Carolyn Lizbeth Einmann
9a klass
Tallinna Reaalkool
Mis on evolutsioon?
Evolutsioon elu ajalooline areng Maal,
biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste
algeliste oleste juhuslikest kogumeist
nüüdisaegsete organismide ja teiste
biosüsteemideni.
Maakera ajalugu jaotatakse viieks
aegkonnaks:
ürgaegkond
aguaegkond
vanaaegkond
keskaegkond
uusaegkond
Kuidas kõik tekkis?
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
c2rukas
Õppematerjali autor
neist olid hiigelsuured II NIMETA 1. Bioloogilise evolutsiooni tõendeid: · sarnasused eri liikide organismide ehituses ja lootelises arengus · rudimendid · liikide sarnane DNA ja kehavalgud · kivistised 2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad · tarkushambad · ussiripik · õndralülid · küüned 3. Eluslooduse liike: · bakterid · protistid · taimed · seened · loomad 4. peamised süstemaatilised üksused alustades kõige madalamast: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5. Aegkondi maakera arengus ning igale aegkonnale iseloomulikke valitsevaid taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid;
loomarühmade, ammoniidide väljasuremine Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine, kontinentide liikumine. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Pärisluukalade levik Kriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel Tyrannosaurus rex Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen Neogeen Kvarternaar Paleogeen Imetajate kiire evolutsioon Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised Austraalias arenesid kukkurloomad Mõned imetajate rühmad kohastusid eluks veekeskkonnas: vaalalised ja loivalised Pangea hiidmandri lagunemine, India laama Aasiaga kokkupõrkumine, Himaalaja keskaheliku kerkimine. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktika- ga, hakkas liikuma põhja. Araabia poolsaare Aafrikast eemaldumine, Punase mere tekkimine
Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis
· Transgeensed taimed ja loomad neisse on viidud teiste organismide geene. Geneetiliselt muundatud toiduainete (GMO) kasutamise poolt ja vastuväited: + Pole taimekaitse mürke Odavamad? Tervislikumad? Toitvamad Säilivad kauem Saagikus suureneb - Millise organismiga on tegu, kui taimel on looma geenid? Allergiarisk Siirdatud geenide ülekanne looduses kasvavatesse taimedesse geenisaaste! Seemned kallimad tavaseemnetest 20-40% ELUSLOODUSE SÜSTEEM Maal võib olla ~ 10 miljonit erinevat liiki organisme, kirjeldatud on neist ~ 1 600 000. Eluslooduses elavad organismid grupeeritakse sarnaste omaduste alusel. Süstemaatika on selline teadus, mis tegeleb organismide ühendamisega rühmadesse nende ühiste tunnuste alusel. Süstemaatika põhiüksused: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. 1. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest
Sordid ja tõuaretus: aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.Elutekke tingimused: pikajalise protsessi käigus,mitmeastmeline protsess,tänapäevasst erinevad tingimused,pikaajaline protsess. Tingimused Maal: puudub 02. Pole osoonikihti , ultraviolettkiirgus, vesi,vedelana,gaasina, kivimid,fosfaadid,atmosfäärigaasid. Olelusvõitlus- isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Darvinism- Darwini teooria, evolutsioon kui loodusnähtus. 3,5miljardit tagasi tekkisid esimesed eeltuumsed rakud. Elu sai tekkida vees. Esimeed biomolekulid oli valgud. Ürgeoon-arhaikm- 4,5 miljardit -2,5 miljardit aastat tagasi. Vanaaegkond: 545miljonit aastat tagasi. Kambrium- kambrimi plahvatus,toimus liikide diferentseerumine Ordoviitsium-elu jõudismaismaalne,eostaimed, Siluriajastu-kaladetekkimine luudeta kalad. Uusaegkonde. kainosoikum:Kvanternaar(2milj,a
BIOGEOGRAAFIA- seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis. KUNSTLIK VALIK e SELEKTSIOON- kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed RNA maailm- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid iseprodutseeruvad rna-molekulid, ribosüümid. Ribosüüm- ensüüm, mis ei koosne polüpeptiididest (nagu enamik ensüüme), vaid polünukleotiididest. • Elu areng Maal – tähtsamad sündmused ja nende ligikaudne aeg eluslooduse arengus (nt eukarüootsuse teke, hulkraksete teke, ...jne, vt vihikust või õpikust ja Näidisküsimusi allpool p.5). Aegkond, ajastu. Endosümbioosi hüpotees. Kambriumi plahvatus. Taimeriigi hõimkondade (sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed) ja selgroogsete loomade (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) tunnuste areng – millised suuremad edu tagavad muutused/tunnused tekkisid
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, kiired liigutused
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid