Laboratoorne töö nr2 (0)

Loogikakäske kasutatakse lihtsate binaarfunktsioonide programmeerimiseks (nt. NING, VÕI, EI ja nende kombinatsioonid). Programmeerimiskeel STEP 7 võimaldab programmeerida kuuel erineval viisil. Järgnevates peatükkides vaadeldakse põhiliselt kolme erinevat programmeerimisviisi − loogikaskeem , kontaktaseskeem ja käsulist (tabel 1.1).
Tabel 1.1 Loogikaelemendid
Joonisel 1on esitatud elektriskeemina, kontaktaseskeemina ja loogikaskeemina NING- ja VÕI-lüli. NING-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek “1” ainult siis, kui kõigis sisendites on olek "1". VÕI-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1", kui kasvõi ainult ühes sisendis on olek "1". Sisend ja väljundahelate kohale kirjutatakse operandide koodid. Kui võrrelda kahte joonist omavahel, võib öelda, et S1-le vastab kontrolleri sisend aadressiga 0.0, S2-le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0.
Joonis 1 NING- ja VÕI-lüli eri esitusviisides
Sulguvad ja avanevad kontaktid
Programmeerimisel on tähtis teada, kas kasutatavatel täituritel (nt. releedel) või anduritel on sulguvad või avanevad kontaktid. Kui kontrolleri sisendis on sulguv kontakt, siis selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "1". Avaneva kontakti ühendamisel kontrolleri sisendiga, selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "0".
Kontroller ei võimalda mingil moel kindlaks määrata, kas sisendisse on ühendatud avanev või sulgev kontakt. Kontroller tunneb ära ainult oleku sisendis, st. kas "0" või "1". Seega küsitakse operandi olekut, kas operandi olek on "0" või "1".
Oleku "1" päringuks kasutatakse käsku U (und − NING) või O ( oder − VÕI) ning
oleku "0" päringuks UN (und nicht − NING-EI) või ON (oder nicht − VÕI-EI).
Järgmine tabel 1.3 aitab selgitada avatud ja suletud kontaktide kasutamist kontrolleri
sisendis ja väljundis.
Tabel 1.3 Suletud ja avatud kontaktid
Märkus: Standardi VDE 0113 kohaselt tuleb masina peatamiseks lülitada tema toitepinge välja. Niisugune peatamine on turvaline, sest toimib ka maaühenduse, juhtmekatkestuse või pingekatkestuse korral. Seetõttu kasutatakse seiskamis- ja piirlülitites avanevaid kontakte ja neid ei tohi mingil juhul asendada sulguvate kontaktide ehk "0" signaali olekupäringuga programmis.
NING-VÕI-loogikaühend
Programmeerimise puhul eristatakse termineid NING-VÕI-loogikaühend (NV) ja VÕINING- loogikaühend (VN). NV kujutab endast rööbiti (VÕI-lüliga) ühendatud NINGlülisid, kus kõigepealt teostatakse NING- tehe ja seejärel VÕI-tehe, nagu on näha joonisel 2 elektriskeemina ja kolmes erinevas programmeerimise viisis.
Joonis 2. NING-VÕI-loogikaühend
VÕI-NING-loogikaühend
VÕI-NING-loogikaühendi (VN) skeem kujutab endast jadamisi (NING-lüliga) ühendatud VÕI-lülisid. VN programmeerimine ei erine oluliselt loogikaskeemi ja kontaktaseskeemi esitusviisi kasutamise korral NV-st, kuid erineb oluliselt käsulisti kasutamisel (joonis 3). VN programmeerimisel käsulistina tuleb kasutada sulgusid, kuna nii määratakse kontrolleri jaoks kindlaks, et VÕI-tehe tuleb teostada enne NING-tehet. Nagu teada, on kahendloogikas VÕI-tehe võrreldes NING- tehtega sekundaarne. Antud juhul teostatakse VÕI-tehe enne NING-tehet; võib enda jaoks põhjendada ja meelde jätta, kus ja millal kasutatakse sulgusid.
Joonis 3.VÕI-NING-loogikaühend
Mälufunktsioonid
Isekäivituskaitse (kaitse mootori isekäivitumise eest pärast pingekatkestust) on kõige
lihtsam mälufunktsiooniga seade. Antud seadme puhul eristatakse kahte erinevat tüüpi
mälufunktsiooni:

• Ülimusliku sisselülitamisega – kui korraga vajutada nii mootori käivitus- (S1) kui
  

ka stoppnuppu (S2), siis kontaktor K1 rakendub ja mootor käivitub (joonis 4).
Joonis 4. Ülimusliku sisselülitamisega käivitusseade (RS- Triger )

• Ülimusliku väljalülitamisega – kui korraga vajutada nii mootori käivitus- (S1) kui
  

ka stoppnuppu (S2), siis kontaktor K2 ei rakendu ja mootor seiskub (joonis 5).
Joonis 5. Ülimusliku väljalülitamisega käivitusseade (SR-Triger)
Näidised praktikumist
Skeem 1
Väljundsignaali saamiseks peab olema sisend signal antud kas, sisendites I124.0, 124.1 ja 124.2, või sisendites I124.3 ja 123.4, või I124.5. Sel juhul väljund Q124 .0 = 1
Skeem 1.2
Skeem 2
Väljund signaali saamiseks peab olema sisen signal antud sisendis I124.5, ühes järgnevates: I124.0; 124.1; 124.2. ja signaal peab olema samuti antud ka vastavalt ühes sisendis I124.3 või 124.4. Sellisel juhul väljund Q124.0 = 1
Skeem 2.2
Skeem 3
Kui sisendisse I32.1 tuleb signal siis väljund Q32.0 tuleb signal 1 mis omakorda annab signaali sisendile Q32.0 ja protsess jääb töösse. Seadme välja lülitamiseks on vaja anda sisendile I32.0 signaal mis katkestab sideme ja väljund Q32.0 omastab taas väärtuse 0. Kuid kui anda mõlemale signaal nii I32.1 ja I32.0’le siis Q32.0 = 1. Tegemist on ülimusliku sisselülitamisega käivitusseadmega.
Skeem 4
Kui sisendisse I32.0 tuleb signal siis väljund Q32.0 tuleb signal 1 mis omakorda annab signaali sisendile Q32.0 ja protsess jääb töösse. Seadme välja lülitamiseks on vaja anda sisendile I32.1 signaal mis katkestab sideme ja väljund Q32.0 omastab taas väärtuse 0. Kuid kui anda mõlemale signaal nii I32.1 ja I32.0’le siis Q32.0 = 0. Tegemist on ülimusliku väljalülitamisega käivitusseadmega.