Tallinna Ülikool Kommunikatsiooniinstituut PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA KOERTEL referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Arko Olesk Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus: 3 Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA: 4 Arukas aretus: 5-6 Kasutatud allikad: 7 SISSEJUHATUS
taustasid vaadates. Irdunud klaaskeha hõõrdumine vastu võrkkesta võib tekitada "sädemeid" silme ees. Üldjuhul on klaaskeha irdumine võrkkestalt süütu protsess, kuid juhul kui võrkkestal asuvad degeneratiivsed kolded või põletikuprotsessid, võib klaaskeha tekitada võrkkesta aukusid või tõmmata silmavõrkkesta enesega kaasa. Silmavõrkkesta irdumine põhjustab pidevat tumedat varju vaateväljas. 4. võrkkest - kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulsid kiudude mööda ajju. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas,
tekivad organismi valkudesse nn ristsidemed ning nende normaalne talitlus häirub. Selliseid ebanormaalseid valke nimetatakse AGE-ks (Advanced Glycosylation End Products) e glükosüleerumise lõpp-produktiks. Kui nende moodustumine toimub silma võrkkesta juussoonte basaalmembraanis (aluskiles), suureneb juussoonte läbilaskvus, ja nii pääseb vereringest väljapoole aineid, mis normaalselt sealt välja pääseda ei tohiks. See põhjustab reetina turset ja uute veresoonte tekkimist silmapõhjas. (Vt joonis 1) Kui uued sooned hakkavad lekkima ja silm täitub verega, siis on see klaaskeha hemorraagia e verevalum. Retinopaatiat iseloomustavad tunnuseid on mitmeid, ülevaate nendest annab tabel 1. Joonis 1. Uued veresooned. 7 Tabel 1. Diabeetilist retinopaatiat kirjeldavad tunnused. (Drury, Gatling 2005:243) Tunnused Kirjeldus
ühendil. Selle isomeeri biosaadavus on on kehas suurim. Topoferooli toidulisandid on saadaval estrite kujul, topoferooli suktsinaat ja topoferoolatsetaat. (Eperjesi 2006: 77) 3.3. Vitamiin C Silmas sisaldub C-vitamiini umbes 10-50 korda rohkem kui plasmas. Tal on hulgaliselt funktsioone, kuid silmadele on see tähtis kuna tagab antioksüdantse kaitse valgusest tekitatud vabade radikaalide vastu erinevates silma vedelikes ja kudedes, kaasates läätse, sarvkesta, klaaskeha ja reetina. Naturaalsed ja sünteetilised L-askorbiinhapped on keemiliselt identsed ja seal ei ole erinevusi nende bioloogilises tegevuses või biosaadavuses. Saadaval olevate vitamiin C toidulisandite kohta on ainult vähesed teaduslikud tõendid, et üks vorm on paremini imenduv kui teine. (Mason 2005) 3.4. Antioksüdandid Arvatakse, et oksüdatiivne kahjustus mängib rolli silmahaiguste arenemisel, eriti katarakti ja AMD puhul
nägemise halvenemine. Hüpertooniline neuroretinopaaatiaKujuneb hüpertensiooni hilisstaadiumis. Prognostiliselt halb. Lisaks eelmainitule esineb :• nägemisnärvi diski kahjustus (hüpereemia , ödeem )• papilli turse ning suurenemine mõõtmetelt• turse haarab ka reetinat• hemorraagiad valdavalt ümber papilli• võib esineda a. centralis retinae tromboos või emboolia (silmapõhjas on näha hele ödematoosne reetina , mille foonil fovea centralis paistab tumepunase täpina)Nägemine halveneb veelgi , eriti tsentraalse vaatevälja tajumine ning üldine vaatevälja kitsenemine. Lõpuks tekib n.opticuse atroofia.Neuroretinopaatia võib vahel esineda ka varasemas hüpertensiooni staadiumis. See näitab hüpertensiooni maliigset kulgu. Renaalne hüpertensioon Esikohal on pais veresoontes , sklerootilised muutused esinevad harva. Reetinas on suured eksudatiivsed muutused , verevalumid
Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkesta verevarustuse halvenemine, toitainete ja hapnikuga varustus. Muutused viivad nägemise halvenemisele ja isegi nägemise kaotuseni. Ent diabeedist tingitud muutuste tõttu võivad väikesed veresooned - kapillaarid sulguda ja hakata verd läbi laskma. See põhjustab reetina turset ja uute veresoonte tekkimist silmapõhjas. Kui uued sooned hakkavad lekkima ja silm täitub verega, siis on see klaaskeha hemorraagia ehk 9 verevalum. Retinopaatiat liigitatakse silmapõhja muutuste järgi. Muutuste hulk ja raskus kummaski silmas võib olla erinev. Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus
Neil, kellel 3 min jooksul ei teki tagajäsemete jäigastust – loetakse terveteks. Osa genotüübi põhjal „haigeid“ kaksikretsessiive on määratud testi põhjal terveteks – 98% terved (sh dd) ja 2% haiged (dd) → kaksikretsessiividel on erinev soodumus haiguse tekkeks. Haiguse avaldumise määrab lisaks ära ka keskkond. 37. Kuidas jaotuvad kogu populatsiooni isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel? Labradoride näitel. Kui toimub ristlus haige x haige saadakse 63% haigeid järglasi. Homosügootsetest isenditest 63% on soodumus haiguse tekkeks piisavalt kõrge, et haigus avalduks (neil on soodumus kõrgem kui lävi) ja 37% piisavalt madal, et ei avalduks. 38. Mille poolest erineb osalise penetrantsusega geeni poolt põhjustatud ja multifaktoriaalse haiguse avaldumine eri genotüüpidega isendeid silmas pidades
isendil suurema või väiksema tõenäosusega välja haigus või defekt Haiguse lävi - patogeense teguri mõju selline tase, mille esinemisel haigus avaldub. Soodumuse aste, mis on piisav haiguse avaldumiseks. Patogeenne tegur - retsessiivsed geenid genotüübis ja haiguse lävi - on kahe retsessiivse alleeli (dd) esinemine. 35. Multifaktoriaalse haiguse mõiste. Tooge näiteid Haiguse avaldumine on mõjutatud geenide ja keskkonna poolt. Puusaliigese düsplaasia teket mõjutavad keskkonnategurid – treenitus ja toitmine ja geenid, mis reguleerivad puusaliigese arengut. Haigus on tingitud üksiku geeni retsessiivsest defektist, mille avaldumise soodumust homosügootidel (aa) mõjutavad mitmed välised ja gen. faktorid. Haigus avaldub vaid neil isendeil, kellel on soodumus (geneetiliste ja väliste tegurite kompleks) kõrgem kui lävi. Haigus võib avalduda erineva genotüübiga isenditel (nii aa kui Aa) – sel puhul kasutatakse
Võib esineda ka vahelduv lonkamine, mille puhul esinevad kõndimisel valud säärelihastes. Valud vaibuvad natuke aega pärast seismajäämist. Valude tekkepõhjuseks on verevarustuse häiretest tingituid hapnikunälg jalalihastes. 27 Kui haigus süveneb, siis võivad valud tekkida ka rahuolekus. Verevarustuse parandamiseks on olemas ravimid, mida määrab arst. Vajadusel tehakse operatsioon, mille käigus asendatakse kahjustatud veresooned teistega. 11.8 Muud probleemid Diabeediga kaasnevaid tüsistusi on väga erinevaid, nende seas ka selliseid, mida ei pruugitagi käsitleda just diabeedist tuleneva tüsistusena. Haigus võib põhjustada naha- ja limaskestade probleeme (lipoidnekrobioos, lipoatroofiad ja lipohüpertroofiad süstekohtadel), hammaste kahjustused jm. 28 12
muutis ta eriti sobivaks vees ja rasketes ringimustes töötamiseks. Jahimehed hakkasid koeri pügama selleks, et muuta nad veidi liikuvamaks, ent karvkate säilitati tundlikes kohtades, näiteks liigeste ümber, rinnakorvil jne. Sabatutt nagu ka peatutt jäeti alles selleks, et koera oleks vees töötamisel paremini näha. Puudel on üks neid tõuge, kes on kõige kiiremini arenenud ja muutunud, kujunedes küllalt jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks koeraks. Puudel on tänapäeval maailma üks kõige hinnatum seltsi-ja näitusekoer. Puudel esineb nelja suurusvariandina (suur puudel(45-60cm), keskmine puudel(35-45 cm), kääbuspuudel(28-35cm) ja toy-
Alates viiendast haiguspäevast tekivad lihaste spasmid ning vahelduvate konvulsioonidega (lihaste lühiajaline vapluskramp või krambihoogude seeria) kaasnev tugev salivatsioon. Nädala jooksul sead surevad, nuumikute seas ulatub suremus 2%ni. Võin areneda kopsupõletik, maksa nekroos. Sekundaarsed peremehed (veis, koer, kass): Sekundaarsetel peremeestel iseloomulikuks haigusnähuks on pruritus (sügelemine). Veistel tekib tugev sügelemine (”mad itch”), koertel ja kassidel esineb haigus sporaadiliselt pärast otsest või kaudset kontakti haigete sigadega. Veistel on domineerivaks kliiniliseks tunnuseks üksikute kehapiirkondade (külgede ja tagajäsemete) intensiivne sügelus ja loomad võivad muutuda raevukateks. Haiguse raskema kulu korral tekivad kesknärvisüsteemi kahjustused, millele järgneb surm. Koerad muutuvad raevukaks, neil esineb tugev sügelemine, paralüüsid tekivad lõua- ja farünksi piirkonnas,
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
olevad sead Aafrikas- kliinilised tunnused puuduvad Lahanguleiud * naha tsüanoos Rinna ja kõhuõõnes on eksudaat Verevalumid Nahaalune sidekude on infiltreerunud serooshemorraagilise vedelikuga ja turses Kops, maks, magu, südameväliskest, pleura liigveresed ja turses KENNELKÖHA Ikosaeedriline EHK KOERTE TRAHHEOBRONHIIT Põhjustaja: Adenoviridae Ilma lipiidse ümbriseta Mastadenovirus Koerte adenoviirus-2 Kaheahelaline DNA- viirus Virioni kapsiid koosneb kapsomeeridest, milles on heksonid, mis
Kiire toimega. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. Vestibulaarne süsteem – tasakaal Kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes: - Oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes - Närviühendused ajutüve eri osadega sh väikeaju Maitsemeel - Iga maitsenäsa sisaldab sadu maitsepungasid - Magus, soolane, hapu, mõru, umami Üks signaal läheb läbi taalamuse. Teine signaal läheb läbi hüpotaalamuse (hormoonid, eluliselt oluline info) ja amügdala (ohuhindamine) Lõhnataju - Töötab koos maitsemeelega aga ei ole reegel, et kui puudub lõhnataju siis puudub ka maitsemeel. - Närvirakke tekib juurde Lõhnameele närviteed - Haistesibul koosneb paludest kihtidest analoogselt reetinaga - Teised meeled saadavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi
See on lihtsalt kasutu. Kiirabi on vaja kutsuda, kui hoog on toimunud esimest korda elus; haige on end tugevalt vigastanud; ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul; hoo krambi osa on kestnud üle 5 minuti; haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Kirjelda luude ealisi iseärasusi lapseeas? Luud kõhrelised, hulgaliselt vett, luukuoe regeneratsioonivõime kõrge, toimub luustumine Nimeta puusaliigese arengulise düsplaasia vormid. 1. ebastabiilsus 2. osanihestus e subluksatsioon 3. nihestus e luksatsioon Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse olemust. Puusaliigese arenguline nihestus on puusaliigese arengulise düsplaasia raskeim aste. Varem nimetati seda haigust puusaliigese kaasasündinud nihestuseks, kuid hilisemad uuringud on näidanud, et ebasoodsatel tingimustel võib algselt düsplastiline puusaliiges nihestuda ka hiljem
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka põllumajandusloomade se
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
alla süstima. Tavaliselt haigestuvad lapsed ja noore. Kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas. Diabeeti tunti juba antiikajal. Selle kiirelt surmale viiva vormi, s.t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud. Insuliini avastamiseni jõuti 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best. Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle organism seetõttu insuliini ei tootnud. Tulemuseks oli veresuhkru langus. Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loomade kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini.
Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3 ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest.
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurim
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurim
Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3 ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest.
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
adrenaliin noradrenaliin adiuretiin vasodilataatorid atsetüülkoliin histamiin bradikiniin CO2 ATP lihastes tekkiv piimhape Infarkt- infarctus,-us,m. mingi organiosa surm verevarustuse lakkamise tõttu. Tavaliselt mingi lõpparteri sulgumine (spasm, tromb, embol), mis põhjustab tema varustusalal olnud kudedes rakkude nekroosi. Lõpparterid arterid, millel on ailnult kapillaarsed, kuid puuduvad arteriaalsed anastomoosid. Lõpparterite kaudu saavad varustatud aju, süda, neer põrn ja reetina. Infarkti kolle koonusekujuline nekrotiseerunud kolle moodustub lõpparetri ummistusel viimase hargnemise alal, kusjuures kolde põhi on suunatus organi pinna poole. INFARKTI VORMID 1. VALGED INFARKTID tekivad täieliku isheemia tingimustes. Vere puudumise tõttu on nekrootilised koed kahvatu värvusega 2. PUNASED INFARKTID moodustuvad nekrotiseeruvasse alasse naaberpiirkonnast kapillaarsete anastomooside või veenide kaudu vere sissetungimise tagajärjel.
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloom
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal) katoliikliku kloostri munk j
võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia Loeng 4 Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab. Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine – asendub nt kogu käega haaramisega.
ühemunakaksikutel risk 48%, erimuna 17%, vanematel 6% 315. Agressiivsus: sõltub neurotransmitteritest, esineb seos serotoniiniainevahetuse häiretega (sitsetamine, narkomaania) ja väheselmääral katehoolamiiniainevahetuse häiretega (dopamiin, noradrenaliin)- MAO-A-geeni suhtes defektsed 316. Käitumisgeenide valik: probleeme kõnelemisel ja kõnest aru saamisega seostatakse FOX2 geeniga 7. kromosoomis; kunstlik valik- loomkatsed, nt koerte kodstamine algas 100 000 aastat tagasi, koertel on erinevad käitumislaadid ja valiti neid mida peeti inimsõbralikumaks 317. Kõnegeen: probleeme kõnelemisel ja kõnest aru saamisega seostatakse FOX2 geeniga 7. Kromosoomis, inimese geeni võrdlemisel simpansi omaga leiti, et inimesel on 2 mutatsiooni, mis võivad olla põhjseks kõne arengule. 318. Emotsionaalne intelligentsus: Emotsionaalne intelligentsus ei pruugi korreleeruda akadeemilise võimekusega
transkriptsiooni initsiatsiooni, ehk alles pärast kindla transkriptsioonifaktori ühendumist promootorjärjestusele seondub RNA polümeraas sellele. Tulemuseks on initsiatsioonikompleks (transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas) 4. Elongatsiooni algus 5. Elongatsioon e pikendamine- DNA ahelalt komplementaarse RNA ahela sünteesimine RNA polümeraasi abil 6. Terminatsiooni signaal destabiliseerib polümeraasi- sünteesi lõpp 7. RNA eraldumine RNA polümeraasi ehk holoensüümi töö ● RNA polümeraas katalüüsib ribonukleotiidide sidemeid ● RNA polümeraas liigub DNA molekulil 5’ --> 3’ suunas, harutades samal ajal lahti DNA molekuli ● Polümeraasi sünteesi kiirus on ca 20 nukleotiidi per sekund ● RNA sünteesi saab indutseerida ilma praimerita. ● Eukarüootses rakus on kolm RNA polümeraasi, mis transkribeerivad erinevaid geene 25
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
võetud õigest kohast. (TR 2011) Jämenõelabiopsial kasutatakse erilise ehitusega jämedamat nõela, mis spetsiaalse aparaadi (nn. biopsiapüstoli) abil lõikab rinnanäärmekoest väikesi tükke. Ka jämenõelabiopsiat tehakse mitu korda, et saada piisav kogus koetükke. Proovi uuritakse laboris, et kontrollida selles vähitunnuste esinemist. (Biopsiast... 2011) Väljalõikebiopsia on kirurgiline operatsioon, mida tehakse üldtuimestusega. Ekstensioon- ehk väljalõikebiopsia puhul eemaldatakse üldnarkoosis terve tükk rinnast ja saadetakse laborisse uuringuteks. Kui "tükk" rinnas on liiga väike, et seda oleks tunda, kuid see on leitud 19 mammograafia- või ultraheliuuringul, võib radioloog kirurgi jaoks ära märkida vastava piirkonna
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et tunnus, mis ei avaldunud I põlvko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
