Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Deisi Pütsepp Ly Mitt Rasvtõbi Referaat Tartu 2014 Mitmed teadlased on esitanud teooria, mille kohaselt inimkonna viimase tuhande aasta jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud geenikaart on tänapäevase elustiili juures kujunenud tervisele ohtlikuks. Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta (Kahn ja Loit 2009). Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet,
probleemid, Geneetika sobitamine religioosse, filosoofilisse, sotsioökonoomilisse tausta. HGP kasutatud strateegiad: Kloonid > füüsilised meetodid (cDNA, ESTid, STS, FISH, somaatiliste rakkude ja radiatsioonihübriidid, füüsiline kaart, sekveneerimine), Haigused > kromosoomihälbed, geneetilised meetodid (perekonnad (probleemiks nn must pilv heterogeensus, ebaregulaarne pärilikkus), päritavus, polümorfsus, homosügootsus, esialgne haigusegeeni lokalisatsioon, geenikaart), Inimese genoomikaart, geeni identifitseerimine. 9. Genoomide kaardistamine ja sekveneerimine. Geneetilised kaardid: RFLP (Restriction fragment length polymorphism) põhised kaardid (vaid kahealleelsed), Mikrosatelliitide põhine (1 iga cM kohta), SNP-de põhine (1 iga kb kohta). Kuigi kasutatakse erinevaid markereid on kaartide põhimõte sama (uuritakse markerite koospärandumist põlvkondade vahetumise käigus). Füüsiliste kaartide alused erinevad