TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5
Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet töötajatel puudub sageli tagasiside andmise võimalus ( ei võeta jutule või on selline suhtumine, kus ei arvestata töötajate arvamusega). Siseaudit avalikus sektoris alates 2000ndast aastast kohustuslik (rakendamine võttis omajagu aega). Siseauditi funktsioon on kõikehõlmav, st et tapeab katma organisatsiooni kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille all sageli mõistetakse kas siseauditi fn-i või ka sisekontrollisüsteemi. Selle mõiste lai levik on seletatav üldmõistega kontroll/kontrollimine, mida kasutatakse väga laialdaselt ja suvaliselt (sisejärelevalve, kontroll-komisjon jne). Sageli on selliste mõistete sisu arusaamatu või oskavad seda seletada üksnes mingi konkreetse asutuse töötajad, kus neid mõisteid on kasutatud. Kontrollimise mõistega on tihedalt seotud või sellest tulenev ka kontrolli/kontrollöri mõiste,
alluvusega, mis on oluline siseauditi funktsiooni sõltumatuse tagamisel. Põhinõue on see, et siseaudit peab olema võimalikult sõltumatu. Ainult see tagab siseauditi objektiivsed otsused/järeldused. Siseauditi funktsioon on ettevõttes kõike hõlmav, see tähendab, et see kontrollib ka juhatuse tegevust. Erasektoris peab siseauditi funktsioon tagama omanikule piisava kindlustunde, et nende vahendeid kasutatakse otstarbekalt. Siseaudit annab omanikele infot, kui efektiivselt resursse kasutatakse ning kas ettevõte toimib piisavalt efektiivselt ning suurendab omanike vara. Seega hoiab funktsioon omanikke kursis sellega, mis toimub ettevõtte sees. 1. Arvatakse, et siseauditi rakendamine tagab ettevõtte positiivse ja efektiivse tegevuse. Isegi hästi toimiv siseaudit ei suuda veel tagada ettevõtte efektiivsust, kui sellele ei aita kaasa kõik organisatsiooni muud struktuurid; 2
Siseauditi eesmärgid: · vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske · teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning · kujundada neile kindlustunne, et nad tegutsevad plaanipäraselt (õigesti). Funktsiooni tegevus on järjepidev ehk katkematu. Siseauditi funktsioon hindab riske ja peab andma hinnangu org-i sisekontrolli süsteemile. Sisekontrolli süsteem on org-i kõike hõlmav ehk see ei ole mehitatud struktuuriüksus, see on süsteem. Sisekontroll süsteem koosneb kolmest toimesüsteemist: · administratiivne juhtimisliin, mis toimib kõrgest tippjuhist madala koristajani välja · tagasiside madalast koristajast kuni kõrge tippjuhini (ehk alt üles) · info horisontaalkanal- info keskjuhtide vahel, tippjuhtide vahel. Sisekontroll on olemas igas ettevõttes, on ta kirja pandud või mõttes paika pandud, töötab seal 1 või 101 inimest, kuid palju sellest teatakse ja seda arendatakse on ise asi. Mõisted
9. avalikustamise printiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang, 05.10 AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED: 1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus, mis on riiklikult tunnustatud; 2) Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel; 3) Kellel on laitmatu reputatsioon; 4) Kes on sooritanud audiitori kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada:
Finantsanalüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte finantsseisundit. Tuuakse välja ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed, ning võimalikult palju näitajate vahelisi seoseid, et kindlaks määrata, millised valdkonnad mida mõjutavad, ning selle alusel kujundab ettevõtte strateegia. Analüüs viiakse läbi finantsaruannete näitajate alusel, ja analüüsi tulemusi kasutavad nii sisesed kui välised tarbijad. 6) Sisekontroll organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna juhtimistegevust, suhtumist ja meetodeid, protseduure ja abinõusid, mis peaks andma piisava kindlustunde nii töötajatele kui juhtidele, et ettevõtte püstitatud eesmärgid saavutatakse parimal viisil, ning kooskõlas väliste ja siseste normatiivaktidega. Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene.
ja informatsiooni esitlusviisi. Ettevõtja saab valida vaid ühe raamatupidamistavadest: · Eesti hea raamatupidamistava, mis sobib enamasti Eesti väiksematele ja keskmistele ettevõtjatele. Samuti Eesti kapitalil baseeruvatele ettevõtetele, st omaikud on Eesti residendid; · Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, mida kasutavad suuremad ettevõtjad. Samuti väliskapitali baseeruvad ettevõtjad, kelle aruandlus ning informatsioon peab olema emaettevõtjale või omanike ringile sobivas vormis [1 : 32-33]. Ettevõtja peab kasutama samu arvestuspõhimõtteid järjepidevalt. Muuta cõib neid vaid alljärgnevatel juhtudel: · Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudatusest Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seaduses või IFRS (IAS) standarditest; · Uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada
neutraalne. 8) Konservatiivsuse printsiip raamatupidamise aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on nimetatud hindamiste sihilik sooritamine. 9) Avalikustamise printsiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamise kohuslasest, tema finants seisundist, majandus tulemustest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate ( kalastamine vastavalt algdokumentidele). Õiglane kajastamine tähendab varade ja kohustuste kajastamist nende tegelikus vaatluses, mis tagatakse nende hindamisega. 10) Sisu ülimlikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses tuleb lähtuda nende sisust ka siis, kui nende juriidiline vorm sellele ei vasta. Nt: tööruumi rentimine eluruumiks
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip
Finantsaruannete analüüs, mis seisneb firma antud momendi majandusliku seisundi hindamises, tuginedes möödunud informatsioonile. Keskseks eesmärgiks on välja selgitada firma tugevad ja nõrgad valdkonnad ning kindlaks teha võimalikult maksimaalselt seoseid, miks antud olukord on just selline. Analüüse kasutatakse ettevõtte strateegiliste plaanide koosatmiseks. Analüüsi tulemused on huvipakkuvad nii sisestele kui välistele tarbijatele. 6. Sisekontroll, mis on organisatsiooni kui terviku tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist, tegevusmeetodeid, protseduure ja meetmeid, mis annavad piisava kindlustunde, et ettevõtte eesmärgid saavutatakse. Tegemist on organisatsioonisisese süsteemse nähtusega. Sisekontrolli süsteem peab tagama, et organisatsioon toimib vastavalt selles kehtivatele normatiivdokumentidele ja et need on kooskõlas kehtiva sedausandlusega
jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip-
jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip-
jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip-
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja
A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load. Audiitori ameti jaoks tuleb läbida vastav eksam. Audiitorid võivad osutada ka muid teenuseid peale auditeerimise. 4 PRINTSIIPI, MIS ENAM EI KEHTI 1. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestus- FIE-d võivad kasutada kassapõhist arvestust. Tekkepõhine arvestus- kõik majandustoimingud ja tegevused tuleb kajastada nende toimumise hetkel. Arve välja kirjutamine/saamine oli varem tekkepõhise arvestuse aluseks
X. sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga 09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril.
Riigikogu võib eraldi otsustada, kui tahab täiendavalt EP tegevust kontrollida. Aastaaruanne kinnitatakse nõukogu poolt ja esitatakse Riigikogule. 26.09.07 Pangasaladuseks ei loeta võlgnevust krediidiasutuse ees. Eesti pangal on lubatud teha pangandustehinguid oma töötajatega ja ka juhatuse liikmetega. Eesti pangal on olnud üks asutus sihtasutuse näol. Kui jõuame hoiuste kindlustuse süsteemi juurde. II sammas. Krediidiasutuste, kommertspankade tegevus. Õiguslik regulatsioon nendel. Esimeseks pangandusseaduseks jõustus 90 aastal EV Pangaseadus Kommertspankade tegevuse juures olid põhilised küsimused, mida reguleeriti, et kuidas pankadele üldse tegevusluba anti ja nende põhitegevus. Teine seadus, mis kommertspankade tegevust reguleeris oli Eesti Panga seadus. Krediidiasutuste seadus. 1995. aasta seaduse probleemid: kõigepealt oli siis läbi elatud õige mitmeid pangandusskandaale, panganduskrahhe ka.
või osutabki ise. Nt. erakliinikud, erakoolid o Avalike teenuste rahastamine on segane Keskvalitsus, kov, teised finantseerijad, lõpptarbija Nt. osa tasub haigekassa, osa tuleb kliendil endal maksta 3.Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga Kui avalik sektor on avatud ja läbipaistev kõigi suhtes, o siis erasektor on pigem kinnine. Firmade tegevusest on palju firmasaladuse all Kui avalik sektor peab arvestama kõigi konfliktsete huvidega, kaasama kõiki, kohtlema võrdselt o siis erasektor seda tegema ei pea. Ta saab välistada tarbijaid ning suunata oma tegevuse teatud sihtgrupile. Kui avalikus sektoris saavutatakse tasakaal läbirääkimiste teel,
aruandeid Praegu kasutatavad aruanded jätavad kajastamata mitterahalised väärtused, mis moodustavad olulise osa ettevõtete väärtusest. Aruannetes puudub informatsioon brändide ja reputatsiooni, ettevõtte teadmusjuhtimise süsteemide, juhtimisstruktuuri, sotsiaalsete ja keskkonna riskide ning võimaluste kohta. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 5 Suuremad ettevõtted esitavad ka kestlusaruandluse (jätkusuutlikkuse aruandlus, sustainability reporting, SR), mis ei ole aga kohustuslikud. Kestlusaruandlus annab informatsiooni ettevõtte peamiselt nelja aspekti kohta (About… 2013): - majanduslike aspektide, - keskkonna-alaste aspektide, - sotsiaalsete aspektide ja - juhtimisalaste aspektide kohta. Aruande koostamine sunnib koguma infot ettevõtte protsesside ja mõjude kohta, mida varem ei pruugitud mõõta. Saadud informatsioon, lisaks suurenenud läbipaistvusele,
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna
Töötajate vastuseis nende tegevuse mõõtmisele – info kogumine sellest, et mida ja millal ma teen, kuidas ma seda teen jne ning selle põhjal hindamine, et kas ma olen piisavalt panustanud, on tihti töötajatele vastumeelne. Tulemusjuhtimise kulukus 3. Kirjeldage tulemusjuhtimise etappe. Eeldab 4 juhtimisfunktsiooni seostamist: • planeerimine – strateegiline ja iga-aastane • tulemuspõhine eelarvestamine • tulemuslikkuse mõõtmine ja aruandlus • plaanide korrigeerimine tegelikult saavutatud tulemuste alusel. Rollide määratlemine organisatsioonis.Tegemist on ettevalmistava etapiga, kus vaadatakse üle rollid kas konkreetsete ametikohtade või ka üksuste lõikes. Püütakse võimalikult selgelt määratleda ametikoha / üksuse eesmärki, väljundeid (tulemusi), mille eest vastutatakse ning peamisi kompetentse (ressurssi laiemalt), mida oodatavate väljundite ja tulemuste saavutamiseks on vaja. Tulemuskokkulepete sõlmimine
arvestuse liigid. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erijooned TUNNUS FINANTS- JUHTIMIS- ARVESTUS ARVESTUS INFO KASU- VÄLISTARBIJAD SISETARBIJAD TAJAD AJALINE MINEVIK TULEVIK SUUNITLUS ARUANDLUS SELLE KOHTA, PLANEERIMINE JA MIS ON TOIMUNUD OTSUSTAMINE PÕHINÕUE RANGELT MÄÄRATLETAV OLULISUS INFOLE JA KONTROLLITAV (objektiivsus ja kontrollitavus on teisejärguline) OBJEKTID ETTEVÕTE KUI TERVIKLIK ETTEVÕTE VÕI SELLE
3. konkurentide analyys. 4. keskkonna yldiste muutuste analyys, mis v6ib panka m6jutada nii pos. kui neg. Seega peab analyys andma visiooni koostajatele loendi m6istlikest eeldustest, millest strateegia kujundamisel l2htuda. M6neti probleemsem on saada ylevaade panga reaalsetest v6imalustest . Selle valdkonna info kipub olema yldisem ja ebat2psem ja sageli l2htutaksejuhtide kogemustest. Kasutusel on ka efektiivsemad hindamisv6tteid, millest peamine on siseaudit. Siseauditi enamlevinud primaarsem ylesanne on riskide hindamine. Kuid rohkem on hakatud kasutama ka systeemi- ja protsessiauditit. Hinnangute kujundamisel on juhtkonna oluliseks abivahendiks SWOT analyys. Analyys sisaldab hinnangut neljale valdkonnale. Kaks sisemist ja kaks v2limist. Sisemised: org. tugevad kyljed, org. n6rgad kyljed. V2limised: ohud, mis v6ivad tekkida keskkonna muutustest ja tekkivad v6imalused seoses keskkonna arenguga. Myygiplaan.
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeerit
1. Kultuur 2. Elukvaliteet 3. Majandus 4. Poliitika 5. Sotsiaalsed eesmärgid 6. Inimesed 7. Esteetika 8. Miks teostatakse era- ja avaliku sektori projektide puhul majanduslikku analüüsi? Majanduslik analüüs (economic cost/benefit analysis) – kvantitatiivne meetod hindamaks tarbitud ja projekti abil loodud ressursside panust sotsiaal-majanduslike eesmärkide (SKP, jooksevkonto, tööhõive jne) täitmisesse. ● Erasektor saab selle abil hinnata projekti tagajärgi, mis jäävad väljapoole ärilist sfääri (nt keskkonnamõju, ressursside piiratuse mõistmine). ● Avalik sektor saab hinnata kas avalik teenus on kasulik – projekte palju, huvigruppe palju, oluline tagada optimaalne ressursijaotus, sest turud ei ole täiuslikud. 9. Nimetage vähemalt 3 tegurit, mis võivad tingida majandusliku ja turuväärtuse
Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine;
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käi
17 (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Volikogu pädevus: (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 61) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa
elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Suurem osa haldustegevusest on seotud üksikjuhtumitega (ajas ja ruumis). Ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse üle – sisekontroll, haldusjärelevalve, teenistuslik järelevalve, kohtulik kontroll, õiguskantsleri kontroll, riigikontroll, ühiskondlik kontroll. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. Avaliku halduse ülesanded 5 - Avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluskontroll) KORRAHALDUS - Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elamistingimuste tagamine
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
...........................................................67 -3- SISSEJUHATUS Kõikjal maailmas pööratakse kvaliteedile aina suuremat tähelepanu ja mõistetakse kvaliteedi täiustamise vajalikkust. Viimasel aastakümnel on hakanud selgeks saama, et majanduslikud tingimused nõuavad kvaliteediga arvestamist ja selle täiustamist kõikidel aladel. Kui varasemad kvaliteeti tagavad abinõud, mis olid suunatud ulatuslikult vigade leidmisele ja parandamisele, piirdusid vaid tootmise ja arendusega, siis nüüd tungib kvaliteedi mõiste ettevõtte kõikidesse valdkondadesse. Motoks on terviklik kvaliteedijuhtimine. Erinevus edukate ja vähem edukate ettevõtete vahel seisneb erinevates juhtimise, samuti ka tootmise ja töö organiseerimise kontseptsioonides. Äritegevuse peamisteks eesmärkideks on kasumi ja turuosa suurendamine. Kumbagi neist ei
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
