Analoogtelefon (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Raadio- ja sidetehnika instituut
Õppeaine:IRT3930, Side
Laboratoorse töö:.Analoogtelefon

Aruanne

Täitja:Egert Pärna
Juhendaja :Marika Kulmar
Töö sooritatud: 12.15.07
Aruanne esitatud...............................................................................................................
/kuupäev/Aruanne tagastatud..........................................................................................................
Aruanne kaitstud...............................................................................................................
/kuupäev/
1 TÖÖ EESMÄRK
Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid töörežiime (“toru
hargil ” ja “toru võetud”) ja nendele režiimidele vastavaid signaale telefoniliinil.
2 TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID
Laboratoorne töö viiakse läbi sidelaboratooriumis, kus on üles seatud firma Ericsson
digitaalkeskjaam “MD 110”. Telefonikeskjaama konfiguratsioon on siin selline, et
laboratoorse töö sooritamiseks on analoogtelefonid vastavalt numbritega 30, … 43 ja
digitaaltelefonid numbritega 70, … 77. Tööobjektiks on analoogtelefonid TA-68,
TA-72 (vms). Signaalide kuju jälgimiseks on ette nähtud ostsillograaf C1-65A ja
toonvalimise signaalide spektri määramiseks arvuti komplektis mikrofoniga.
Mõõtmisteks on tester (amper-volt-oommeeter e AVO-meeter) ja takistusmagasin.
NB! Mõõtetulemuste juures arvestada ostsillograafi mõõteotsiku pingejaguri 1:10
olemasoluga.
3 TÖÖ KÄIK
3.1 Vajalikud ettevalmistused tööks
3.1.1 Tutvuda töökohal oleva tehnilise dokumentatsiooniga.
3.1.2 Veenduda visuaalselt laboratoorses töös kasutatavate seadmete korrasolekus.
3.1.3 Käesoleva töö ajal on meil tegemist liinile ühendatud telefoniaparaadiga. Jälgida
tuleb telefonikeskjaama poolt esitatavaid nõudeid - toru hargilt võtmise ja
numbrivalimise vahel ei tohi olla liiga pikk ajavahemik , sest siis rakendub
telefonijaama vastav kaitseskeem ning liin lülitatakse välja. Analoogiline situatsioon
võib tekkida, kui juhuslikult lühistatakse ostsillograafi mõõteotsikuga telefoniliin.
1.)Telefoniliini tühisvool ja vool režiimis “toru võetud”
toru hargil toru hargilt võetud
I =0A (pingel 0V) I=0,11A (pingel 7,7V)
kasutasin R = 77 Ω
2.) Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud'
toru hargil toru hargilt võetud
U 54,9V 8,2V
3.)Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused
E=54,9
UTA=8,2
R=77
U=7,7V
RL=401,5 oomi
Ret=70,5 oomi
4.)Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering
Ootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga.
Usignaali amplituud = 0,3V , Tsignaali periood = 2ms, Sagedus f=500Hz (1/T)
2ms
5.)Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool
Rmagasin = 6490Ω
Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.007A.
6.)Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering
pinge reziimis “toru hargil” Uh = 55 V
pinge reziimis “toru võetud” Uv = 15 V
pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V
impulsi kestvus: 60 ms
pausi kestvus: 40 ms
Klahvvalimise parameetrid
Valisime vajutatavaks klahviks "4"
Esimese küüru sageduse spekter   f1 = 775 Hz.
Teise küüru sageduse spekter f2 = 1205 Hz.
Esimese sageduse grupp on vägagi lähedane tabelis toodud 770 Hz-le ja teine sageduse grupp 1209 Hz-le, mis vastab numbrile "4".
7.)Kutsesignaali parameetrid ja skitseering
U kutsesignaali amplituud = 100V , Ualalispinge nivoo = 50V ,
T kutsesignaali periood =40ms , F=25Hz
8.) Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus.
Seejuures näidata vooluahelad vastasabonendilt kuularisse, mikrofonist
vastasabonendini ja mikrofonist kuularisse.
TA-72
Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole.
Vooluahel vastasabonendilt kuularisse: Sisenev kõnevool saabub aparaati mööda ahelat : liin , klemm L1, kontaktid HL 5-6, trafo mähis I ja edasi kahte haru mööda:
1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2;
2. trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, klemm L2, liin.
Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet.
Vooluahel mikrofonist vastasabonenti: mikrofon M, trafo mähis I, kontaktid 5-6, klemm L1, liin, telefonijaam, teise abonendi aparaat , jaam, liin, klemm L2, numbrivalija kontaktid H3, mikrofon M.
Vooluahel mikrofonist kuularini: mikrofon M, trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, mikrofon M.
9.) Kõnesignaali hinnangulised parameetrid ja skitseeritud kuju.
Hääldasime vokaali “Uuuuuuuuu“
U hääle amplituut= 0,3V
T hääle signaali periood =2ms
10.) Kokuvõte ja järeldused
Õppisime tundma analoogtelefoni erinevaid tööreziime ("toru hargil", "toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale. Saime teada, kuidas arvutada telefoniliini maksimaalset takistust, mis määrab abonendi maksimaalse kauguse telefoni-keskjaamast. Õppisime tundma kohaliku efekti mahasurumise skeeme – analüüsima telefoniskeemi. Toonvalimisega telefoni kasutades saavutasime võimsuse tipud teoreetilistele sagedusedustele ligilähedastel sagedustel .