Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Samblik (0)

1 Hindamata
Punktid
Samblik  
8 klass
2007
 
 
1
•  Samblikud  on organismid, keda võiks paigutada 
ni  taime- kui seeneri ki. Enamus teadlasi on aga 
arvamusel, et samblikud kuuluvad seeneri ki. 
• Samblikud on organismid, kel ei ole eristunud 
erinevaid organeid ning kogu sambliku keha 
nimetatakse  talluseks . 
 
 
2
• Talluse järgi jaotatakse samblikud põõsas- leht- 
ja kooriksamblikeks.
Põõsassamblikute tal us on 
Lehtsamblikute tal us on lehtjas.
 
 
jagunenud mitmeteks harudeks. 
3
• Sambliku tal us koosneb kahte li ki rakkudest: 
seene- ja taimerakkudest.
• Samblikku katavad tihedalt koos paiknevad 
seenerakud , moodustades ülemise ja alumise 
koorkihi. Seenekihi all paikneb õhuke kiht 
vetikarakke. See on vetikakiht. Sambliku 
keskosa moodustab hõredatest seenerakkudest 
koosnev südamikukiht.
• Samblike värvus võib varieeruda punasest kuni 
hal ini. 
 
 
4
 
 
5
• Vetikarakud ning seenerakud  samblikus  elavad 
teineteisega kasulikus kooselus.
• Seetõttu võibki nimetada samblikut sümbioosiks 
taime ja seene vahel. 
 
 
6
• Seenerakke on samblikus rohkem kui 
vetikarakke ning seetõttu on seenerakkudel ka 
samblikus tähtsam osa. Seene osa samblikus on 
koguni nii suur, et sel e alusel määratakse, 
mil ine on sambliku li k.
• Seened, mis elavad sambliku koostises, elavad 
looduses ka vabalt. 
 
 
7
• Vabalt elaval seenel ning sambliku koostises elaval 
seenel on mitmeid erinevusi:
1. Sambliku koostises  oleval  seenel on seene hüüfid 
kaetud tugevama kestaga kui vabalt elaval seenel. 
Seenerakkude tugev rakukest on tähtis, kuna need 
rakud  peavad olema justkui  toeks  kogu  samblik  
tal usele.
2. Seened sambliku koostises moodustavad 
haustoreid - jätkeid, mis  tungivad  
vetikarakkudesse. Ni  hangib  seen  taimerakkudest 
kergesti toitaineid.
3. Seened samblike koostises toodavad erilisi aineid
 
 
8
• Samblikes on enamasti üherakulised 
rohevetikad  või sinikud. 
 
 
9
• Samblikud on väga aeglase eluvi siga. 
Samblikud kasvavad keskmiselt 1mm - 2 cm 
aastas. Seevastu on samblikud väga 
pikaealised. 
• Nad võivad elada 300 aastat ning jahedates 
paikades isegi kuni 3000 aastat. Et taluda kõiki 
keskkonnatingimusi oma pika elu jooksul, on 
samblikud väga kuiva- ning külmataluvad. 
 
 
10
• Samblikud on tundlikud väliskeskkonna 
saastatusele, si s on võimalik neid kasutada 
keskkonna  puhtuse  määramisel. 
 
 
Tänan!
 
 
Vasakule Paremale
Samblik #1 Samblik #2 Samblik #3 Samblik #4 Samblik #5 Samblik #6 Samblik #7 Samblik #8 Samblik #9 Samblik #10 Samblik #11 Samblik #12
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ahtox001986 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mükoloogia eksam
42
docx

Mükoloogia eksam

Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (mõisted auto- ja heterotro

Mükoloogia
Botaanika konspekt
7
pdf

Botaanika konspekt

TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevakuooli sisu vahetada, ehk tekkis m

Botaanika
Mükoloogia kordamisküsimused
19
docx

Mükoloogia kordamisküsimused

Mükoloogia kordamisküsimused ∙ Seente määratlemine – mille järgi eristuvad seened teistest organismirühmadest. Seened on: 1) eukarüootsed 2) eoseid moodustavad 3) klorofüllita (heterotroofsed) 4) absorptsiooni teel toituvad 5) suguliselt või mittesuguliselt paljunevad 6) pikad torujad rakud e hüüfid e seeneniidid ∙ Seente positsioon eluslooduse süsteemis (elupuul). Kuulumine opistokontide hulka. Seened on loomadega – opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. ∙ Kirjeldatud ja seni kirjeldamata seeneliikide arv. Ühtekokku arvatakse maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki, millest teadus on siiani kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki ∙ Seente erinevad kasvuvormid - seeneniidid, pärmirakud. Nende kasvamise eripärad. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest

Mükoloogia
Mükoloogia eksam
33
doc

Mükoloogia eksam

Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia ­ seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees ­ elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tsellu

Bioloogia
Eluslooduse eksam
52
pdf

Eluslooduse eksam

Toiduainetööstuses kasutatakse seeni hallitusjuustude, salaamivorsti ja sojakastme valmistamiseks. Pagaritööstuses kasutatakse pärmseeni taigna kergitamiseks, alkoholitööstus kääritatud jookide valmistamiseks. Seened on asendamatud ka meditsiinis. Samuti kasutatakse neid ka teaduses ja laborikatsetes. Parasiitseid seeneliike saab kasutada ka kahjuritõrjeks. Samblikud. 1. Samblikud kui sümbiootilised organismid. Samblik on üks seene ja teise organismi sümbioosi vorm. Samblik on liitorganism, kus elavad vastastikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, s.o ainurakne rohevetikas või sinivetikas ehk tsüanobakter. Samblike ehitus: Sambliku talluse ehk keha moodustavad omavahel tihedalt põimunud seeneniidid, mille vahel asuvad ainuraksed rohevetikad või sinivetikad. Sambliku kuju ja välimus ning see, milline on fotosünteesiv partner, sõltub seeneliigist. Suurema osa samblikust moodustab seen.

Loodusõpetus
Botaanika eksami konspekt 2017
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo

Aiandus
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid

inglise teaduskeel
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

(kaartsamblik) 2.Lehtsamblikud ­lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorp, harilik hallsamblik) 3.Põõsassamblikud ­meenutavad väikeseid põõsakesi maapinnal või ripuvad koonaldena puuokstel. Kõige tundlikumad õhu suhtes ( nt habesamblik, põdrasamblik). Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: talluse küljest murduvate tükikeste või tillukeste paljunemiskehakeste abil. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid. Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate vetika- või sinirakkudega. Samblikke kasutatakse geoloogiliste objektide vanuse määramisel. Samuti saab nende järgi hinnata õhu puhtust. Samblike lagunemisel tekib õhuke huumusekiht, millega loovad taimedele vajalikud elutingimused. Polaaraladel on samblikud põhjapõtrade toiduks. Mõningaid samblikke, nagu põdrasamblik, kasutatakse ravimite valmistamisel. Samuti

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun