4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine Iga tellise mõõt leitakse nihikuga kolmest eri punktist ning arvutatakse aritmeetiline keskmine kolmest tulemusest. Saadud andmetega leitakse kehade ruumala valemiga 1: V =a ×b × h (1) kus V – keha ruumala [cm3] a – proovikeha pikkus [mm] b – proovikeha laius [mm] h – proovikeha kõrgus [mm] Näide: Silikaattellise ruumala arvutamine V =250,7× 119,5 ×87,25=2613890[mm¿¿ 3]=2610[cm3 ]¿ Proovikehad kaalutakse ning arvutatakse tihedus. Tihedus leitakse valemiga 2: m ρ= (2) V kg kus ρ – materjali tihedus [ ] m3 m – proovikeha mass õhus [kg] V – proovikeha maht [m3] Näide: Silikaattellise tiheduse arvutamine
1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi. 2) Silikaattellis - on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal materjalide õhus kaalumiseks Ämber veega materjalide vees kaalumiseks Parafiin silikaattellise pooride sulgemiseks Traat materjali vees kaalumiseks Joonlaud materjali mõõtmiseks Nihik korrapäraste kujudega materjalide mõõtmiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Korrapäraste kujudega kehad Korrapärase kujuga kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Kõiki kolme külge mõõdeti 3 korda ning arvutati vastavate külgete aritmeetiline keskmine, saadi 3 mõõtu a, b, h. Mõõtmis- ja arvutustulemused on toodud tabelis 1.1 Dolomiiditüki ruumala arvutati valemiga (1).
muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust.
sarnaselt graniiditükile, tuleb silikaaditükk kasta parafiini sisse. Tehtu järjekord: a) kaaluti kivitükk õhus, saadi mass m b)kivitükk kasteti sulatatud parafiini, võeti sealt välja ja oodati kuni parafiin hangub c)kaaluti keha koos parafiiniga õhus, saadi mass m1. d)kaaluti kivitükk parafiiniga vees, saadi mass m2. parafiin =930 kg/ m3 vesi =1000 kg/ m3 Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. Kuna taheti tihedust arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala ja valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Tulemused on esitatud tabelis 1.3. Tabelis 1.4 on toodud katsete tulemusel saadus graniidi tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1
200 1,45 1,35 1,25 1,15 1,10 =>250 1,55 1,45 1,35 1,25 1,15 Tellise laius on 120mm ning kõrgus 88mm, seega kujutegur tuleb 0,91. (Leitud interpoleerimise teel) Seega: normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha korral = 0,91*32,2 = 29,30 [N/mm2] Immutatud proovikeha korral = 0,91*25,4=23,11 [N/mm2] Töö järeldused Silikaattellise keskmiseks tiheduseks saime 1907 kg/m3. Silikaattellise tihedus peaks kuuluma vahemikku 1700..1900 kg/m3 [1]. Meie saadud tulemus on selle vahemiku piiril. Veeimavuseks massi järgi saime 10,5% ning mahu järgi 19,9 %. Hariliku silikaattellise veeimavus võib olla kuni 16% [1]. Keskmiseks paindetugevuseks kuival proovikehal oli 3,41 N/mm2 ning immutatud proovikehal 2,2 N/mm2. Normaliseeritud survetugevus kuival proovikehal oli 29,3 N/mm2 ning immutatud proovikeha normaliseeritud survetugevus oli 23,1 N/mm2.
1861,6 29,8 2333,3 12 2220,5 16,2 2186,6 17,5 2017,1 23,9 2000 24,5 2166,7 18,2 Tabel 5. Graniidi ja silikaattellise tihedused. Rühma andmed. 5. Järeldused Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine toimub palju lihtsam, kui ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine, kuna see ei vaja rohkem kui paar mõõtmisi. Samuti väike poorsusega poorsuse ning tiheduse määramine toimub kergemini, kuna need ei ima vett ja seetõttu pole vaja neid parafiiniga katta. 8
SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga.
m1−m V p= , [cm3] Valem nr: 5 ρp kus m – kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiitita (g); ρp – parafiini absoluutne tihedus mis on 0,93 g/cm3 Lahutades sellest eelnevalt leitud parafiinikihi ruumala, saime katsekeha tegeliku ruumala. Jagades nüüd algselt õhus kaalutud katsekeha massi leitud ruumalaga, saimegi silikaattellise / keraamilise tellise tiheduse valemiga V =V 1−V p , [cm3] Valem nr: 6 Materjali poorsus p protsentides arvutatakse järgmise valemiga ρ0 p=(1− ) ×100 , [%] Valem nr: 7 ρ kus
32 kg/m2. Ühtlasi on marmoroc plaadid dekoratiivsed ning laialdase värvivalikuga, seega sobivad need kasutamiseks nii eramajade kui ka suurte kortermajade fassaadikattena. Marmoroc plaatide eluiga võib ulatuda üle 50 aasta, säilatades seejuures oma atratiivsuse. 2.2. Silikaattellis Silikaattellist on fassaadimaterjalina kasutatud juba üle 100 aasta. Eestis sai silikaadi tootmine ja kasutamine alguse 1910. aastal. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koosnev niiske segu vormidesse ning seejärel autoklaavitakse. Eestis toodab silikaattelliseid firma ,,Silikaat", kelle tootevalikusse kuulub siledapinnaline, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaattellise eeliseks on tema pikaealisus. Hetkel toodetava tellise külmakindlus on minimaalselt 35-50 tsüklit, kuid praktika on näidanud, et Eesti kliimas pole kahjustusi tekkinud isegi peale 60 aastat
kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust.
- Tellis on konstruktiivne materjal ja seega tema kõige olulisemaks omaduseks - survetugevus. Praegusel ajal toodetakse Eestis silikaatkivi keskmise survetugevusega 15 ja 25 N/mm2. - Teiseks oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist (nii tema poorstruktuurist kui ka kristallstruktuurist). Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid. Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis
Keraamiline tellis Graafik 6.2.4 Keraamilise tellise poorsuse graafik 12 Tabel 6.2.3 Silikaattellise tihedus ja poorsus Mass Mass Mass õhus Mass vees Silikaattellis Materjal Ruumala Tihedus Poorsus õhus [g] parafiiniga vees [g] parafiiniga [g] [g]
Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmiseks paindetugevuseks tuli 3,6 N/mm 2 ja immutatud silikaattelliste keskmiseks paindetugevuseks tuli 2,1 N/mm2. Kirjandusliku allika väitel jääb nimimõõduga 88x120x250 silikaattelliste paindetugevus vahemikku 4-5 N/mm2. [5] Kuivas keskkonnas olnud proovikehade paindetugevus on 42% suurem, kui immutatud proovikehade paindetugevus. Katsetatud silikaattelliste paindetugevused jäävad alla kirjanduslikus allikas väljatoodule. Niisutatud silikaattellise paindedugevus on ~ poole väiksem kui kirjanduslik. Katsekehad 1 ja 3 sobivad kasutamiseks peeneteralise mördiga, Katsekehad 1, 3 ja 6 sobivad kasutamiskeks üldkasutatava ja kergmördiga. Katsekehade 2, 4, ja 5 mõõtmed erinesid nimimõõdust rohkem, kui kirjanduslikus allikas lubatud. [6] Katsetulemustest on näha, et immutatud katsekehade painde- ja survetugevused vähenevad pea poole võrra. Silikaattelliste kasutamisel niisketes tingimustes peab arvestama surve ja
Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub s...
Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse silikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel? Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse
Antud numbrid näitavad, et labori teostaja tulemus on väga täpne. Graniiti poorsuse tabeli väärtus: 0,4-1,5%. . Labori töö teostaja tulemus: 6%, mis ei ole tabeli väärtuse piirides, kuid on Tabel 2. tulemuste keskmise väärtusega samaväärne. Sellest saab järeldada, et materjali püsiomadused on muutunud, mille põhjuseks võib olla ümbritseva keskkonda niiskus ja temperatuur. Silikaattellise tiheduse tabeli väärtus: 1700-1900 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 2023,0 kg/m3, mis ei ole tabeli väärtuste piirides, ning on katsetulemuste keskmisest väärtusest (1970,2 kg/m3) suhteliselt palju erinev. Selle põhjuseks võivad olla materjali püsiomaduse muutmine (väiksem poorsus) ning mõõtmisviga. Silikaattellise poorsus võib olla kuni 50%, kuid ehituses enamasti kasutakse silikaattellist poorsusega max 13%
11 2610 2,61 12 2653 1 13 2625 2,05 14 2658 0,82 15 2600 2,98 16 2608 2,68 17 2637 1,60 18 2623 2,12 19 2635 1,67 20 2590 3,35 21 Kesk: 2618,4 2,29 7 Tabel 5.3 Ebakorrapärase kujuga poorse silikaattellise tiheduse ja poorsuse katsetulemuste tabel Jrk Tihedus, Poorsus, Absoluutne nr p tihedus [kg/m3] [%] 1 1910 27,92453 22 1946 26,56604 3 1918 27,62264 4 1923 27,43396 5 1936 26,9434 6 1890 28,67925 7 1920 27,54717 8 1893 28,56604 9 1906 28,07547 10 1948 26,49057 2650 11 1935 26,98113
tellised, ning täisplokke. Survetugevus 88mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel- 25N/mm², 65mm paksusega väärikkivil, lõhestatud ja klombitud kivil-25N/mm². Silikaattelliste tihedus on 1850...1950 kg/m³, veeimavus 10-15% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/m°C, niiske kivi W=5% =1,0W/m°C. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste 18 ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust.
4 3.381 Tabel 1.3 Katsete tegemise kuupäev 18.09.2017 6. Järeldus Saadud tulemused on ligilähedased sellega, mis nad päriselus on, näiteks autori poolt mõõdetud samott tellise tiheduseks saadud 1968 kg/m3 on ligilähedane päriselu samott tellise tihedusele (1850-1950 kg/m3) (Samott tellised, n.d.) Samuti autori poolt mõõdetud silikaattellis vastab päriselust leitud tihedusele. Arvutustulemustel saadud tulemus on 1888 kg/m3, tegelikkuses on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m3 (Silikaattellised, n.d.). Silikaattellise keskmiseks poorsuseks saadi 26,73 millele kinnitust ei leitud. Graniidi keskmiseks tiheduseks saadi 2589,4 kg/m3, mis on ligilähedane graniidi tegelikkusele tihedusele, milleks on 2550-2700 kg/m3. (wikipedia, n.d.) 7. Kordamisküsimused Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Materjali absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja ehitusmaterjali valikul.
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.6 2017/2018 Tehiskivi katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad 1 Tiheduse määramine Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi: (1) kus m kuivatatud proovikeha mass, g; V proovikeha maht, cm³. 1 Tabel 4.1 Tihedus Proovikeha mõõtmed, cm ...
Suure poorsusega proovikeha kaaluti alguses kuivalt, siis kasteti see parafiini sisse, asetati jälle kaalule, seekord märgiti üles tulemus, mille andis proovikeha koos parafiiniga. Lõpuks pandi ka see materjal vette rippuma ja kaaluti seda seal. Valemitega (5), (6), (7) ja (8) leiti ka selle keha tihedus. Katsekehade poorsuse arvutati valemiga (9). Proovikehade absoluutseks tiheduseks võeti graniidi puhul =2700 kg/m3 ja silikaattellise puhul =2500 kg/m3. Vbr=(m-m1)/ v (3) Vbr proovikeha maht [cm3] m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vees [g] v = 1 g/cm3 o=m/ Vbr*1000 (4) o proovikeha tihedus [kg/m3] V1=(m1-m2)/ v (5) V1 keha maht parafiiniga [kg/m3] m2 keha mass parafiiniga õhus [g] Vp=(m1-m)/ p (6) Vp parafiini ruumala [cm3]
Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel? Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse
mõõtmete tolerantside tabeli kohaselt on katsetatud kivid peeneteralise mördiga. Survetugevuse klass on 45. Brutokuivtiheduse klass on 2.0. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks on 0,75. Saadud andmetest järeldub, et testitud tellised on AS Silikaati poolt kehtestatud normidest peaaegu kaks korda tugevamad. Samuti võib järeldada, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega. See tähendab, et hoonete projekteerimisel peab projekteerija olema ettevaatlik silikaattellise kasutamise tingimustes. 7. KORDAMISKÜSIMUSED 1) Keraamiline tellis on valmistatud savist. 2) Keraamiliste telliste saamiseks lastakse toored tellised pidevates ring- ja tunnelahjudes. Savi hakkab küpsetama temperatuuril 800–1000 ° C. 3) Silikaattellis on valmistatud lubjast ja kvartsliivast. 4) Silikaattellis on kivistunud kõrge rõhu all oleva auru keskkonnas (allutatakse autoklaavimisele: kokkupuude veeauruga temperatuuril 170-200 ° C ja rõhul 8-12 atm
„traadiga lõigatud“ tellisteks. Vormitud tellist „küpsetatakse“ niikaua, kui vesi on aurustunud ja seejärel põletatakse kõrgel temperatuuril, et savimassist saaks vastupidavaks. 2.2 Silikaattellised Kaltisumsilikaadist tellised on teatud kui liiva-lubja tellised. Tellised on valmistatud hoolikalt valitud puhta liiva ja lubja segust, mis on kokkusegatud veega, vormitud tellise mõõtudesse ning kõvandatud auruahjus (autoklaavimise teel). Silikaattellise moodulmõõtmed on 250x120x88 mm. Tellised on oma värvilt valged. Värvitud silikaattellistele on lisatud tootmise käigus värvaineid. Silikaattelliste valmistamise tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast Tallinna silikaat-telliskivi vabrikus. 3 2.3 Betoontellised Betoontelliseid toodetakse samades mõõtmetes, mis savitelliseidki. Nad on üksteisega
sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel? Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud.
meie tulemus. Võib öelda, et meie arvutused pole ülitäpsed, aga rahuldavad. Tiheduste kontroll: Normaalbetooni tiheduseks saime 2382,96 kg/m³, internetist leidsime, et normaalbetooni kuivtihedus on 2000-2600 kg/m³ [1]. Puitlaastplaadi tiheduseks saime 740,92kg/m³, aga internetist leidsime, et tihedus võib olla kuni 700 kg/m³ [3]. Keramsiitkruusa tiheduseks saime 354,22, internetist leidsime, et tihedus võib olla 250-350 kg/m³ [4]. Silikaattellise tiheduseks saime 1727,93 kg/m³, internetist tuli tulemuseks 1850-1950 kg/m³[5]. Samottkivi tiheduseks saime 1934,96 kg/m³, internetis tulemuseks 1850-1950 kg/m³ [6]. 5 Ehitusterase tiheduseks saime 7190 kg/m³, internetis tulemuseks 7850 kg/m³. Mullbetooni tiheduseks saime 865,36 kg/m³, internetis 300-900kg/m³. Graniidi tiheduseks saime 2653,81
ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2. Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000 oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni 3. Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4. Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5. Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure poorsusega ning väikese tihedusega kergbetoon, mille sideaine on näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast lisandist, mis annab mullebtoonile soovitud poorsuse ning ruumala. Töö teises osas kasutatud ehitusmaterjalideks on keraamilinetellise tükk, silikaattellise tükk ning graniit. 1.3 Töös kasutatud töövahendid Nihik - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali kolme mõõtme - laiuse, pikkuse ja sügavuse võimalikult täpne mõõtmine. Digitaalne kaal - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali massi määramine. 1.4 Katsemetoodika Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Selle leidmiseks mõõdetakse katse käigus materjali iga mõõde kolmest eri punktist ning võetakse neist
• pahtelsegud (viimistlussegud), • plaatimissegud, • vuugitäited, • peenteralised betoonid jne. Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. Põletamata tehiskivi 10. Silikaattellise põhilised kasutuskohad ning liigid? reakivi, silikaattellis, lõhestatud ja klombitud tellised ning õõnesplokke. Seinad ( kandvad ja mitte kandvad ) fassaadid, müürid, korstna pitsid. Ei tohi kasutada vundamentides ja soklites ( külmakindlus ja veekindlus ) ega kolletes korstendes madalam tulekindlus savitellistest. Odavam. 10. Loetle põhilisi kipsplaadi kasutuskohti.
väärtusele. Võib teha järelduse, et konkreetse graniiditüki absoluutne tihedus on suurem, sest poorsus kindlasti negatiivne ei ole. Selleks et miinus märgist vabaneda on kaks variante, kas valida suurem absoluutne tihedus või väita, et antud graniidi poorsus on kindlasti 0%. Silikaat ja keraamilise tellise keskmine tihedus, vastavalt 2027,45 kg/m 3 ja 1940,0 kogu gruppis ka ei mahu lubatud piiridesse, silikaattellise tihedus 1700-1900 kg/m 3 ja keraamiline tellis umbes 1700 kg/m3, mõlemad[1] kohaselt. Seda võib põhjustada antud katsematerjalide vähe poorsus. Suured hälbed võisid olla tingitud mõõtmise ebatäpsusest ja ka arvutustes tehtud ümardamistest. Kipsi tiheduseks sain katseteel 584 kg/m3, Kipsplaadi tihedus [1] allikajärgi on 750- 780kg/m3. Erinevus võib põhjustada antud materjali suurem poorsus. Saadud vahtpölüstüreeni
Telliste vormimine, metallvormised pressi teel, aururõhu koosmõjul 10-15 MPa. 2. Kuidas jagatakse silikaattelliseid? Reatellis, vääriktellis. Lõhatud ja klombitud kivid. 3. Millist silikaattellist kasutatakse krohvi all? Reatellist 250x120x65mm. 4. Milline silikaattellis on tühikutega? Tühikutega silikaattellis on VÄÄRIKTELLIS. 5. Silikaattelliste veeimavus ja külmakindlus. Veeimavus on 10-15% ja külmakindlus on 50 tsüklit. 6. Silikaattellise mõõdud? 250x120x65mm (lõhatud), 250x100x65mm (klombitud), 250x60x88mm(moodul). 7. Kus ei tohi kasutada silikaattellist? Silikaattellist ei tohi kasutada AHJUDE, LÕÕRIDE, KAMINATE VALMISTAMISEL, sest neil on madal kuumakindlus ja pehmenevad ning SOKLITES JA VUNDAMENDIS, sest on madala külma- ja niiskusekindlusega. 8. Millega armeeritakse tsementsideainega? Mineriittooteid armeeritakse tsementsideainega. 9. Betoonist valmistatud tehiskivid.
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem ar...
peale peenemat killustikku, mis kleepub segu külge. 12. Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. 13. Kuivsegude liigid: müürimördid; krohvimördid; pahtelsegud; plaatimissegud; vuugitäited; peenteralised betooni jne. 14. Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega. 15. Transportimist taluvad paremini lubi- ja savimördid, halvemini tsementmördid. Üldse pole transporditavad kipsmördid. 11. Põletamata tehiskivimaterjalid Mis on silikaattellise tooraineteks? Kvartsliiv, lubi ja vesi. Mida tähendab autoklaavne kivistamine? See tähendab telliste kivistamist 170...180 kraadi juures 8...12 tundi Tuleta meelde silikaat-telliste liike? Reatellis, vääriktellis,lõhestatud tellis,klombitud tellis, täisplokk Tuleta meelde silikaattelliste mõõtmeid? Reatellis 250x120x65 või 250x120x88, lõhestatud tellis 250x65x60 või 250x65x88, klombitud tellis 250x100x65 250x85x65, täisplokk 250x120x138
Käivitatakse stopper ning hoitakse kindlaksmääratud aja (t) jooksul vees (keraamiliste telliste puhul 60s, silikaattellised 10min). Aja möödudes pühitakse katsekehalt niiske lapiga liigne vesi ning leitakse selle mass (m so,s). Mõne keraamilise müürikivi puhul võib veeimavuse algkiirus olla kummagi sängituspinna jaoks erinev, mistõttu tuleb see omadus määrata mõlema pinna puhul. Standardi järgi erineb tulemused esitamine vastavalt müürikivi tüübile järgmiselt: Silikaattellise puhul esitatakse kapillaarse veeimavuse koefitsient täpsusega 0,1 g/(m2s). Keraamiliste telliste puhul esitatakse müürikivi veeimavuse algkiirus täpsusega 0,1 kg/(m2min). Mõlemad näitajad on leitavad valemiga (1): mso , s-mdry , s c= (1) As t Kus mso,s katsekeha mass pärast vees hoidmist määratud aja vältel (g või kg);
Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: *müürimördid, *krohvimördid, *pahtelsegud (viimistlussegud), *plaatimissegud, *vuugitäited, *peenteralised betoonid jne. Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. 34. Silikaattellise tootmine ja olulised ehituslikud näitajad Silikaattellis Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: *liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; *lubja jahvatamine; *segu valmistamine koos lubja kustutamisega *segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral *telliste vormimine metallvormides pressimise teel *toortelliste ladumine vagonettidele; *telliste kivistamine autoklaavis Silikaattelliste värvus on enam-vähem valge
kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 05.05.2014 · Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 43. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad- · Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: · liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; · lubja jahvatamine; · segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); · segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8..
vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Tootmine: Toormaterjal kvartsliiv, lubi ja vesi 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine; 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega) 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel rõhu all 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7
kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 63) TEHISMARMOR 64) Lihvitud ja poleeritud krohv. See tehakse tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev. 65) 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad 66) TOOTMINE 67) tootmisel esinevad põhioperatsioonid: 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
asukohast: 1. Purunemine toimub sidumata vuugis. 2. Purunemine toimub seotud vuugis. 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused. Müüritise pingete ja deformatsioonide seos on mittelineaarne, kuna müritis ei ole elastne keha. Koormamisel toimub müüritise deformatsioon peamiselt mördi deformeerumise arvel. Peale elastsete deformatsioonide tekivad ka plastsed deformatsioonid. Üldiselt võib müüritise elastsusmooduliks võtta E m = 650 fk silikaattellise ja autoklaavsete mullbetoonkivide puhul ning teiste müürikivide (savitellis, betoon- ja kergbetoonkivid) puhul Em = 1000 fk. Ristlõigete projeteerimisel soovitatakse elastsusmooduli E m väärtust korrutada teguriga 0,6 (arvutusjoon joonisel). Nihkemooduliks võib võtta (täpsemate andmete puudumisel) 40% elastsusmoodulist. 5. MÜÜRITISE TUGEVDAMINE ARMEERIMISEGA. 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine.
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
a) nõudluse laienemine b) nõudluse kitsenemine c) nõudluse kasv (D1) ja kahanemine (D2) Joonis 3.2. Nõudluskõverad Nõudluse kasv ja kahanemine toimub kindla hinna juures. Põhjused: · muutused reaalsissetulekus. Tavaliselt võrdeline. Odavate kaupade osas nõudlus võib aga väheneda. Näit. Paneelmaja korterid, papist uksed, santehnika. · muutused asenduskaupade hinnas. Näit. Savitellise hinna tõus põhjustab silikaattellise nõudluse kasvu. · muutused inimese maitses või mugavusnõudes. Näit. Aknad. Reklaami mõju. · demograafilised muutused. Näit. Iive ja korterivajadus. · laenu tingimused. Näit. Eramuehituse tõus ja langus. nõudlusemuutus % Ke = Nõudluse hinnaelastsus: hinna _ muutus % Joonis 3.3. Nõudlus on elastne kui ke>1; ei ole elastne kui ke<1 , kasutatakse absoluutväärtusi
Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht Kasutatakse välistöödel, ilmastikukindel ja ei vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. Tehakse tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle.Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel 44. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Tootmine- Liiva kaevandamine->toimetamine tehasesse->sõelumine->lubja jahvatamine->Segu valmistamine->Segu segamine->Telliste vormimine->Toortelliste ladumine vagonettidele->telliste ivistamine autoklaavis(170...1800C, kestab 8...12h) Survetugevus 25N/mm². Veeimavus 10-15%.Soojaerijuhtivus =0,7....0,8W/mK, Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
