siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida paremad tingimused seda meelivam on ju õppida? Õige on see et kõik kulub, aga seda protsessi kiirendada oleks vale. Näiteks Vahetusjalanõud- mõtled küll et mis see siis ära ei ole, täna ei viitsi vahetada. Kui sina üksinda ei vaheta, okei, see ei ole veel kat...
siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida paremad tingimused seda meelivam on ju õppida? Õige on see et kõik kulub, aga seda protsessi kiirendada oleks vale. Ntks Vahetusjalanõud- mõtled küll et mis see siis ära ei ole, täna ei viitsi vahetada. Kui sina üksinda ei vaheta, okei, see ei ole vee...
Minu riik- see olen mina Lugupeetud õpetajad, kallid klassikaaslased. Alles mõni päev tagasi ei kujutanud ma seda hetke siin ja praegu ettegi, kuid nüüd on see käes ja ma soovin teile rääkida teemal ,,Minu riik- see olen mina". Sündides siia maailma ei tea me midagi peale selle, et enda vanemate kätel on mõnus ja soe ning maitsev piim on kõik,mida tahta. Vaid mõned kuud vanemaks saades ei ole meile enam nii tähtsad soojad süles olemised vaid uus ja huvitav maailm,mida kõike roomates avastada. Meie tähelepanu köidavad igasugused imelikud näod,mida suured ja kortsus tädid-onud teevad. Kuuleme hääli, mida ise järele teha ei oska, aina proovime ja proovime, kuni tuleb see tähtis esimene sõna meie huulilt. Sel hetkel me seisame silmitsi hoopis uue maailmaga ning teeme tutvust enda ema- ning riigikeelega, milleks on eesti keel. Aastate möödudes saame aina rohkem tuttavaks enda esivanemate ning maailmaga end...
Elu Eestis – kas jääda või lahkuda? Lennart Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.’’ Vaadates, mis meie ümber, Eesti Vabariigis, toimub, siis just seda olukord ongi. Ajalehtede ning uudiste põhjal võib oletada, et olukord läheb aina hullemaks. Mida ei ole, on aga viljad meie tulevikupõllult mida me nii mitmeid aastaid väetanud oleme. Oleme eestlased ning tahame elada oma riigis, kus on elanud meie esivanemad. Kahjuks muutub siinne elu iga aastaga raskemaks. Madalad palgad ning kõrged hinnad sunnivad paljusid eestlasi lahkuma. Inimesed ei tule enam toime oma eluga. Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad pidevalt , kuid paraku ei saa seda öelda palkade kohta . Valitsus lubas, et euro tulekuga hinnad ei tõuse ning meie elu läheb kergemaks, kuid praegune olukord on kõige sellega täielikult vastuolus.Eesti Vabariigi Valitsus on eraldanud riigieelarvest Kreeka toetuseks 357,24 miljonit eu...
VÄÄRTUSED MIDA HINDAME Lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased! Täna räägin teile tähtsast teemast nagu on seda väärtused. Nii minul, kui Teil on teatud väärtushinnangud. Need on väljakujunenud aastate jooksul ja sõltuvad palju meie kasvatusest, elukogemustest, keskkonnast, kus viibime, ühiskonna survest jne. Me areneme erinevas tempos, meie õppetunnid siin elus on erinevad ja sellest lähtuvalt ei saa ega peagi olema need väärtushinnangud kõigil sarnased. Kes väärtustab materiaalseid väärtuseid, kes vaimseid kogemusi, kes haridust, kes sootuks vabadust. Meile on õpetatud, et oma esivanemaid tuleb austada. Olen sellega täiesti nõus. Kuidas aga suhtuda sellesse inimesesse, kes on kasvanud perekonnas, kus helluse asemel sai osaks füüsiline vägivald, kus mõistmise asemel mõisteti hukka? Kuidas väärtustada midagi või kedagi, kes seda esmapilgul ei väärikski? Kas meie väärtushinnangud on valed või puudulikud? Olen alati olnud seda meelt, e...
Eesti ja eestlased välismaal Lugupeetud kuulajad, Eesti Vabariik, meile armas maa, saab 24. veebruaril 95-aastaseks. Eesti keel, meie kallis kodumaa ja kaasmaalased on meile nii südamelähedaseks saanud ainult seetõttu, et oleme suutnud säilitada oma iseseisvust, vaatamata loendamatutele sündmustele, mis teda ohustanud on. Oleme tõrjunud välja kõik sissetungijad ning jäänud truuks oma armsale, imelisele Eestimaale see on midagi, mida paljud rahvad pole suutnud saavutada. Vabana tunnevad end inimesed siin riigis ning käituvad vastavalt. Meie kodanikud käivad avastamas teiste maade võlusid ja imesid ning rändavad tohutute vahemaade taha, ületades palju barrikaade ja tõkkeid, mida elu neile ette viskab. Paljud naasevad, mõnele jääb meie riigipiir aga alatiseks kaugustesse. Küllap tunnevad, et sündisid valesse kohta ning nad ei kuulu sinna ja rabelevad lahti ahelatest, mis neid kinni hoiavad. ,,Veni, vidi, vi...
Eesti elab Lp. Siin viibijad. Ma loodan, et Teie päev on sama rõõmsalt ja edukalt läinud, kui minul. Aga küsimus on selles, kas Eesti elab või on juba aastaid olnud tähtusetu Meile. Selles küsimuses oskad ainult Sina ise vastada. Kas Sina oled oma Maad väärikalt kohelnud. Nii mõnigi Teist mõtleb nüüd, kas Eesti on mulle tähtis. Miski pärast ütled sa ise endale on küll, aga kas tõesti on – Kui Eesti ongi Teile tähtis, miks on paljud-andekad loomeinimesed, arstid, oskustöölised ja teisedki Meie maalt lahkunud. Jah, Teil on õigus, et välismaal saadakse parem haridus, aga ka Eestis püütakse selle nimel. Võõralmaal on ka lihtsam leida tasuvat töökohta. Võib juhtudagi, et koristaja tööpalk on suurem, kui Eestis õpetajal. Nii rännataksegi Eestist välja. Meil on oluline Eesti, tahame siin elada, tuleb kõigil algul end ise muuta nagu ütlebki vabariigi president Eesti 94. tähtpäeval „Meie üheskoos oleme Eesti“ . Eesti on 20.saja...
Kalevipoeg on üheks eestlaste identiteedi allikaks. Ta on meie rahvuseepos ja rahvuskangelane, sellisena me teda austame ja armastame. Meie, eestlased rändame palju. Avastame uusi kultuure ja riike ning puhkame soojal maal palmide all. Kuid siiski peame tagasi tulema oma kodumaale, nii nagu seda tegi meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Oma kodumaal on inimene kõige õnnelikum. Siin on meie kodu, sõbrad ja loomulikult armastav perekond. Me oleme siin üles kasvanud, õppinud ja läbinud erinavaid elu raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama? Meie elu on täis erinevaid seikluseid ja väljakutseid, millest tuleb igal võimalusel kinni haarata. Peame võtma elust kõike, sest elame vaid ükskord. Maailm on suur ja lai, kus on alati midagi uut avastada ja õppita, kuid peale igat seiklust pöördume tagasi kodumaale, kus meid oodatakse. Minu arvamus ühtib paljudega, et kod...
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja...
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja...
Eestimaa võlud Inimese kodumaa on talle kõige kallim. Oleme siin sündinud, kasvanud ja siin peaks olema ka meie tulevik. Inimesed tahavad siit hoopis ära minna, mõistmata, et kõik ei pruugi olla nii halb, kui oleme algselt arvanud. Mis on need põhjused, miks siit mitte lahkuda? Eestlastel on kombeks kiruda oma riigi üle, kuid võiksime hoopis keskenduda iseenda heaolule. See ei tähenda, et inimene on isekas ja omakasupüüdlik, vaid ta lepib olukordadega, mida ei saa muuta. Hinnad on kõrged, kuid selle jaoks ei saa rahvas midagi teha ja isegi riik mitte, sest kogu hinnatõus sõltub inflaktsioonist ehk mida rohkem on raha, seda odavam ta on. Selle asemel, et Eesti poliitikuid halvustada, võiks inimene hoopis garanteerida, et ei lase oma elul sellel häirida ja lubab endale, et tal pole millestki puudust. Vihastamine ei vii kahjuks kuhugi, vaid näitab, kuidas inimene iseenda eluga hakkama e...
Isamaalisus 1)Ma arvan,et kogu vajalik informatsioon selle sõna kohta leidub selles sõnas endas.See sõna tähendab minu arvates higi ,verd,pisaraid ja rasket tööd. Inimestele ongi kõige tähtsam vabadus siin ilmas ja kui see neilt ära võtta,siis nad hakkavad kasvõi siis vastu,kui nad teavad,et võit pole kaugeltki kindel.Sõna ''vabadussõda'' tähendab suurt vastuhakku ,et saavutada rahva vabadus ja iseseisvus. 2)Eestlane on alati olnud selline inimene,kellele meeldib muutuda ,ning igas rahvas leidub inimesi ,kes pole vaimselt või füüsiliselt sellisele olukorrale võimelised vastu panema.Nad valivad hoopis vastaspoole,et säilitada kindel heaolu ja ellujäämine - ''Parem saatanaga koostööd teha,kui talle endale jalgeette sattuda''. 3)Siin võib palju põhjusi olla,aga ma arvan,et peamine põhjus oli ikka isamaalisustunne ning vabadu...
Lõpetamise kõne Enne kui ma täna alustan tooksin välja selle,et kui see kõne on kehva siis on see teie enda süü kuna Erinevalt näiteks Marist kellel on eriline anne kõnedele valiti just mind välja tänaseks kõnepidajaks. Nüüd kui see on selge ma alustaksin.Kui me tulime Pärnu Hansa Gümnaasiumi olime kui koolipidi ekslev kamp ja igaüks tundis vaid paari inimest koolipeale.Olime kõik erinevate huvide ja taustaga ja ainus mis meid ühendas oli mõte,et need tutvumismängud on ikka jube imelikud. Nüüd peale kolme koosveedetud aastat oleme arenenud koosekslevaks kambaks ja saanud lähedasemaks.Arvan et kui mängiksime mõnda tutvumismängu nüüd teaksin kõigi nimesid ja võibolla lemmikvärvigi. Üks evulutsiooniga kaasnevaid teooriaid on,et liigid arenevad rohkem läbi vapustavate sündmuste ja selle koolitee läbimine on olnud 1 nendest. Teine samuti paljukuuldud ütlus vähemalt minu vanaisa poolt on see,et rauda peab ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuhu ma kuulun? Iga inimene on isiksus ning kuulub kusagile ühiskonda. Kõigil meil on olemas oma sünniriik, kus oleme sündinud ja heal võimalusel ka ülesse kasvanud. Olen õnnelik, et olen sündinud Eestis. Mul on olemas kodu ja perekond, kes mind armastavad. Kui alguses mõtlema hakkasin, kes ma olen ja kuhu kuulun, leidsin, et sellele on raske vastata. Tegelikult kõige tähtsam ja kuhu ma kindlasti kuulun ongi perekond. Siia kuuluvad minu ema, isa ja õed, vennad. Tänu neile ma tunnen ennast alati turvaliselt. Minu perekond ulatab mulle alati abistava käe, kui ma seda vajan. Ilma nendeta ma ei oleks mina ise. Minu perekond kuulub minule ja mina neile. Järgmine oluline sektor kellega seotud olen on minu sõbrad. Sõpradena me oleme kõik võrdsed ja ma ei tunne ennast kunangi ebamugavalt. Meil on palju ühiseid huvisid, pidevalt me saame naerda ja meil on alati koos lõbus. Kahjuks on nii, et elu muutuste pärast v...
AUGUST KITZBERGI "LIBAHUNT" MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt...
Selline Eesti Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Seda riiki on ihaldanud paljud võõrvõimud, nende hulgas rootslased, venelased, sakslased ja taanlased. Eesti sai vabariigiks 20. augustil 1991. aastal. Aastaid hiljem, kui on Eesti iseseisvunud olnud juba üle 21 aasta on inimeste hulgas kuulda nurinat ja küsimust: '' kas sellist Eestit tahtsimegi? ''. Kas siis tõesti ei suuda meie riik piisavalt hästi toimida ja iseseisvalt hakkama saada? Mida me üldse oleme saavutanud nende aastatega? Meie riigil on probleeme, mida keegi lahendada ei oska või ei taha. Mihkel Oviir ütles oma kõnes: ,, Eesti senine üldine praktika näitab paraku, et vajalikke otsuseid ei kiputa õigel ajal tegema. Ja mida lähemal valimised, seda vähem reformide valmidus on. Aga mida aasta edasi, seda raskem on vajalikke otsuseid teha ja seda raskemini pööratavasse olukorda me jõuame. '' Kõik...
Andmed käivad lõppu. Eraldi lehele. Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ? Riigi üheks tunnuseks on kodanikkond. Me kõik, kes elame Eestis, kuulume siinsesse kodanikkonda. Kuuludes Eesti kodanikkonda, kuulume me ka Euroopa Liidu kodanikkonda, mis mingil määral sätestab meile suuremaid kohustusi ja õigusi. Kodanikuks sünnitakse või saadakse õigusliku protseduuri läbimise korras. Mina, kui põline eestlane, olen kodanikustaatuse omandanud sündides.. Ma tean, et kodanikustaatus on vabatahtlik ja ma võin sellest loobuda, kuid olen siiski uhke, et olen just Eesti kodakondsusega noor. Esimene mõte seoses küsimusega ,, Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?" oli veidi patriootlik. Mulle meeldib olla eestlane, kanda edasi meie kultuuri ja Eesti juuri. Liiga klisee oleks öelda, et ma armastan oma kodumaad kogu hingest ja ma ei lahku siit kunagi. Kuigi jah, ma olen õnnelik, et just siin s...
Eesti arengud 2008 Eesti arengud 2008: neid on olnud nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Siin on toodud mõned olulisemad. Varem või hiljem ootab Eestit majanduslangus, mis loodetavasti ei kasva üle majanduskriisiks. Küsimus on, millal ja kuidas see saabub ning kas 20. sajandil omandatud ja õpitud vahendite ning mõtlemisega on võimalik ette näha (võib-olla ka ennetada) 21. sajandil juhtuvat. Pangad ja valitsus ei taha seda küll tunnistada, aga inimeste säästud, vara ja pensionifondid on kahanemas. "Ja kahjuks on see aeg kätte jõudmas. Seekordne majanduskriis saab alguse veel lähiaastail USAst ja ületab oma mõõtmetelt kaugelt 1930. aastate suure depressiooni. Seekord on finatsturgude globaliseerumise tõttu aga kaotajaks kõik," märgib üks Eesti suurärimeestest. Kätte on jõudnud kriisi eelõhtu ja üleval on ainult küsimus, millal kriis algab. Praeguses olukorras on tähtis säilitada kaine mõistus ja mitte ...
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiiri...
Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et ...
Absoluutkiiruse printsiibi veidrused Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatajate jaoks erinevad ning ükski vaataja pole eelistatud. Kui auto sõidab 150 km/h ja tee kõrval seisev vaataja vaatab autot mööda minnes, siis näeb ta autot palju pikemana, kui ta seda tekelikult on. Samas aga kui auto kiirus on 30 km/h näeb vaataja autot kohe palju väiksemana, kui seda oli auto, kes sõitis 150 km/h. See on kui inimese silmapete, aga samas mitte ükski inimene ei mõtle, kui pikk tegelikult see auto oli või kas ta ikka oli nii pikk nagu ta seda nägi. Kui aga 150 km/h sõitev auto aeglustab kiirust näeb teine vaataja auto pikkust juba väiksemana, kui nägi seda esimene vaataja. Siin tekib küsimus, miks vaatajad nägid samas autot erineva pikkusega ? Mina arvan, et vaatajate e...
Väärtushinnangute ja tegutsemisajendite mõistmine Maailmas on umbes seitse miljardit inimest ja igaüks on märgatavalt erinev ja ainulaadne. Vahel tundub meile, et eristume teistest, kuid siis jällegi avastame end olukorrast, kus nii mõnigi on varem olnud, ehk ei ole me üldsegi nii teistsugused. Me elame riigis, kus väärtushinnangud on muutumas ning inimestel on valik, kas jääda iseendaks või kujundada ümber enda elu teiste meele järgi. See kõik toob kaasa erinevad käitumisnormid ja tegutsemisajendite mõistmise, mis omakorda on seotud sallivuse tasemega meie ühiskonnas. Miks me ei saa aru mõnikord teiste tegudest ja inimesest kui indiviidist? Inimesed märkavad, tunnetavad ja mõistavad asju erinevat moodi. Vahepeal proovime seletada teistele midagi, milles ise oleme tulihingeliselt sees ning kõik tundub vägagi loogiline. Seejuures võib kellelegi teisele võib sarnase või samasuguse arusaama loomine ning oma vaatepunkti se...
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt...
Mainori Kõrgkool PLATON Kodutöö EV-1-P-E-tal Tallinn 2010 Platon Platon pärines vanast ja rikkast aristokraatlikust suguvõsast. Ta oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna kreekalistel võistlusmängudel muistses kreekas, mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis" (Teodor Künnaps "Suured mõtlejad"; Tallinn "Olion" 1992; lk 42). Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Pärast suure õpetaja surma asu...
ERLE MAIDO 4 21.02.2015 I 20. sajandi maailmakirjanduse teos 1. Teose pealkiri Teose pealkiri on „Katk“. 2. Teose autor Teose autor on Albert Camus. 3. Tegevusaeg ja -koht/kohad Tegevuskoht on Orani linn Alžeeria rannikul ja tegevus toimub 1940ndatel. 4. Peamised tegelased, ühe tegelase põhjalikum iseloomustus Peamised tegelased on doktor Bernard Rieux, Jean Tarrou, kantseleiametnik Joseph Grand, härra Cottard, ajakirjanik Raymond Rambert, kohtu-uurija Othon, kirikuõpetaja Paneloux. Raymond Rambert oli Orani külastav ajakirjanik, kelle eesmärgiks oli Rieux’lt saada oma reportaaži jaoks andmeid araabl...
Miks on muutunud naise roll ühsikonnas tänapäeval võrreldes muinasajaga? Tänapäeval peame me iseenesest mõistetavaks, et naised teevad "meeste" töid ja vastupidi. Paljud on selle üle õnnelikud, paljud ei oska seda õnne hinnata. Põhjused miks naise roll ühiskonnas tänapäeval on muutunud on mitmeid. Tuua võib näiteks tehnoloogia arengu, naiste majandusliku kindlustatuse kui ka sealt tuleneva ensekindluse ja väärikuse. Kuid minu arvates on põhjused hoopis kuskil mujal ja tunduvalt sügavamal. Väga suurt rollli on mänginud reiligioon. Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötad...
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Kommentaar artiklile „Kauaks veel eesti meest.“ Lugedes ning mõeldes kaasa antud artikli temaatikaga, tekkis paratamatult mõte, milline inimene on selle artikli kirja pannud. Millises ajastus on inimene üles kasvanud ning millised uskumused on mõjutanud tema maailmakogemust, antud juhul kogemust seoses eestlusega. Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise lapsevanemana ühes põlvkonnast teise, olen mõistnud, et muutustele vastu ei saa. Loomulikult on võima...
Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on? Loetu põhjal ma ei oskagi õelda milline kasvatusstiil nüüd minupuhul kõige õigem on. Arvan,et kõige rohkem sarnaneb minu kasvatusele see viimane-suunav kasvatus. Olen olnud alati oma ema jaoks väga kallis,samas on mu ema kogaueg väga tihedalt tööga seotud ning tänu sellele jäin tihti väiksemana vanaema hoolde. See aga ei tähenda,et ma poleks piisavalt saanud oma emaga aega veeta. Kunagi oli ikka nii,et niipea kui ta töölt tuli või kui tal vaba päev oli tegime me midagi koos-kas siis läksime jalutama,ujuma,kelgutama või tegime süüa.Emal oli alati minu jaoks aega,kui mina seda soovisin-see mulle meeldis. Kuid millegipärast,ma ei tea isegi miks, olin ma väiksemana väga armukade,kui ema pidi kuskile ööseks minema.Mäletan,et läksin ikka väga hüsteeriasse kui sain teada,et ema läheb kolmeks päevaks Tallinnasse.Ma hoidsin ta jalgadest kinni,nutsin ja keelas...
Kuidas üleilmastumine mõjutab enam ja vähem arenenud riike ja mind ennast? Üleilmastumine on väga aktuaalne teema tänapäeva ühiskonnas ja mõjutab meid kõiki. Me oleme arenenud 50 aastaga väga palju ja see on natuke hirmutav mõelda milleks on inimese aju võimeline. Muutused on olnud suured ja keerulised, kuid oleme tulnud nendega toime. Kõikide riikide majandus on muutunud oma moodi. Mõne riigi majandus on kasvanud ja mõne riigi majandus on läinud allamäge. Suurriikide majandused on tõusuteel tänu üleilmastumisele, kuna info liigub ja inimesed on teadlikumad. Samas on üleilmastumine just vähem arenenud riikidele kahju. Need vähearenenud riigid milleks on pea kõik Aafrika riigid on just majanduses madalamal kui näiteks Euroopa riigid. Võtame Keenia kus pooled keenialased elavad allpool vaesuspiiri kui samas üks rikkamaid riike maailmas on Luksemburg kus töötute arv on ainult 6% kogu elanikkonnast. Üleilmastumine mõjutab ka kultuure kui...
PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis.Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti.Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last. Hea teenistus võimaldas hakata kunsti kollektsioneerima. Tekkis huvi maalikunsti vastu, eriti köitsid impressionis- tide tööd. Vabal ajal hakkas järjest rohkem ka ise maalima. Ta jäi ilma töökohast ja see ajendas Gauguini täielikult kunstile pühenduma. Ebakõla tõttu...
Kelly Talimaa 9B/II Kas olla või mitte olla EV kodanik? Kas olla või mitte olla, selles on küsimus. On väga palju põhjuseid miks olla ja väga palju põhjuseid miks mitte olla. Meie esivanemad ju võitlesid meie vabariigi eest, me esivanemad tegid kõik selleks, et me oleks toimiv riik. Mina kui teismeline Eesti Vabariigi kodanik, olen ääretult õnnelik, et mul on olemas kool, tasuta lõuna koolis, koolibuss on tasuta ja kõik huvialaringid on olemas. Kui juba siin väikeses maakohas on olemas sellised võimalused, siis mis linnalastel viga on elada Eestis. Olgugi, et neil on seal küll huvialaringid ja koolid tasulised ja maksavad rohkem kui meil, kuid siiski, meil noortel, kes soovivad õppida midagi ja väga tahavad, siis me saame seda Ee...
EESTI KRISTLIKUS KULTUURIRUUMIS. MINU SUHE KRISTLIKU KULTUURIRUUMIGA Eesti inimesed jagunevad religiooni poolest kolmeks: uskujad, vastuvõitlejad ja hoolimatud. Kahjuks kuuleme igapäevaselt vaid kahe esimese grupi häält, saamata sealjuures teada, mida mõtleb suur hulk meie rahvast, kes lihtsalt keeldub religioonist kõnelemast. Ei oskagi öelda, kas teemat peetakse liialt isiklikuks või mitte piisavalt tähtsaks, kuid kahjuks kohtab seda tihti, kus inimesed üritavad Eesti rahva stereotüübile vastu võidelda, kuid siiski otsustavad paljudes teemades vaikida ja külmaks jääda Kas Eestis on usklik või ateistlik rahvas? Kuidas saada teada midagi, millest paljud keelduvad rääkimast, uskudes et teema liialt isklik on? Eestit peetakse vast et üheks maailma vähem usklikuks riigiks, kuid ega keegi ikka tõeliselt aru saagi, kas siis Eesti rahvas usub või ei usu, sest keegi ei räägi ju midagi. Uskujad ja vastuvõitlejad...
Laps ja kodu - lastekodu või laste kodu? Kui me reedeti ühikast koju lähme siis tundub see loomulik. Enamus meist võtab enesest mõistetavana seda, nagu ka perekonda, õdesid vendi, sugulasi, suguvõsa ja sugupuud. Kui seejuures ei teadvusta me endale, et kõigil ei ole selliseid võimalusi. Kõik ei saa minna koju, kui neil selleks vajadust on. Kõigile ei ole pere olemas oleks ainumõistetav. Eestis ja maailmas üldse on päris palju lapsi, kelle ainukeseks koduks on lastekodu. Ühel või teisel moel on nad sinna sattunud. Kellel on vanemad traagiliselt hukka saanud, kellel on vanemad olnud liiga noored et nende kasvatamise vastutust võtta ning mõnel neist pole olnud lihtsalt mitte kedagi vastutus tundelist inimest, kes nende eest hoolt oleks kandnud. Mõningadel neist oleks võib-olla teine saatus, kui nende endised lähedased oleksid inimlikumad nende vastu olnud, kuid see teema on natuke liiga valus, et...
Kuidas päästa eesti majandus? Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud väga kiirelt, majanduskasv on olnud ennem 2007. aasta I kvartalit alati 10 protsenti või enam. 2007. aasta II kvartalis langes eesti majanduskasv esimest korda üle mitme aasta alla kümne protsendi ja sealt peale on see langenud. Optimistlikumad analüütikud ennustavad lähiaastateks 3- 4 protsendilist kasvu, pessimistlikumad aga hoopis majanduslangust. Mida tuleks teha, et päästa eesti majandus? Eesti on arenenud edukalt, ent senise majandusedu taga on olnud peamiselt laenudega turgutatud sisenõudlus mis ei ole aga jätkusuutlik majandusstrateegia. Eestil tuleks rohkem investeerida kõrgtehnoloogiasse, seni oleme olnud odav tööjõud aga majanduse kasvamisega tõusevad ka palgad, mis on ka elementaarne. Seepärast on eestist saamas riik kus on suured tootmiskulud ja madal ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kom...
Tööturg ja palk Suur majanduskriis hakkas tunda andma juba 2008. aastal, hullemaks läks asi aga 2009. aastal. Pärast 2008. aastat hakkasid ka väga paljud firmadtöötajaid koondama ja osa firmasid lõpetas oma tegevuse pankrotiga. Töötuid tekkis kiirelt massiliselt juurde ( 2008. 5.5% - 2009. 13.8 % ) See oli päris otseselt seotud majanduslangusega. Kõige rohkem kannatasid sellised valdkonnad, mis ei kuulu inimeste esmaste vajaduste alla, nagu ehitus, kinnisvara ja langes ka jaekaupade müük. Kui palk kasvas 2006. aastal hüppeliselt kiiresti, siis 2008. aastal see pidurdus või isegi vähenes. Põhjuseks siis töötute meeletu kasv, inimesed olid väiksema raha eest nõus tööd tegema, peaasi et töökoht ise alles jääks. Pensionid on aga hoolimata majanduskriisist iga aastaga tõusnud. Tarbimine Kuna aastatel 2006-2007 paistis kogu majandus suhteliselt positiivsena, kasvas ka inimeste tarbimine teatud ostude suhtes. Seda suurelt tänu pankadele, kes...
Tere. Kavatsen kõneleda jalakäijate ohutusest liikluses ning eelkõige helkuri kandmisest. Meie kõigi kohus on seista iseenda ja oma laste ohutuse eest. Nõudes poest helkurit, hakkavad ka kaupmehed maaletootjatelt helkurit nõudma ning kaob nõiaring, et ühed ei tea ja teised ei saa või ei oska. Helkur ei ole ju midagi rasket ega väga silmatorkavat, et seda häbi oleks kanda. Kuid pimedas on see kindlasti silmatorkav ja võib päästa mitmeid elusid. Samas on inimestel kaasasündinud kalduvus ennast hoida või hävitada, mõtelda või tegutseda mõtlematult, kalduvus vigadest õppida või teha üha samu vigu. Millega mõõta kellegi elu väärtust? Kas väärtuslik on ainult selline elu, kui inimene aktiivselt tegutseb ja toimetab, kui ta suudab enesega ise toime tulla ning ei vaja igapäevaselt kaasinimeste abi ja toetust? Või on väärtused vabadus, õppimine, lõputud võimalused... Perekond, raha ja materiaalsed väärtused,või just emotsionaalsed väärt...
Looduskaitse või majanduse areng? Tänapäeval ollakse sageli liiga materiaalsed ning väärtustatakse karjääri ja mugavat elu rohkem kui midagi muud. Iga päev töötavad suured tehased, tarbitakse elektrit ja sõidetakse autodega ning seda kõike tänu loodusele. Kahjuks unustatakse, et loodust on vaid üks, aga selle varade tarbijaid miljardeid. Kui me loodust ei kaitse, puudub ka meie endi eludel varsti kaitse ja tulevik, sest loodus on elu alus. Juba Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tehtud kahju. Kuid kas rahatrahv on piisav, et hüvitada loodusele tehtud halb? Kui suur hulk mürgiseid gaase on atmosfääri poole lendu lastud, siis ei too tagasi neid mingi rahasumma ning tegu on tehtud. Tihti ei mõisteta, et kõike ei ole võimalik lahendada rahaga ning mõnele probleemile peaks lähenema südametunnistusega. Loodusel on siin maailmas siiski rohkem võimu kui kellel...
Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed? Tänapäeva Eestis pole kaugeltki nii halb elada kui ülejäänud teistes riikides. Aga missuguses Eestis elaksid õnnelikumas inimesed, kas rikkas või vaeses. Mida tähendab see küsimus vaesemale inimesele. Kindlasti seda et ta oleks õnnelikum kui riik oleks rikkam. Tänu sellele oleks neil suuremad toetused ning nad elaksid kindlasti palju paremini. Nad ei peaks kirjutama ´´Kodutunde´´ saatesse, et neile keegi appi tuleks ning nende elujärge materjaalselt parandaks. Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada. Nad loodavad et nende lapsed saavad korraliku hariduse, et nad elavad kaua, on terved ja õnnelikud. See, kas Eesti on juba jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka või mitte, ei tee neid kuigivõrd õnnelikumaks. Kas majandus kasvab 5 või 10 protsenti aastas, ei lähe kellelegi eriti korda. Alates 2000. aastast on Eesti maj...
Eesti tööjõu turg ja tööjõu konkurentsivõime Eesti majanduses on viimase paari aasta teravaimaks küsimuseks saanud tööjõuprobleem. Viimasel ajal pole möödunud nädalatki, kui meedia ei annaks teada järjekordsetest mustadest stsenaariumidest Eesti majanduses, firmade ja tervete tööstusharude arengut aeglustavatest tööjõupuudusest tingitud sõlmküsimustest. Praegusel ajal on Eestis tööjõudu selgelt vähe ehk teisisõnu nõudmine ja pakkumine pole tasakaalus. Lõpptulemuseks on üleostmine. Räägime kogu aeg siin tegutsevate ettevõtete tööjõuprobleemist, kuid oleme unustanud, et õige pea võime kaotada olulised investorid, kes sooviksid küll Eestisse investeerida, kuid tööjõu puudumisel seda ei tee. Peamisteks probleemideks on, et kust leida tööjõudu ja kuidas tõsta tootmise efektiivsust. Eesti esmane probleem ei ole odav tööjõud, vaid arenduskeskuste puudumine. Kuni meil pole konkurentsivõimelist toodangut, tehnoloog...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marge Zaidullin LÄBIRÄÄKISTE PROTSESSI KIRJELDAMINE NÄITE ABIL Essee Juhendaja: Kaja Alterman Mõdriku 2012 Läbirääkimiste teooria ja praktilise poole seostamise aluseks toon järgneva näite isiklikest läbirääkimistest. Abikaasa nõustus hakkama oma õele käendajaks. Õe ebakorrektsest maksmisest ja mitmete tähtaegade pikendamisest tingituna kasvas tagasimakstav summa viiekohalisest numbrist kuue kohaliseks. 2011 aasta augustis ei nõustunud abikaasa enam allkirjastama tagasimakse pikendamise lepingut. Sellest tingituna katkestas laenuandja abikaasaga lepingu ja suunas kogu tasumata summa kohtutäiturile täitmiseks. Osapooled abikaasa ja mina tema esindajana; koht...
Tere päevast ka minu poolt! Enne kui esitlusega jätkan, räägin ka paar sõna endast. Mind viidi antud võimalusega esimest korda kurssi natuke üle kahe aasta tagasi. Käisin siis veel koolis ja kooli kõrvalt tööl nagu ikka. Kuid miski mulle selle juures ei meeldinud. Mingi hetk sain ma aru, et olen liikumas täpselt mööda seda sama rada, mööda mida käisid mu vanemad. Kool, ülikool , 40 aastat tööd ja pension. Ma lihtsalt ei näinud ennast 5 päeva nädalas kellegi teise unistusi täitmas, et siis 2 päeva puhata ja uuesti alustada. See ei ole see põhjus, miks me siia planeedile sündisime. Kui mulle esimest korda seda võimalust pakuti, ei olnud mul mingit kahtlust, kas hüpata paati või mitte. Kogu idee oli lihtsalt nii loogiline. Ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, et kui ma panustan siia oma ajast 1, 2 või 3 aastat, siis see sissetulek, mis ma endale üles ehitan seda mitte keegi mult ära võtta ei saa ehk passiivne sissetulek ja koh...
Tere päevast ka minu poolt! Enne kui esitlusega jätkan, räägin ka paar sõna endast. Mind viidi antud võimalusega esimest korda kurssi natuke üle kahe aasta tagasi. Käisin siis veel koolis ja kooli kõrvalt tööl nagu ikka. Kuid miski mulle selle juures ei meeldinud. Mingi hetk sain ma aru, et olen liikumas täpselt mööda seda sama rada, mööda mida käisid mu vanemad. Kool, ülikool , 40 aastat tööd ja pension. Ma lihtsalt ei näinud ennast 5 päeva nädalas kellegi teise unistusi täitmas, et siis 2 päeva puhata ja uuesti alustada. See ei ole see põhjus, miks me siia planeedile sündisime. Kui mulle esimest korda seda võimalust pakuti, ei olnud mul mingit kahtlust, kas hüpata paati või mitte. Kogu idee oli lihtsalt nii loogiline. Ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, et kui ma panustan siia oma ajast 1, 2 või 3 aastat, siis see sissetulek, mis ma endale üles ehitan seda mitte keegi mult ära võtta ei saa ehk passiivne sissetulek ja koh...
...... KESKKOOL MEELIS MILDER Referaat Õpilane: .. Juhendaja: .. ..... 2009 Sisukord Sisukord ..........................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................3 Meelis ja Baltika Grupp.........................................................4 Minu äri kümme käsku.........................................................5 Meelis Milder pereisana.........................................................6 Kasutatud materjal..............................................................7 2 Sissejuhatus ...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", m...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Eesti rahvusköök Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...................................................................................................5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand.....................................................................................6 Kaasaegne Eesti köök................................................................................................................. 7 Uued märgatavad tre...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti gru...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTE...
Rakvere Ametikool Kadri Trilljärv K-12 EKSOOTILISED PUUVILJAD Toiduainete õpetuse referaat Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on hinnatud kolme järgmisse rühma kuuluvad sordid. Eriti otsitud on turul nõndanimetatud nabaapelsini...
annaabi.ee 
