Karuküla Keskkool 10 k KOOLITULISTAMISED Kati Karu Karuküla 2011 Mõiste selgitus Reeglina on koolitulistamine situatsioon, kui õppeasutuses leiab aset tahtlik tulirelvast tulistamine. Eranditena on esinenud pantvangisituatsioone ning teiste relvade kasutamist (noad, relvad ja isegi leegiheitjad). Koolitulistamise trend on pärit Ameerikast, kuid nagu me näeme iga päev, et maailm muutub läänelikumaks, on kahjuks läänelikuks mindud ka selles valdkonnas. Et demostreerida, kui massiliselt on tõusnud koolitulistamiste arv ning kui suur probleem see on, moodustasime järgneva graafiku:
tulistas saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes saadud vigastustesse hukkus. Inimesed olid šokeeritud, sest kool peaks olema turvaline keskkond õppimiseks ning koolis pole tavaline, et keegi haarab relva ja laseb inimese maha. See sündmus on pannud avalikkuse küsima, kuidas sellised sündmused juhtuvad ja kas neid on võimalik kuidagi ära hoida. Ameeriklastel on palju kogemusi koolitulistamisega, seega peaksid nad oskama niigusuguseid sündmusi ära hoida. Eestis juhtus koolitulistamine esmakordselt, kuid seda tragöödiat oleks saanud ennetada. Tavaliselt jätab mõrvar endast maha niidiotsi, mis võiksid kavandatavale teole viidata. Tihti eelneb niisugustele sündmustele vaimustus relvadest, vägivaldsetest filmidest ja videomängudest. Vaimsete häiretega ja kuritegelike kavatsusega noored kasutavad virtuaalmaailma oma ideede levitamiseks. Ka Viljandi tragöödia puhul olid ohumärgid õhus.
käega lööma. Tänapäeva koolides leidub ka küllaldaselt vägivalda, just nimelt koolivägivalda.Nõrgemaid kiusatakse nende riietuse, soengu jms pärast.Muidugi leidub ka füüsilist vägivalda, kus vägivallatseja otsib tähelepanu või tahab endasuguste seas populaarne olla.Paljud vägivallatsejad on eeskuju saanud filmidest või internetist videosid vaadates.Enamasti esineb vaimset vägivalda rohkem kui füüsilist.Tagajärjed võivad väga jõhkrad olla. Näiteks Soome koolitulistamine, mis lõppes mitmete inimeste surmaga.Ka sõnad teevad väga haiget ja ei lähe kergesti meelest. Kool pole koht vägivallatsemiseks, vaid õppimiseks.Enda hariduse nimel peab pingutama! Ja endast nõrgemaid EI TOHI kiusata, kui juhtud koolivägivalda nägema, võta midagi ette. Üheskoos loome parema kooliühiskonna.
nägemus tulevikust. Kui vaadata üldse eestlasi, siis jääb tunne, et inimesed on väsinud ja ei huvitu eriti millestki ja püüavad vältida ka igapäeva probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale. Iga inimene on osake ühiskonnast tähendab koos saaksime muuta ja vältida meie ühiskonna probleeme. Mis puutub otseselt noortesse, siis tihti jääb mulje, et paljud elaksid nagu kotis. Hiljuti toimus Soomes teist korda koolitulistamine aga järgmisel päeval polnud nii mõnedki sellest kuulnud. See võib tuleneda sellest, et me piisavalt ei tunne huvi poliitika vastu ning võtame ükskõikselt maailmas toimuvaid olukordi, mis võivad meiega samuti juhtuda. Miks ma just nii arvan, et meid poliitika ei huvita, võib tuleneda sellest kui Parksepa Keskkoolis käis reformierakonna esindaja Lauri Luik. Ta esitas küsimuse klassile, et ,,kes teist tahaks saada poliitikuks?", siis keegi ei tõstnud kätt.
inimesei ei suuda ju kontrollida. Tihti toob see kaasa kohutavaid tagajärgi inimest hakatakse narrima, suhted sõpradega halvenevad või kaovad üldse ning mis kõige hullem võib tagaräägitav inimene hakata viga tegema endale ja teistele, seda interneti halba külge on minuarvates näidatud ka väga hästi filmis ''Klass'', ka seal laeti internetti teatud inimeste kohta halba infot üles ning tagajärjeks oli koolitulistamine. Vägivalda leidub kübermaailma igal sammul, terve internet on täis vägivalda propageerivaid videosi, samuti ka arvutimänge. Neid on miljardeid ning inimesi mõjutab see väga. Mõttemaailm muutub utoopiliseks, ei mõelda enam tagajärgedele. Statistiliselt on internet kuritegevuse taset kõvasti tõstnud ja seda tänu arvutimängudele. Kuritegevust propageeriv asjaolu internetis on väga suur võimalus jääda anonüümseks, sa võid solvata,
kontaktidel, auahnusel, salakavalusel, väljanägemisel. Avastades selle kergema vastupanu tee, on ta valmis oma senistest põhimõtetest loobuma. Kui kurjus saab inimeses domineerivaks pooleks, mürgitab see inimese. Eesmärkide, ka õilsate, saavutamiseks sooritatakse ebamoraalseid, jubedaid tegusid. Petetakse, röövitakse, tapetakse. Alles mõni aeg tagasi toimus Soomes järjekordne koolitulistamine, mis kustutas üle kümne inimese eluküünla. Õpilane, kelles kurjus võimu haaras ja roima sooritas, võttis ka eneselt elu, kuid see päästis ta tagajärgede pärast kannatamisest. Ennast ta küll säästis, kuid psüühilist kahju, mille osaks said sajad inimesed, kaasa arvatud tema lähedased, ei leevenda täielikult miski. Enamati tekitataksegi kurjusega kahju rohkem teistele, kui enesele.
Meedia ja vägivald Meedia on informatsioonikandjate ühine nimetus: kõne, telefon, heli- ja videolindistused, paber, ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, arvutimängud, internet. Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. Viimaste aastate jooksul on Eestis paljud lapsed sattunud julma vägivalla ohvriks, kus süüdlaseks oli nooruk. Siinkohal tekib küsimus, et mis ajendas inimesi sellisteks jõhkrateks tegudeks? Kas väärastunud mõttemaailm või oli eeskujuks hoopis mõni nähtud film, uudis vms? Vastust nendele küsimustele teavad ainult asjaosalised ise, meie saame ainult avaldada oma arvamust. Päev enne selle õppeaasta algust näitas ETV Ilmar Raagi filmi ,,Klass" ning paar päeva hiljem pussitas Pärnus Rääma koolis 15-aastane poiss oma klassivenda. Miks noormees seda tegi? Minu arvates sai nooruk idee filmist, sest ta oli ...
mõnitamist, tõukamist, sõimamist ja vahetevahel ka mõnda sinikat, aga tegelikult ei tea keegi, mida kiusatav inimene peale vägivalla kogemist teha võib. Selles näites lõppes koolikiusamine mitmete õpilaste surmaga ja mitte ainult nende, kes ise kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning see mitte-mõtlemine toobki kaasa juhtumid nagu ka see koolitulistamine. Poiss, kelle kohtuotsust oodatakse, mässis end tegelikult teise aitamisega suurde jamasse. Tema Kaspar , oli ise klassis üks populaarsemaid poisse ning viibis samas kambas kui tema klassivenda Joosepit peksti ja solvati. Ta vaatas seda ühtaegu pealt, kuid mingil hetkel viskas tal see käitumine kopa ette ning astus Joosepi poolele ning tema vanad ,,ägedad" semud hakkasid teda ennastki tasapisi halvasti kohtlema.
maailma inimesei ei suuda ju kontrollida. Tihti toob see kaasa kohutavaid tagajärgi inimest hakatakse narrima, suhted sõpradega halvenevad või kaovad üldse ning mis kõige hullem, nö. tagaräägitav inimene võib hakata viga tegema endale ja teistele. Seda interneti halba külge, oli minuarvates näidatud ka väga hästi filmis ,,Klass". Ka seal laeti internetti teatud inimeste kohta halba infot üles tagajärjeks koolitulistamine. Vägivalda leidub kübermaailmas igal sammul. Terve internet on täis vägivalda propageerivaid videosi. Samuti ka arvutimänge. Neid on miljardeid ning inimesi mõjutab see väga tugevasti. Mõttemaailm muutub umbes selliseks, et lasen inimese maha ja elan oma tavalist elu edasi nagu arvutimängus. Ei mõelda enam tagajärgedele. Samuti leiab kübermaailmast igasugu õpetusi, mis aitavad sul õppida relva kasutama, kaklema, pomme valmistama jne. Ma ei tea küll
õpilastega kes kiusavad ja see teeb asja palju hullemaks kui ennem. Selline terror mõjub kiusatavale väga laastavalt ja tavakuselt hakkab temagi kas kiusama endast nõrgemaid või hakkab õpetajatele vastu ja õppetulemused langevad märgatavalt. Kiusatavad hakkavad ka selle pärast, et lahe välja näha ja kiusajatele meeldida kas suitsetama , jooma või isegi narkot tegema. Ei ole ka väga imestada kui selline terroriseerimine lõppeb mingi katastroofiga nagu näiteks enesetapp või koolitulistamine. Minu tuttaval oligi nii , et tema sõbrannat kiusati koolis päevad läbi kuna ta oli väga häbelik ja käis väga vanamoeliselt riides. Oli ka õpetaja kes oma õelate kommentaaridega teda väga solvas igapäev praktiliselt. See lõppes sellega, et tema õppetulemused langesid, tal tekkisid probleemid õpetajatega. Lõpuks visati ta koolist välja kuna ta ei suutnud enda käitumist parandada ja peale seda visati ta kodust kah välja kuna
Essee : ,,Me peame rääkima Kevinist", Lionel Shiver ,,Me peame rääkima Kevinist" on nukker, kuid aus tõlgendus sellest, millises maailmas me hetkel elame. Loomulikult ei ole alati kõik nii must-valge nagu selles loos, aga see meenutab meile, et peame alati olema valmis ootamatusteks. Lugu leiab aset Ameerikas, kuid koolivägivald on ka meie igapäevases elus aina süvenev nähtus ning põhjanaabrite juures toimunud koolitulistamine Jokelas, ei jätnud külmaks vast mitte kedagi. Õpetajana peaksin olema vaimselt valmis kriisiolukordadeks, aga emana ei oskaks ma ealeski käituda ei ühes ega teises olukorras, mis selles teoses ette tulevad. Õhku jäi küsimus ja jääb alati sellistel juhtudel - kes on süüdi ? Lapse turvatunne ja usaldus maailma vastu saavad alguse hetkest, mil ta siia ilma sünnib ja ema käte vahele võetakse. Kevinit ja tema ema lahutas sellest hetkest saadik, aga sügav kuristik, mille vahe...
KÜSIMUSED EKSAMILT 1. Jared Diamondi mingi tsitaat: ,,püssid, pisikud, teras" Seal Diamond esitab küsimuse ,, miks mõned ühiskonnalliikmed on ajaloo jooksul olnud edukamad kui teised? Milles see edukus tuleneb? Edukad on ühiskonnas: (tavad, tehnoloogia, haigused) 2.) vahetute põhjuste põhjused ( põllumajanduslik eluviis, suur rahvaarv, teaduse areng) 3.) fundamentaalne põhjus on geograafiline asukoht. 2. Mis on kultuur - märgisüsteem, milles oluliseim on keel 3. Mis tähtsus on Maastrichti lepingul? pani aluse EL'ile 4. Mis tähtsus oli Söe- ja Teraseühendusel? integratsioon, ühine julgeolek (ehk kõik antud variandid) 5. Ühiskonda pole olemas, on individuaalsed mehed ja naised Margaret Thatcher 6. Positivistlik vaateviis kõik looduses käib oma seaduspära järgi 7. Kõige levinum vaateviis sotsiaalne konstruktivism 8. Antropoloogia põhieesmärk uurida kultuuride ja ühiskondade mit...
politsei palub mõne inimese kohta infot, siis veebikonstaablid koostavad profiili- otsivad kõik informatsiooni inimese kohta, mis Internetis leidub. Samuti patrullivad lapsemure.ee lehel, kui ilmuvad enesetapu postitused, siis võtavad inimesega ühendust, kui ei vasta siis lähevad koju kontrollima ( üllatavalt palju, jõuluajal igal nädalal 1 juhtum). Ta prognoosib, et lähima 2 aasta jooksul toimub Eestis koolitulistamine, sest kõik märgid on olemas (relvaga koolis, ähvardused, granaadiga kooli läheduses jms). Käivad koolides rääkimas jms. Millal ja kuidas kaasata veebikonstaablit? Kutse edastamine, otsitava isikuga kontakti võtmine Kadunud isiku kohta postituse tegemine Kadunud/otsitava inimese kohta info otsimine Politseitööga seotud info otsimine iternetist (nt varastatud asjade otsimine müügiportaalidest, keelatud esemete eemaldamine müügiportaalidest nt
olla ahela käivitajaga võrreldes teisejärguline- tuleb ohtuliku olukorra tekitajat ja kannatanu poolse ülevõtmist hinnata ja neid omavahel võrrelda ja otsustada, kas kannatanu hilisem tegu oli teisejärguline või mitte. Nt liiklusasjade puhul- tegelik olukord on see, et kõik osalejad on mingil määral süüdi. On ka erisused: - saksa valitsev arvamus kolmanda isiku sekkumise puhul seab kõrgendatud nõuded: nt viljandi koolitulistamine – poiss lasi maha õpetaja ja tegi isa relvaga mida isa hoidis lohakalt, kas isa saaks vastuta tahtliku tapmise eest- relva lohakas hoidmine on põhjuslikus seoses tagajärjega. Tahtlike deliktide puhul- kui kolmas isik sekkub ja tekitab uue kausaalahela- isa tapmise eest ei vastuta. Ettevaatamatusdeliktide puhul on reegel rangem- ettevaatamtusest surma põhjustamise eest võib isa vastutada. Ja see tuleneb loogikast, et ettevaatamtusdelikti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
