Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine Bioloogia tööks Samblikest ja Ainuõõssetest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks nim samblike keha talluseks?
  • Mida vetikas?
  • Mis ül on kaelusviburrakkudel?
  • Kuidas elavad käsnad üle karmi talve?
  • Milline on käsnade osa veekogus?
  • Miks on meriroosid ja korallid erilised kirjelda?

1. Miks nim. samblike keha talluseks ?
Sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks.
2. Nimeta ja kirjelda erineva kasvuvormiga samblikke.
Kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud. Koorik - kasvab ühetaolise sileda või teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus , põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal.
3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas ?
Talluses elavad seeneniidid , talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud .
Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil.
4. Samblike tähtsus looduses ja inimese elus.
Samblikud eritavad aineid mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid,tekib kaljudele huumusekiht,polaaraladel söögiks põhjapõtradele, kasutatakse ravimite valmistamiseks
5. Kirjelda käsna ehitust, paljunemist ja toitumist.
Ehitus-
keha meenutab silindrit või karikat, mille ülemises otsas on ava, keha toestavad tugirakud.
Paljunemine-
Tavaliselt pungumise teel, keha välispinnale moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse, nii moodustavad nad kolooniaid .
Toitumine-
püüab toitu kaelusviburrakuga, paneb vee liikuma kanalites ja püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, enamasti bakterid , mikroskoopilisi taimi ja loomi sööb.
6. Mis ül. on kaelusviburrakkudel?
Paneb viburid liigutades vee kanalites liikuma mis varustab looma rakke hapnikuga.
7. Kuidas elavad käsnad üle karmi talve?
Ainult nende sisepungad elavad selle üle, nad moodustavad neid suve teisel poolel, kevadel arenevad nendest uued käsnad.
8. Milline on käsnade osa veekogus?
Puhastavad vett orgaanilistest hõljumitest
9. Kirjelda hüdra ja meduusi ehitust, liikumist, toitumist ja paljunemist.
Ehitus-Hüdra
on sale , kotikujuline, u 1 cm pikkune , Meduus -lai kumera kehaga ujuv ainuõõsne, kes elab meres.
Liikumine-
Meduus liigub oma laia keha järsult kokku tõmmates, hüdra aga liigub ühe kehapoole lihaskiudusid lühendas sinna poole.
Toitumine-
Hüdra toitub kombitsatega ja toitub sõudikutest, vesikirpudest jms, Meduus aga suuavaga, toitub väikestest veeorganismidest.
Paljunemine-
Hüdra sigib pungudes ja sugurakkude abil
10. Miks on meriroosid ja korallid erilised (kirjelda)?
Nad on peamiselt troopikameredes, lilleõisi meenutavad polüübid,saavad elavada vaid seal kus vesi on soolane.
Kordamine Bioloogia tööks Samblikest ja Ainuõõssetest #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristofer Rennel Õppematerjali autor
Tähtsamatele küsimustele teemadest on vastused,
Miks nimetatakse samblike keha talluseks?
Sest see pole eristunud kudedeks ja organiteks
jne.

Sarnased õppematerjalid

Käsnad-ussid-ainuõõsed
4
odt

Käsnad, ussid, ainuõõsed

Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperem

Bioloogia
Selgroogsed-selgrootud-käsnad-peajalgsed-ussid-limused-karbid-ainuõõssed-usside mitmekesisus
4
docx

Selgroogsed, selgrootud, käsnad, peajalgsed, ussid, limused, karbid, ainuõõssed, usside mitmekesisus

SELGROOGSED Toes: toes ehk skelett paikneb keha sisemuses, on enamikul luuline ja koosneb järgmistest osadest: lüliline selgroog, jäsemeteluud ja koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed ­ organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. See võib olla kas kiritiin, räni

Bioloogia
8-klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused
4
rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele

Bioloogia
Lihhenoindikatsioon
16
doc

Lihhenoindikatsioon

13 Tallus: lehtjas, läbimõõt 1-10cm; ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvate hõlmatippudega. Viljakehad: esinevad vähestel isenditel. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit, harvem kivid jaliivane maapind. Väga sage kogu Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tipudes ja seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahuja pulbrina. [5] 5.5. Järeldused tehtud uurimistööst

Keemia
Eksami teemad
19
docx

Eksami teemad

*sääreluu *pindluu *põlvekederluu *kannaluu *pöialuu *varbaluu Selgroolülid on ühendatud painduvalt kõhrketaste abil. Jäsemeluud on ühendatud liikuvalt liigeste abil. 23.4.teab lihaste ülesandeid ja talitlust Lihased on vajalikud keha ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamiselt. Lihased saavad tööks vajaliku energia glükoosi ja vähemal määrab ka rasvade lõhustamisest. 23.5.teab südame ehitust ja talitlust Vahesein jaotab südame kaheks pooleks: · Vasakuks · Paremaks Kumbki pool jaguneb kojaks ja vatsakeseks. Kodade ja vatsakeste vahel ning vatsakeste ja veresoonte vahel on klapid. Südame töötsükkel koosneb kolmest osast: · Kodade kokkutõmme · Vatsakeste kokkutõmme · Südamelihase lõtvumine

Bioloogia
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik

Bioloogia
9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal
31
doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

ÜLDBIOLOOGIA Botaanika ­ uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia ­ uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia ­ uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne ­ rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne ­ rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma

Bioloogia
Eluslooduse portfoolio
53
doc

Eluslooduse portfoolio

TAIMERAKK · plastiidid ­ kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool ­ jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest ­ tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan ­ annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma ­ poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum ­ juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik ­ 1. siledapinnaline: süsivesik

Algoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun