Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus avalikku haldusesse ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ametnik, bürokraatia, organisatsioon, eetika, teenistus, weber, bürokraatlik, hierarhia, organisatsioonid, turg, halduspoliitika, kurjus, viimine, kompetents, edutamine, erapooletu, elukutse, kapitalistlik, distsipliin, tööjaotus, ülemus, struktuurid, konkurents, riigiteooria, indiviidid, korporatiivne, polis, sunni, planeerimine, elluviimine4. Loeng: ideoloogiad, Eesti erakondade nägemus avalikust haldusest Tutvu Riigikogus esindatud erakondade programmidega (vt erakondade veebilehed) ning analüüsi millised on erakondade vaadete sarnasused ja erinevused avaliku halduse põhiküsimustes (nt riigi rolli lahtimõtestamine era ja kolmanda sektori kõrval, riigi ülesannete ulatus, riigi roll ühiskonnaelu reguleerimisel/suunamisel jne.) 5. Loeng: bürokraatia Max Weber, 'Legaalne domineerimine koos bürokraatliku administratiivpersonaliga', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 103- 112:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Weber.pdf Legaalne domineerimine põhineb kokkulepetel, reeglite süsteemidel, seadustel. Alludes ülemusele tuleb tegelikult alluda süsteemile, mille järelvalvet teostab ülemus ise
I. Hüved II. Heaolukasv tehnoloogia areng.. III. Töökohad 3.) Kodanikuühiskond Peamine eesmärk: kõrvaldada avaliku ja ärisektori puudujäägid Sinna kuuluvad: · Professionaalsed MTÜ, SA · Mitteprofessionaalsed mitteametlik tegevus ühise eesmärgi nimel Seos avaliku sektoriga: I. Tööjõud II. Teadmised, oskused III. Maksutulu Seos ärisektoriga: I. Tööjõud II. Teadmised, oskused III. Müügitulu 1. Riik kui avaliku võimu organisatsioon Avaliku võimu organisatsioon toimib võimude lahususe alusel. Võimud, mida avalik sektor teostab jagunevad: · Seadusandlikuks o Seadusandlikku võimu e. legislatiivfunktsiooni teostab Riigikogu · Täidesaatvaks o Teostab: Vabariigi Valitsus Kohalik omavalitsus ei ole riigivõim, vaid kohalik võim Vabariigi President 2 · Kohtuvõimuks o Teostab:
6. Avaliku arvamuse probleem ja selle lahendus. Avalik arvamus on progress. "Demokraatias administreerimist on raskem organiseerida, kui monarhias, kuna inimesi on palju, aga monarh on ainuke. Individuaalsed isikud võtavad vastu lihtsa plaani ja viivad läbi otse: tal on vaid uks arvamus ja ta kinnitab seda, et uks arvamus on uhes kätes. Kuid sellel teisel valitsusel, rahvastel on erineva suurusega arvamus. Lahendus- kompromissi leidmine. 7. Avalik teenistus ja selle hea tase Hea avalik haldus on siis, kui praktiline, organisatsiooniline ja regulatsiooniline tegevus on suunatud inimeste sotsiaalse ellu, selle säilitamiseks voõi umber kujundamiseks. Seda võimaldab teha hea avalik teenistus, kus selle tegevusega tegelevad kvalifitseeritud ja haritud poliitikud. W. Wilson "Riigi administreerimine on koige ilmsem osa valitsemises. see on koige nähtavam valitsuse külg
Üldistes huvides, avalikkuse hüvanguks, eesmärk maksimeerida ühiskondlikku heaolu o “sotsiaalsed teenused”, teenused on teenused, mis on poliitiliselt olulised o Läbipaistvus, informatsiooni avalikustamine o Kaasamine o kättesaadavuse lihtsustamine- e-teenused o õiglane kohtlemine o ressursside efektiivne kasutamine, uuendamine. mastaabisääst Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama o Mittevälistatav-ei saa kedagi välistada o Konkurentsitu- täiendav tarbija ei too lisakulusid Näited: maanteed, riigikaitse, tervishoid, haridus, sotsiaalhoolekanne. Teenused, kus on tootmine ja tarbimine koos- tervishoid, haridus Teenused, mille osutamine ja tarbimine on lahus- kanalisatsioon, uudised Teenused, kus kasusaaja on ühiskond tervikuna, saaja ja maksja ei ole seoses- politsei, keskkond.
*Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab avalikkust, suurendades sellega usaldust avaliku halduse vastu ja võimaldades nii osutada paremaid teenuseid. Halb valitsemine põhjustab madalat moraali ja vaenulikke suhted, mille tagajärjeks on viletsad tulemused või halvemal juhul sisuliselt kasutud organisatsioonid. *Avalik juhtimine ( Public management) - Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks; Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioonide juhtimine. Põhimõtted: 1)STRATEEGILINE PLANEERIMINE- Eesmärkide ja prioriteetide sõnastamine; Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. 2) PERSONALI JUHTIMINE- Töö analüüs; Personali arendamine. 3)
2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus
• Avalik teenus on avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. ◦ Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse ▪ keskkonnakaitse kontroll ▪ riiklik televisioon ▪ haridus ▪ tervishoid ▪ õiguskord • Kommertsteenus peab suutma leidma turul piisaval hulgal ostujõulisi tarbijaid, kes on valmis
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
Helen Rohtla KAASAEGSE AVALIKU TEENISTUSE OLEMUS JA ARENGUD Referaat Juhendaja: Sulev Lääne MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS .................................................................. 3 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV ................................................................ 6 TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES ................................................................ 9 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................
o Rahu o Rahvuse ja kultuuri säilimine ja areng Riigivõimu tunnused (riik kehtestab reeglid/seadused, riik karistab): o Ainuõigus kehtestada seadusi o Ainuõigus koguda makse o Ainuõigus kasutada vägivalda o Otsused on kohustuslikud o Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises o Riigivõimul on selge võimasutuste hierarhia Võimude lahususe printsiip isikliku huvi konflikti vähendamine ning vähendada altkäemaksu pakkumist, ebaõiglast kohtlemist, kallutatust - korruptsiooni - 4 võimu (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, meedia) o Horisontaalne kõik võimud on eraldi, lahusus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim o Vertikaalne Keskvõim - Kohalikvõim kohalik omavalitsus
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja
Kasvab ka õigustuste kui vahendi osakaal. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Haldusõiguse printsiibid tulenevad põhiseaduse §-st 10, kus tuuakse ära mõiste „sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik“. Siin sisalduvad põhimõtted on aluseks haldusõigusele, samuti avaliku halduse teostamisel. Haldusõiguse printsiibidest on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. Haldusõiguse printsiibid määravad ära avaliku administratsiooni seisundi, tema pädevuse, tegevuse iseloomu ja vahekorra üksik- ja kollektiivisikutega. Õigusriigi printsiip 7 elementi Õigusriigile ja selle põhimõtetele on õigusteadlased pühendanud väga suurt tähelepanu. Esiteks, õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu. See süsteem on sätestatud põhiseaduse II peatükis. Avaliku halduse seisukohalt
Selline õigusvaidlus lahendatakse haldusorganis. Alternatiiv isik võib pöörduda ka otse kohtusse. 2. Ametiisikud arutavad haldusõigusrikkumise asju ja määravad halduskaristusi, nt politseiametnikud. Karistusena võidakse kohaldada rahatrahvi või vastava eriõiguse äravõtmist. 3. Karistuse määrab tõendite ja asjaolude vaagimise järel ametnik. Nt ametnike distsiplinaarvastutusele võtmine. Haldusorgan formaalses mõttes: põhifunktsioon on haldusfunktsioon Abifunktsioon legislatiivfunktsioon !! Abifunktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon ! 3. Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust. a
Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja 3 vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või vaikese tipp-poliitikute grupi katte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Võim inimsuhetes Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk
umbusaldusavaldus; ühiskondlik kontroll) · arvestuskontroll - (riigikontroll-juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 4. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus) Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid
saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika Riigi põhilised funktsioonid: 1) valijaskonna huvide kaitse 2) majandusliku efektiivsuse tagamine tulud ületavad kulusid see põhimõte satub riigisektoris vastuollu. 3) sotsiaalne efekt võib olla majandusele vastuoluline. Sotsiaalsed tegevused majandussfääris võivad osutuda ebaefektiivseks.
Teatud juhul võivad tekkida 9 printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega
3 P.1. ALGNE EHK ORIGINAALNE TEKKIMINE (TÜHJA MAA KOLONISEERIMINE) 23 P.2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE 23 §2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 23 §3. MANDAAT JA HOOLDUS 24 TEEMA 3. PÕHIMÕISTED 25 TEEMA 4. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON, RIIK KUI 26 ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED §1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID P.2.RIIK KUI ORGANISATSIOON, TEMA PÕHITUNNUSED NING RIIGI 27 SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE ELEMENDID § 2
.. - "pronkssõdur" Situatiivsed tegurid (möödaniku mõjud, stereotüübid) - nt sotsiaaldemokraatliku lähenemisega seotud kompleksid seoses minevikuga Avaliku poliitika peamised elluviijad institutsioonid (ametlikud ja mitteametlikud). Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused. Milles seisneb valitsusasutuste ülesannete duaalsuseprobleem. Avaliku poliitika institutsionaalsed osalised Demokraatlik-institutsionaalne vaade 1)Esinduskogud: Parlament kui kollegiaalne organisatsioon: plenaaristung, komisjoni istung, hääletamine; Saadikud: parteid, fraktsioonid; Suhtluskanalid: komisjonid; Tugistruktuurid: kantselei, nõunikud 2)Täidesaatev võim: *Valitsuskabinet - peaminister, ministrid Valitsuse tugistruktuurid riigikantselei *Administratiivne tasand -Koordineerivad ministeeriumid; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium; Liiniministeeriumid- Funktsionaalsed ministrid *Ametid ja inspektsioonid *Hallatavad asutused
paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust)
· arvestuskontroll - (riigikontroll-juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat:
Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 13 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Organi, asutuse ja ametiasutuse vahekord õ aktides kasutatakse mõisteid asutus või ametiasutus; organi mõistet eriti ei kasutata. PS kasutab mõistet valitsusastutus §87 p 2. avaliku teenistuse seadus kasutab mõistet ametiasutus. Oleks võinud elppida kokku terminoloogias ja kasutada igal pool terminoloogias ametiasutuse mõistet. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest, mis eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub h ül, mida h organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Sõltub h kandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur, mille paneb paika VR valituse seadus, mis eelkõige käsitleb ministeeriume. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega
Ühisjooneks on aga kasumitaotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetatakse E/S-i ka ärisektoriks. Erasektori funktsioon- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu. Erasektori struktuur: Eraõiguslikud juriidilised isikud: OÜ, AS, FIE, UÜ (usaldusühing), TÜ (tulundusühing) III Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskond olemus (mittetulundussektor)- kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Iseorganiseerumisvõime! 1 Kodanikuühiskonna funktsioon: Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet Kodanikuühiskonna institutsioonid on: 1) usuorganisatsioonid; 2) kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid;
anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. äng. 4. Weber: 9. Weber: sotsiaalse muutuse olemus? sotsiaalse muutuse olemus? Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis: Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis:
...................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5.Avalik haldus ja bürokraatia.............................................................................. 21 5.1Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused....................................................21 5.2Bürokraatia funktsioonid.............................................................................. 22 5.3Avalike teenistujate värbamine ja karjäär....................................................22 5.4Järelvalve ametnike tegevuse üle..............................................................
osaühingu) või omandab osaluse selles. Haldusülesannete funktsionaalneerastamine on haldusülesannete üleandmine füüsilistele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele täitmiseks eraõiguslikus vormis. Sisulise ehk materiaalseerastamisega on tegemist siis, kui haldusekandja loobub täielikult või osaliselt teatud haldusülesande täitmisest, jättes selle erasektori ülesandeks. Euroopa Liidu halduskorraldus EL on keeruka struktuuriga organisatsioon, mille põhiline täitevorgan on Euroopa Komisjon. EL tegutseb ka oma muude ametite kaudu. Eristatakse otsest EL-i haldust ja kaudset EL-i haldust: Otsene EL-i halduson EL õiguse vahetu elluviimine EL-i kui haldusekandja poolt, see jaguneb omakorda: EL-i sisemiseks halduseks ; EL-i halduseks liikmesriikides. Kaudne EL-i halduson liikmesriikide haldusekandjate ja nende organite poolt EL-i õiguse elluviimine. Selles vormis toimub valdav osa EL-i haldusest. Jaguneb samuti
ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia pädevus ja aruandlus *Järjepidavus elukutse ja karjääristruktuur *Erapooletus-reeglid ja registreerimine *Asjatundlikkus kindel tegevus ja kontroll teabe üle Avalik teenistus 1)on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses 2)riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku,täidesaatvat või kohtuvõimu,riikliku järelvalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetaval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Riigi ametiasutused: 1)Riigikogu Kantselei 2)Vabariigi Presidendi Kantselei 3)Õiguskantsleri
13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10
4 Seadus on kirjapandud õigusnorm Õigus on ühiskonnas kehtivate käitumisnormide ja ettekirjutiste kogum Peamised õigusharud: 1. Eraõigus-reguleerib inimestevahelisi suhteid 2. Avalik õigus-reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid 3. Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) 4. Karistusõigus-sätestatud karistusseadustikus; käsitleb süütegusid (väärtegu, kuritegu) Õigusaktide hierarhia: 1. Rahvusvahelised õigusaktid 2. Põhiseadus 3. Seadused 4. Seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Kohtuvõim Kohtu põhiülesanne on mõista kohut; tõlgendada seadusi ja neid rakendada. Õigussüsteemid: 1. Mandri-Euroopa ÕS · Kohtunikud on ametisse nimetatud · Kohtumõistmise aluseks on mahukad seadused · Aluseks on Rooma õigus 2. Angloameerika ÕS
Õigus objektiivses mõttes riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus Õigus subjektiivses mõttes objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt õigus saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud Õigusnormid käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena Positiivne õigus = kehtiv õigus Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6
loobuda (ümber mõelda ei saa). Enne vastuvõtmist on tal õigus saada varast ülevaade. Vastuvõtmisel lähevad talle üle kõik pärija õigused ja kohustused. Pärija katab matusekulud. Lisaks matusekuludele on pärandi arvel vajalik katte võlanõuded, annakud ja muud taolised. Perekonnareliikvijaid ei müüda, kui kas või üks pärija on vastu. Kinnisasjda võib jagada reaalosadeks. Avalik teenistus · Bürokraatia tunnused: 1) Kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega. 2) Valitseb selge tööjaotus, kes mida teeb 3) Ametivõimu piirid on kindlaks määratud 4) Kogu tegevus dokumenteeritakse 5) Nii andministreerimine kui omandisuhted on alati kõrgema kontrolli all. · Bürokraatia ülesanded: 1) Info kogumine ja töötlemine 2) Politiilise süsteemi teadmistega varustamine 3) Rahva varutamine hüvede ja teenustega
(Trumani doktriin, Marshalli plaan, Nato) iii. Uus rahvusvaheline võimude tasakaal Lääne ja Ida poole ühendamine ja ühise Euroopana rääkimine iv. Vajadus lahendada Saksamaa küsimus agrssori rolli elimineerimine ja ühine koostöö b. Majanduslikud faktorid i. Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon ii. kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise iii. komitee loomist abi jagamiseks iv. komitee kujundati 1948.a. ümber Eur Majandus - koostöö v. Org-iks (OEEC Organisation for European Economic vi. Cooperation); muutus 1958.a. omakorda Majandusliku vii. Koostöö ja Arengu Organisatsiooniks OECD-ks viii
annaabi.ee 
