Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sisenõrenäärmed (0)

1 Hindamata
Punktid
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre.
Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust.
Igal hormoonil on:
  • Oma kindel ülesanne
  • Erinev toimeaeg
Nt. adrenaliinihormoon, suguhormoon
Tähtsad sisenõrenäärmed:
  • Ajuripats e. hüpofüüs
    • Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd (Mõjutab luustiku + suguelundite arengut)
    • Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone.

  • Käbikeha
    • Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg)
    • Nahapigmentide süntees

  • Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre)
    • Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri)
    Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng).
    Kilpnäärme ületalitus- Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene on erutunud, kiire ainevahetus , kõhn,
    pungsilmsus.
    Struma- Tekib joodi puudusel ( kael läheb eest paiste) .
  • Neerupealised
    • Toodavad hormooni adrenaliin . Ergutab südametegevust, vererõhk tõuseb jne..
    Adrenaliin eritub nt. hirmu, ehmatuse, viha või positiivsete emotsioonide korral.
  • Sugunäärmed
    • Meeste sugunäärmed on munandid
    • Naiste sugunäärmed on munasarjad
    • Sugunäärmed hakkavad rohkem arenema murdeeas

  • Kõhunääre ehk pankreas
    • Toodab hormooni insuliin.

    See soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni (glükogeen-süsivesikute tagavara ) sünteesi maksas .
    Suhkruhaigus ehk diabeet – Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust.
    Suhkruhaiguse korral ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada.
    Suhruhaiguse vormid:
    • Kerge vorm – eluviisi ja toitumise muutmine
    • Raske vorm – kunstlik insuliini süstimine kehasse

  • Sisenõrenäärmed #1 Sisenõrenäärmed #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hannava Õppematerjali autor
    See konspekt räägib väga lihtsalt ära, milleks on inimestele vajalikud sisenõrenäärmed. Samuti on siin kirjas inimeste tähtsad sisenõrenäärmed, mis toodavad erinevaid hormoone. Konspekt valgustab ka suhkruhaiguse teemal :). Konspekt on lihtne ning jääb kergesti meelde :).

    Sarnased õppematerjalid

    Sisenõrenäärmed
    2
    doc

    Sisenõrenäärmed

    SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. · Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab

    Bioloogia
    Kui meil puuduks sisenõrenäärmed
    1
    doc

    Kui meil puuduks sisenõrenäärmed?

    Kui meil puuduks sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Jägnevalt toon näiteid erinevate hormoonide funktsioonidest ja, mis siis juhtuks kui meil neid ei oleks. Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone,

    Bioloogia
    Inimese anatoomia
    6
    docx

    Inimese anatoomia

    Inimese anatoomia Närvisüsteemi jaotus: 1. Kesknärvisüsteem a. Peaaju i. Suuraju ii. Vaheaju – Reguleerib ainevahetus, paljunemist, kehatemperatuuri iii. Keskaju – Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse iv. Väikeaju – Reguleerib lihaste koostööd ja toonust v. Pikkaju – Reguleerib tahtele allumatiud tegevusi (hingamine, südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvormid Ajukoores kuj

    Bioloogia
    Hormoonid slideshow
    13
    pptx

    Hormoonid slideshow

    lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu ­ näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Kõige tähtsam sisenõrenääre.

    Bioloogia
    Sisenõrenäärmed
    3
    docx

    Sisenõrenäärmed

    seotudKäbikeha Asub samuti peaajusTema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin

    Bioloogia
    Hormoonid
    12
    pptx

    Hormoonid

    Hormoonid Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha

    Bioloogia
    SISENÕRENÄÄRMED e-ENDOKRIINELUNDID
    18
    pptx

    SISENÕRENÄÄRMED e. ENDOKRIINELUNDID

    SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket.

    Bioloogia
    Sisenõrenäärmed
    17
    pptx

    Sisenõrenäärmed

    Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed 9.klass bioloogia Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0" alusel. Ainevahetuse regulatsioon Ülesandeks kudede, organite töö mõjutamine ja kooskõlastamine. Kahte tüüpi: 1. Neuraalne regulatsioon e närvisüsteemi poolt 2. Humoraalne r. ehk hormoonide poolt Hormoonid Koosta õpiku abil mõistekaart hormoonidest. Abiks järgmised küsimused: Mis nad on? Kus neid toodetakse? Mis on nende üldine ülesanne? Iseloomulikke jooni? Näited 2 C12H14N2O2 Hormoonid On sisenõrenäärmetes toodetavad keemilised ained, mille ülesandeks on organismi ainevahetuse regulats

    Inimene




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun