Lõputöö Arvuti ja muusika 2007-05-08 Sissejuhatus Mina valisin selle teema kuna ma ei teadnud sellest valdkonnast just kõige rohkem ja ma tahaksin teada. Tänapäeval tiirleb peaaegu kõik arvuti ja muu elektroonika ümber, tundub et inimkond on juba sellest täiesti sõltuvuses. Seetõttu arvan mina, et peaksin sellest rohkem teadma ja kui võimalik siis ka nö teistega seda jagama. Kuna mu teema on arvuti ja muusika siis ma arvasin, et kõige parem ja arvatavasti kergem on selle kohta otsida informatsiooni internetist ja loomulikult ka muusika õpikust. Minu teema arvuti ja muusika hõlmab enamasti ainult elektroonikaga seonduvaid muusika elemente elektroonilist muusikat. 2 1920. a tekkeaeg Elektroonilise muusika tekke ajaks võib lugeda 1920 aastaid. Lev Termen (Leon Theremin), kes oli laiade huvidega, ülikoolis õppinud ...
Nimi on tulnud gootide hõimu järgi . Gootika põhialuseks on võetud teravkaarmotiiv . Gooti arhitektuur 1100. aastal võeti kasutusele teravkaaremotiivid . (nt . Saint Denis ` klooster ). Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute välisseinte , eriti lääneportaali kaunistusena . Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piibli stseene Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus teineteisest . Gooti maalikunst Gooti maalikunst jaguneb kaheks :
abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Tugevuse andis hoonele n-ö skelett ja sein oli teisejärgulise tähtsusega. Saint Denis’ koor innustas ka teiste kirikute uues stiilis ehitamist
4. Füüsikalised omadused ja keemiline koostis Luu peamiseks koostisosaks on luukude. Värsked luud sisaldavad keskmiselt 50% vett, 15% rasva, 13% muid orgaanilisi aineid ja 22% anorgaanilisi aineid. Värske luu pind on kaetud kiulise side- koekihiga - luuümbrise e. periostiga. Luu ise koosneb kompakt- ja käsnainest. Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. 5. Luude seostumise vormid (fibr. kõrrelised) Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid)
luude välimine kiht. 6. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused Luud koosnevad: mineraalainest 55% , orgaanilistest ainetest 25% ja veest 20%. Mineraalained (Ca, P, Mg , soolad) annavad luudele kõvaduse, orgaanilise ühendid (valgud ja rasvad) painduvuse ja elastsuse. Noorel loomal on orgaaniliset ja anorganilist ainet luudes võrdselt, vananedes muutuvad luud hapramaks. 7. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Sidekoelised. Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhrelised. Kõhrliidus luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid)
Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele.
Vinajapitaka Suutrapitaka, munga ja kogukonna elu puudutavad õpetused. Dhammapada, suulised laused budalt eneselt. T ähtsaim tekst. Abidharmapitaka, f ilosoof ilised p õhitekstid. Üks eripära on see, et kolmikkorv on s äilinud tervikuna Paali kaanonina.Budismi puhul võime rääkida avatud kaanonist, igaltpoolt liitus juurde uusi tekste. Kolmikkorv on aga budismi skeletiks. Sangha *Mungad & nunnad. Ei tohi olla oma omandit. Sangha laiemas t ähendab kõiki budiste, kitsamas aga munki ja nunni. *Kolmekordne pühendumistõotus. Võtan varjupaigas Buddhas, v õtan varjupaiga dhar mas jne.. *Viis käitumisjuhist: hoiduda elusolenditele kahjutegemast hoidu selle võtmisest, mida pole antud hoidu sugulisest kõlvatusest hoidu valelikust k õnest
Kahjuks on sellest säilinud vaid kooriümbruskäik ja kabelitepärg. Gooti stiili tunnused. Gooti stiili peamine tunnused on teravkaartele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Kuigi traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, polnud võlv kõikjal ühepaksune. Võlvi skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart e. roiet. Nendevahelise võlvsiilud võis laduda aga hoopis õhukesemad. Sellega vähendati tunduvalt võlvide kaalu. Üldiselt meenutas gooti kirikute konstruktsioon mingi hiigellooma skeletti. Pariisis ja selle ümbruses hakati ehitama uues stiilis kirikuid. Nimelt kirikud kasvasid kõrgustesse tänu kesklöövi võlvide kõrguse kasvule. Gooti kirikute laialt levinuimaks põhiplaaniks jäi aga samuti nagu romaani stiilis ladina rist
halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt kirikust välja lugeda, kuigi pole palju säilinud (kooriümbriskäik ja kabelitepärg) TUNNUSED: 1)roidvõlvi ja teravkaare kasutuselevõtt. Teravkaar uste, akende ülaosas. Roidvõlv travee kohale rajatud: 2 roiet paralleelselt ristuvad keskel ja on skeletiks. Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused,
O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)? 4) Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid. a) Plokk-liiges
O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)? 4) Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid. a) Plokk-liiges
Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid).
määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid)
Akadeemiline kirjaoskus Kriitiline mõtlemine Materjali tundmine Filosoofiliste tekstide lugemine Filosoofiaessee eripära Filosoofiaessee on arutlev, argumentatiivne tekst, mille skeletiks on väited. Tiiu Hallapi (2006: 14) järgi peab iga argumentatiivne tekst tegelema ideaalis kõigi järgmiste punktidega: oluliste mõistete definitsioonid, nende selgitused ja näited kindlapiirilised teesid ja teeside kogumid (positsioonid) probleemipüstitus argumendid teeside poolt võimalikud vastuväited kaitstavatele teesidele ja argumentidele
luude keemiline koostis – luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid –Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused – luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus – õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus – Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid)
Võeti kasutusele roided, siilud, päiskivi ja gooti kaar. Ümarkaar muutus teravkaareks (kõrvalsurve väiksem). Uus võlvitüüp lubas ehitada kõrgemaid ruume kui kunagi on ehitatud, avarad ja õhulised. Aknad- roosaken, algul tinaga kokku, hiljem maaliti ise vitraaze, värvid kirkad, eri värvi klaas. Peamised tunnused: kergena mõjuvad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad, teravkaar ja roidvõlvid. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla. Ristvõlvi skeletiks sai kaks diagonaalselt ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina vastu tugikaared. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Gooti katedraali põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept ei eendunud enam nii palju vaid liitus terviklikumalt pikihoonega
Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis ristvõlvid, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatakse traveeks. Traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi endiselt kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Gooti stiilis kaeti traveesid endiselt ristvõlvidega, kuid enam ei olnud võlv kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad tugipostid (piilarid), mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku
Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Musculus biceps brachii. O. a.) Pikk pea abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) Lühike pea abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele. 20. Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a.) Niudelihas O. Niudeluu tiib b.) Suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 21. Luud mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. Õlavööde rangluu (clavicula) ja abaluu (scapula). Õlavars õlavarreluu (humerus). Käsivars küünarluu (ulna) ja kodarluu (radius). 22. Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluud. Niudeluu os ilium Istmikuluu os ischii Häbemeluu os pubis Moodustavad puusanapa. 23. Nimeta liigese põhiosad ja mis ül on sünoovial?
Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat. Organismi kaltsiumivarud asuvad 97% luudes. Luid iseloomustab tugevus ja elastsus ehk vetruvus. Tugevuselt on luud võrdsed malmiga. Mineraalained annavad luudele survetugevuse, orgaanilised ained aga elastsuse. Tugevad ja samal ajal elastsed on kiudjast orgaanilisest ainest kollageenikiud, mis on läbi imbunud mineraalsooladest. 6. Luude seostumise vormid: Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisis ühendusi: sidekoelisi, kõhrelisi ja sünoviaalseid ühendusi ehk liigeseid. Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on sideliidused, õmblused ja tappühendid. Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust ja sümfüüsi. Sünoviaalne ühendus ehk liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude
Matsereeritud luudes mood. orgaaniline aine 1/3 luu koostisest ning anorgaaniline 2/3. Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Anorgaaniline aine koosneb peamiselt kaltsiumfosfaadist, veel esineb kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi ja kaltsiumkloriidi. Päikesevalgus ja D-vitasmiin soodustavad min. ainete ladestumist luudes. 14-15. Luude seostumise vormid ja liigese ehitus Luudevahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ning amortiseerivad liikumisel tekkivaid põrutusi, tõukeid jne. Eristatakse kolme seostumisviisi: fibroossed, kõhrelised ja sünoviaalsed ühendused. Fibroossete ühenduste alaliikideks on sideliidused (kodarluu ja küünarluu vahel), õmblused (koljuluu) ja tappühendid (hambajuure ja –sombu vahel) Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust (selgroolülid) ja sümfüüsi(puusaluud) Sünoviaalse ühenduse e
vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele.
Siin kerkivad tugevad piilarid. Võlvide külgsurve langeb välismüüri vastu ehitatud vägevatele kaartele mis annavad surve edasi massiivsetele, külglöövi müüride külge püstitatud, ülemises osas vabalt kõrgele kerkivatele tugipiitadele või tugipiilaritele. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega. kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks . Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks 6
samaaegse maalikunstiga Bayeux' vaip. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. § 30. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis hoopis hiljem, uusaja alguses. Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144.a sai valmis SaintDenis' kloostri kiriku ümberehitus. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Võlvi 'skeletiks' said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nim roeteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Esimeste suurte kirikute hulgas oli Pariisi Jumalaema katedraal (NotreDame), mida alustati 1163. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Pariisi Jumalaema katedraalis oli see 32m, Reimsis 37,5m ja Amiens'is 42,5m
Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele.
Hüdrogeenimine- Ühendisse vesinikku sisse viima Hüdroksüülrühm- Orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm, mille tähis -OH. Hürolüüs- reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul. Ioon- Aatom või molekul, mis on kaotanud või juurde saanud ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. Mohsi astmik- Etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. Monoterpenoid- Terpenoid, mille skeletiks on C10 Pindaktiivne aine- Keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindpinevus- pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Rääsumine- Rasvade riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega, mis võib toimuda nii õhuhapniku kui ka bakterite osalusel Seep- Pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesoolades
Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust
85%). Veel esineb luudes kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi, kaltsiumkloriidi ja mitmeid mikroelementide soolasid. Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 12) Luude seostumise vormid. Liigese ehitus luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel.
Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust
· Porfaanarhitektuuri põnevaim osa - linnused 20. Gooti arhitektuur · Sai alguse 1144. a sai valmis Saint-Denis kloostri kiriku ümberehitus abt Suger otsustas muuta kiriku kaunimaks et palverändureid rohkem ligitõmaks ning paavsti võim suureneks. Säilinud vaid kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Näha gooti stiili peamiseid tunnuseid kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided selle kiriku skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvad teravkaart Võlvisiilud nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed Pilaarid võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele
Nende hulka C H O H kuuluvad steroidhormoonid, kole- H O 2 HO CH2O H O sterool, sapphapped jne. Nende tsük- H O H liliste molekulide baas-skeletiks on ste- H O H H H HO raantuum, mis evib inimorganismis OH H O H erinevaid konformatsioone (joon. 17). 1 H OH
laagerdumisperiood, mis kulmineerub täisküpsuse saavutamisega, aja toimel võib vein veelgi täidlasemaks muutuda, kuid lõpuks ta siiski vananeb ning sureb. Punane vein on nooruses sinkjas-punase tooniga, mis aegamööda asendub pruunimaga, kuni kolletub lõpuks. Veini iseloom Veini olemuse ja tasakaalustatuse määravad ära neli põhikomponenti: happe-, tanniini- ja alkoholisisaldus ning puuviljalisus. Esimene neist on veinile nö skeletiks, mis annab teatud rühi, teine küpsusega kaasnevat täidlust; alkoholisisaldus, mis annab veinile jõulisuse, sõltub viinamarjade suhkrusisaldusest kasutatud viinamarjade küpsusastmest, konkreetsest sordist jne. Enimhinnatud magusad veinid valmivad kas osaliselt kuivanud, väärishallitusega nakatatud ja/või külma näpistatud viinamarjadest. Iseloomustamisel lähtutakse veini: · välimusest kirkus, värvus, voolavus
,,imepärane valgus", mis muudaks ,,aine ainetuks". Saint-Denis'is on näha gooti stiili peamisi tunnuseid kõrgena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuseltvõtt. Teravkaare raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema ,,skeletiks" said kaks diagonaalset, traveede kohal ristivat teravkaart, mida nim roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed, sellega vähenes oluliselt võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, vööndkaared ja võlviroided. Saint-Denis'i uus koor vaimustas kõiki külalisi, hakati ehitama kirikuid uues stiilis.
Tavaliselt ei leia neil lamedaid pindasid ega siledaid servi. Kõige kõrgemalt hinnati looduse poolt vormitud paekive Lõuna-Hiina järvede äärest, milledest tuntuim oli T'ai-hu järv. Esteetiliselt eristati veel nelja kivivormi: lou - auguline, shou - sale, tou - läbipaistev, zhou - konarlik. Samuti kasutati mägedest leitud kunstipäraseid kive, aga ka inimese poolt töödeldud materjali. Kivid sümboliseerisid sageli ka loomi ja pilvi. Kui mäed ehk kivid on skeletiks, siis ojad, jõed ja järved on veresooned ja keha ehk yin. Vesi pidi tüüpilises hiina aias esinema looduslikus olekus - joana, ojana või tiigina. Purskkaevusid kasutati ainult keisrite või rikaste isikute aedades meelelahutusliku elemendina. Vesi on mõeldud looduslikult voolama üle kivide või müüri või siis vaikses tiigis peegeldama kivi tugevust. Ka väiksemõõtmelistes kompositsioonides on kesksel kohal veekogu. Vesi asendab hiina aias ka
teab lülisamba osatähtsust skeletis, oskab loetleda luude omavaheliste ühenduste liike, oskab kirjeldada liigese tähtsamaid osi, oskab nimetada lihaste liike ning tuua näiteid nende esinemise kohta. Üldine sissejuhatus Inimkeha iseloomuliku kuju määrab olulises osas luustik ja lihaskond. Keha püstihoidmiseks on vaja lihastoonust. Liigeste liikuvus võimaldab inimesel liikuda. 3.1.1.Skelett Luustikku, mis toetab inimkeha, nimetatakse skeletiks. Skelett koosneb kõikidest kehas asetsevaist luudest. Samasse süsteemi kuuluvad ka lihased ning lihaseid luudega siduvad kõõlused ja sidemed. Luustiku ja lihaste osakaal on 45–55% kehakaalust. Lihaseid on u. 400 ja nende mass on u. 40% kogu organismi omast. Luid on üle 200 ja nad omakorda moodustavad umbes 15% meie kehamassist. Luude, lihaste, kõõluste ja sidemete peamised ülesanded Luud – passiivne liikumisfunktsiooni tagamine, organite tugi ja kaitse (rinnakorv,
annaabi.ee 
