Situatsiooniülesanne (15.03.2011) Riho Kullasepp asutas 90ndatel ,,raha pesuks" kõrgkvaliteetse spordipäevalehe, mille põhiline müük pidi toimuma kioskite kaudu. Edu saavutamiseks investeeris kaasaegsesse tipptehnoloogiasse (paber) ja tööjõudu (meelitas konkurentidelt üle ajakirjanikud makstes 3-5 korda rohkem palka). Ostis tugeva ülepakkumisega tehase. Kapitalimahutused nõudsid poole tema varandusest. Kuna ajalehe turg oli küllastunud, tekkisd esimesel aastal juba raskused. Oodatud tulu jäi saamata. Paljud inimesed eelistasid kioskist ostmise asemel aga kojukannet ning Riho pidi tegema lisainvesteeringuid. Lõpuks ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes oma päevalehte loeks. Teisel aastal kuulutati välja pankrot. 1.PROBLEEM Probleemi tasand? Probleem on kogu organisatsiooniga seotud.Kellel on probleem? Probleem on ettevõtte juhil/omanikul R.Kullassepal. Mõju ulatus
SITUATSIOONIÜLESANNE 1. PROBLEEM · Tasandiks on organisatsioon ning probleem on Riho Kullassepal, kes on ettevõtte juht. · Probleem haarab kogu organisatsiooni, mõju on suur, kuna probleem viis ettevõtte juba teisel aastal pankrotti. Tunnus Põhjus Tagajärg -Saadav tulu oli oodatust väiksem -Riho paigutas raha valesti. -kulutused ületasid ning kulutused suured ,,Esimesel ,,kapitalimahutused nõudsid poole mitmekordselt tulud tegevusaastal jäid müük ja tema varandusest; kõrgekvaliteetne reklaamist saadav tulu oodatust paber pidi ületama konkurent nii
SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on kogu organisatsiooni tasandil. Otseselt esisneb probleem ettevõtte omanikul Riho Kullassepal, kes peaks ka probleemile lahenduse leidma. Probleemi mõju ulatus on suur, haarates kogu organisatsiooni, sest viis ettevõtte juba teisel väljaandeaastal pankrotti. Probleemi tunnused 1. Müügist ja reklaamist saadav tulu jäi oodatust väiksemaks. 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist ja 30% reklaamist. 2. Klientide puudus, kuna põhilevi toimus kioskites kuid kliendid eelistasid kojukannet. 3. Lugejaskond polnud piisavalt suur, et ostaks spordipäevalehte. „Eestis pole pisavalt spordifanaatikuid, kes loeksid oma päevalehte.“ Põhjused kohe iga tunnuse kohta, eraldi 1. Riho Kullassepp paigutas raha valesti
Mis oli strateegial viga? Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesande puhul on probleemiks see, et juba teisel ajalehe väljaandeaastal tuli välja kuulutada pankrot. Mõju on suur ning mõjutab tervet organisatsiooni. Probleemi tasandiks on organisatsioon ning probleem on ettevõtte juhil, Riho Kullassepal. Probleemi tunnused Müük ja saadav tulu jäid oodatust väiksemateks, kulutused aga olid suured. Inimesed ei soovinud ajalehti osta mitte kioskist, vaid nad eelistasid kojukannet. Selgus, et ei ole piisavalt lugejaskonda, kes nende lehte ostaks. Probleemi põhjused Raha paigutus oli vale - kapitalimahutused nõudsid poole Riho varandusest; ajaleht
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ SITUATSIOONIÜLESANNE Juhendaja: Virve Transtok, MBA Mõdriku 2014 SITUATSIOONIÜLESANNE 1.PROBLEEM Ettevõtte juhil Riho Kullassepal on probleem. Tasandiks on organisatsioon. Tunnus: Saadav tulu oli plaanitust väiksem. Juba esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused. Põhjus: Ettevõtte juht tegi raha paigutades valesid otsuseid. Kapitalimahutused nõudsid ligi poole tema varandusest, lisaks kõrgekvaliteetne paber, ülemakstud spordiajakirjanikud ja liialt suur ajalehe maht. Tagajärg: Kulutused ületasid mitmeid kordi tulusid. Tunnus:
turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima. Nii otsustaski ta nüüd spordi kasuks. 1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel. Riho arvates oli vaja aga enamat: kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte. Tööalase stressi maandamiseks oli inimeste huvi sportimise ja sellega seotud ürituste vastu kiiresti suurenenud. Spordisaalid ja staadionid täitusid nii osalejate kui pealtvaatajatega. Reklaamifirmad nägid spordis edukate inimeste mõjutamise vahendit. Edu saavutamiseks otsustas Riho investeerida nii kaasaegsesse tipptehnoloogiasse kui tööjõudu. Tänu tugevale ülepakkumisele õnnestus tal erastamiskonkursil osta
1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike
väärt kaupa, pakkuja suunab energia toote parandamisse mitte turundusse). 3 3. Müügikontseptsioon Aluseks on ettevõte ja tooted. Vahenditeks igasugused müügi- ja reklaamivõtted ja eesmärgiks kasum käibe kasvult (tarbija ostab seda, mida tootja on suutnud talle n-ö pähe määrida, agressiivne müük). 4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist
vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) marketing. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4
vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt; kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub; pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda; kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii].
rahalised dividendid ja millal mängida kapitalitulu kasvule. Reinvesteeritud säilitatud tulu on sageli tähtsaks ettevõtte sisemiseks rahastamisallikaks, samas aga soodsate investeerimisprojektide puudumisel võib aktsiaid üldse tagasi osta. 7. Pankrotiohu analüüs Firma pankrotiohu uurimine peaks olema vajalik nii aktsionäridele, firma juhtkonnale, kreeditoridele, äripartneritele ja konkurentidele. Pankrotti ohtu uurivad valemid peaksid andma üldise pildi firma võimalikust pankrotiohust. Pankrotiohtu on võimalik uurida järgmiste valemitega. Altmani pankrotikordaja k = 1,2 x1 +1,4 x2 + 3,3 x3 + 0,6 x4 + 0,999 x5 x1 = puhaskäibekapital / varad x2 = akumuleeritud kasum / varad x3 = kasum enne intresse ja makse / varad x4 = aktsiate turuväärtus / võlgnevus x5 = netokäive / võlad Nagu näha kõlbab antud valemit kasutada vaid nende firmade uurimisel mille aktsiad on
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
arvestamisel ja määratlemisel abi olla alljärgnevast kolmest sammust: määratleda kogu toote-grupi turu suurus (kogu müük rahaliselt mõõdetuna) konkreetses sihtpiirkonnas püüda välja arvestada konkurentide turuosa suurust määratleda, kui suur võiks olla tulevane turuosa. Siinjuures võiks kirjeldada veel ka alljärgnevaid punkte: Kas sihtturg on kasvav? stabiilne? kahanev? Kui kiiresti ja millisel määral turg kasvab või kahaneb? (väga hea kui suudetakse lisada ka põhjuseid või seletusi) Kui palju võiks olla pakutavale kaubale ostjaid? Konkreetse tootegrupi kogupakkumise ja kogunõudluse üldine analüüs. Kas nõudmine firma kauba järele suureneb või väheneb? Millisel määral? Millega seda seletada? Kui palju üldse vastaval sihtturul kulutatakse antud kaubagrupi toodetele teatud ajaperioodi jooksul? Hea oleks tabeli kujul välja tuua eeldatav läbimüük:
Konkurentsivõime suurendamiseks tuleb suurendada kulutusi reklaamile, et eristada toodet konkurentide omast ning stimuleerida müüjaid, et kaitsta tootele ruum poeriiulil ja laos. Turundaja kasutab küpsusfaasis: a. toote muutmist parandab kvaliteeti, annab tootele uusi omadusi, muudab toote väljanägemist; b. turu muutmist üritab tõsta kasutajate arvu ja intensiivistada kasutamist; c. turundusmiksi muutmist mängib hinnaga, pakub lisateenuseid, tõhustab vahetut müüki. Turg küllastub tootest ja kui käive ei kasva, tuleb hakata tootmist piirama, sest ületootmine tähendab kahjumit. Selles faasis tuleks suunata osa kasumist juba uue toote arendamisse. 5. Langusfaas Toote elutsükli viimases etapis käive ja kasum vähenevad. Toodet ostab mahajäänud tarbija. Languse võib põhjustada turu küllastatus (kaup on kõigil juba olemas), uue tehnoloogia tulek või tarbija väärtushinnangute muutus (antud toodet lihtsalt ei taheta enam)
Konkurentsivõime suurendamiseks tuleb suurendada kulutusi reklaamile, et eristada toodet konkurentide omast ning stimuleerida müüjaid, et kaitsta tootele ruum poeriiulil ja laos. Turundaja kasutab küpsusfaasis: a. toote muutmist – parandab kvaliteeti, annab tootele uusi omadusi, muudab toote väljanägemist; b. turu muutmist – üritab tõsta kasutajate arvu ja intensiivistada kasutamist; c. turundusmiksi muutmist – mängib hinnaga, pakub lisateenuseid, tõhustab vahetut müüki. Turg küllastub tootest ja kui käive ei kasva, tuleb hakata tootmist piirama, sest ületootmine tähendab kahjumit. Selles faasis tuleks suunata osa kasumist juba uue toote arendamisse. 5. Langusfaas Toote elutsükli viimases etapis käive ja kasum vähenevad. Toodet ostab mahajäänud tarbija. Languse võib põhjustada turu küllastatus (kaup on kõigil juba olemas), uue tehnoloogia tulek või tarbija väärtushinnangute muutus (antud toodet lihtsalt ei taheta enam)
võib turuosa arvestamisel ja määratlemisel abi olla alljärgnevast kolmest sammust: määratleda kogu toote-grupi turu suurus (kogu müük rahaliselt mõõdetuna) konkreetses sihtpiirkonnas püüda välja arvestada konkurentide turuosa suurust määratleda, kui suur võiks olla tulevane turuosa. Siinjuures võiks kirjeldada veel ka alljärgnevaid punkte: Kas sihtturg on kasvav? stabiilne? kahanev? Kui kiiresti ja millisel määral turg kasvab või kahaneb? (väga hea kui suudetakse lisada ka põhjuseid või seletusi) Kui palju võiks olla pakutavale kaubale ostjaid? Konkreetse tootegrupi kogupakkumise ja kogunõudluse üldine analüüs. Kas nõudmine firma kauba järele suureneb või väheneb? Millisel määral? Millega seda seletada? Kui palju üldse vastaval sihtturul kulutatakse antud kaubagrupi toodetele teatud ajaperioodi jooksul? Hea oleks tabeli kujul välja tuua eeldatav läbimüük:
inertsist. Strateegilise juhtimise süsteem peab orienteeruma võimalikele väliskeskkonna muutustele ja välja töötama meetmed, kuidas vastavalt nendele tegutseda. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna puhul saab rääkida
.................................19 5.TURU OLUKORD.....................................................................................................................21 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD............................................................................................21 KIRJANDUS.................................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tekkinud ettevõtete vahel üha tihedam konkurents. Konkureeritakse erinevatel tasanditel: nii turuosa, tootmisressursside kui ka muude tingimuste osas, mis on arenguks hädavajalikud. Majanduslikus võtmes on konkurents edasiviiv jõud, mis suunab ettevõtteid pidevalt uuenema, arenema ning tegutsema vastavalt hetkelisele turu olukorrale. Eesti Konjunktuuriinstituut on kirjeldanud ettevõtte konkurentsivõimet kui kompleksvõimet, mille alusel saab hinnata ettevõtte arengu jätkusuutlikkust, edukust ja tulemuslikkust.
Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu. Tavaliselt on hüvitus, mida tarbija toote või teenuse eest firmale vastu annab, rahaline ja seda nimetatakse hinnaks. Praktikas on aga turul firma ja tarbija vahel nii vahendajad, kes soodustavad toote või teenuse jõudmist tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1
Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu. Tavaliselt on hüvitus, mida tarbija toote või teenuse eest firmale vastu annab, rahaline ja seda nimetatakse hinnaks. Praktikas on aga turul firma ja tarbija vahel nii vahendajad, kes soodustavad toote või teenuse jõudmist tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS
Ajakirja Harvard Business Review 2008. aasta jaanuarinumbrist tõlkinud Marian Raamat ja Janika Noormets (artikli originaalpealkiri „The Five Competitive Forces That Shape Strategy“, Michael Porter). Autoriõigused 2008. Kõik õigused kaitstud: New york Times Syndication sales Corp. Materjalide kopeerimine ja levitamine keelatud. Strateegi tööks on konkurentsi mõistmine ja sellega toimetulemine. Kuid juhid määratlevad konkurentsi sageli liiga kitsalt – nad arvavad, et konkurents on miski, mis leiab aset ainult praeguste olemasolevate konkurentide vahel. Tegelikult ulatub konkurents hetkel tegutsevatest rivaalidest palju kaugemale ja hõlmab veel nelja konkurentsijõudu: kliendid, pakkujad, potentsiaalsed turule sisenejad ja asendustooted. Just need viis vaala määravadki konkurentsitugevuse. Nii erinevad kui tegevusvaldkonnad pealtnäha ka ei tundu, on kõige aluseks olevad kasumlikkuse põhijõud alati ühesugused. Näiteks tundub, et globaalsel autotööstusel pole
muudab teenuse või toote kliendile ahvatlevamaks kui konkurentide oma. Konkurentsieelist on palju lihtsam leida, kui luua täiesti uut ärimudelit. Seda on suhteliselt lihtne tuletada loova mõtlemise ja turu-uuringuga. Konkurentsieelist on laias laastus kahte liiki: hinnaeelis ja 16 eristumine. Eesti mastaabis on hinnaeelist keeruline saavutada, sest Eesti turg on väga väike. Järelikult tuleb konkurentidest eristuda positiivses mõttes. Osade äride puhul on läbimõeldud kontseptsioon eriti tähtis, näiteks restoran, sest kliendid eeldavad, et seal on läbiv stiil. (Odres 2009: 26-28) On neli üldisemat trendi, kuidas hakatakse ettevõtjaks: spetsialistist omanikuks; hobist tööks; ,,heureka" ja mida pole, selle tehaksen ise (Odres 2009: 29-33) Spetsialistist omanikuks on kõige levinum viis, kuidas inimesed ettevõtlusesse tulevad.
turuosa, klientuuri suurendamine; kärpimisestrateegia- keskendumine ühele, püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobib juhul kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid; kombinatsioonistrateegia- ühe laiendamine teise kärpimisega, püütakse üheaegselt kasutada kaht või kolme eelnevat strateegiat. Korporatsiooni portfoolioanalüüs ehk BCG (Boston Consulting Group)Bostoni maatriks: tähed(suur turg, suur kasv); rahalehmad(suur turg, väike kasv); Küsimärgid(väike turuosa, väike kasv) ja koerad(väike turuosa, väike kasv). 14. Strateegiline juhtimine. Äritasandi strateegiad on kahesugused : kohanemisstrteegiad ja konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad. (M.Porter) kohanemisstrateegiad: kaitsjad- säilitab turu mõõduka arendamise, kaitseb olemasolevat turuosa ja säilitab olemasolevaid kliente; kullakaevajad- teeb
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus PÄÄSTETUD KROON Referaat Viljandi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI............................................................................................... 4 2. KROONID RUBLADEKS......................................................................................................... 7 3. UUS ESIMEES JA LÄBIRÄÄKIMISED..................................................................................... 8 3.1 Koru või oma raha................................................................................................................. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE.................................................... 10 5.
lennukit kauem õhus. Väike bensiini mootor oleks piisav jõu andmiseks, aga neil oli vaja propellerit, et tegelikult lennukit õhus edasi liigutada. Nad taipasid, et see propeller on nagu tiib aga edasi liigumise asemel see keerleb ja tekitab ka tõstejõudu. Nende disainitud propeller oli nii hea, et 90 poundi tõukejõu asemel tekitasid need 130. Oma 7 tegevust hoidsid nad kogu aeg väga salaja , kuna neil oli suur konkurents. 17. detsembril 1903. aastal panid Wrightid oma lennuk valmis ja Wilbur asus „rooli“. Esimene lend (lisa 1) kestis 12 sekundit ja ta lendas umbes 36 meetrit. Iga järgmine lend oli pikem kui eelmine, aga see oli alles neljandal lennul kui nad lendasid piisavalt kaugele, et ise endale tõestada, et nad olid saavutanud püsiva lennu. Nad lendasid mööda randa 59 sekundit. 8 2.2 Auto Auto leiutas Henry Ford. Ford sündis 30
- Võrrelge oma tootmist konkurentide tootmisega kirjeldades kaasaegsust, kiirust jms. - Millist toorainet vajate, kust planeerite seda hankida, kes vastutab varustamise eest - Kes vastustab tootmise eest - Kui palju ja millise kvalifikatsiooniga tööjõudu on vaja - Kui pikk on tootmise käivitamise periood - Kuidas mõjub tootmine keskkonnale. Kui tegemist on mingil moel reostava tootmisega, tuleb kindlasti kirjeldada meetodeid, kuidas reostusest hoidutakse. 3. Turg ja turundus Järgnevalt kirjeldatakse turgu, klienti ja meetodeid, kuidas oma toode klientideni viiakse. 3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik)
d) on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. 34. Oletame, et firma püsikulud TFC = 80 ja tal on järgmised muutuvkulud TVC q012345678 TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Arvuta a) firma kogukulud (TC), b) firma püsikulud (TFC), c) keskmised püsikulud (AFC), d) keskmised muutuvkulud (AVC), e) keskmised kogukulud (ATC); f) piirkulud (MC). Tabel seminari all, ei viitsinud siia vedada ja 35.ülesanne ka seal!!! Seminar 4 Täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? AR = D = MR = turuhind 2. Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Põhjendage vastust. Ei tähenda, firma katab täpselt oma kõik kulud ja on kasumi lävel 3. Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiajaliselt, kuna lühiperioodi kulukõver on järsemate languste ja
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei tähendanud talle kerget eluteed ega edukust, sest firma läks pankrotti ja juba 15 aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas. See tähendas , et kunsti tegemise (peamiselt joonistamise) pidi ta hetkeks kõrvale panema kuid see asetus peagi huviga kirjutamise ja luuletamise vastu. Peale „Catalina“ tõusis ta ennenägematult populaarsuses ja austuses ühiskonna silmis ning ei läinud ka kaua kui ta määrati ta Norra Rahvusliku Teatri dramaturgiks ja jätkuvatel aastatel töötas ta Norra
teine suund - on võimalik ülekurssi kasutada aktsiate fondi emissiooniks. Omakapitalis võib olla ka selline kirje, nagu ,,omad tagasiostetud aktsiad" tresoor aktsiad. Üldiselt ettevõttel on piiratud oma aktsiate tagasi ostmine (et piirata spekulatiivseid võimalusi). Mõnikord ettevõtte ei tahagi omad aktsiad tagasi osta, aga ta peab seda tegema (N: kui mõni ostja on sama firma aktsionär ning ta sattub pankrotti, või on kohustus omad aktsiad tagasi osta kuna nad olid garantiiks mõni võla katteks). Kasumiaruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ja nende vahet kasumi või kahjumina. Samuti see on tekkepõhine nii kui ka bilanss. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi netokäive, kasum valuuta tehingutest, põhivaramüük, saadud intressid ja dividendid ja muud tulud.
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal,USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aast
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
