Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed? (0)

Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed?
Tänapäeva Eestis pole kaugeltki nii halb elada kui ülejäänud teistes riikides. Aga missuguses Eestis elaksid õnnelikumas inimesed, kas rikkas või vaeses. Mida tähendab see küsimus vaesemale inimesele. Kindlasti seda et ta oleks õnnelikum kui riik oleks rikkam. Tänu sellele oleks neil suuremad toetused ning nad elaksid kindlasti palju paremini. Nad ei peaks kirjutama ´´Kodutunde´´ saatesse, et neile keegi appi tuleks ning nende elujärge materjaalselt parandaks.
Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada. Nad loodavad et nende lapsed saavad korraliku hariduse, et nad elavad kaua, on terved ja õnnelikud. See, kas Eesti on juba jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka või mitte, ei tee neid kuigivõrd õnnelikumaks. Kas majandus kasvab 5 või 10 protsenti aastas, ei lähe kellelegi eriti korda. Alates 2000. aastast on Eesti majandus kasvanud üle 60 protsendi, aga kaasinimesed on vahepeal muutunud poole õnnelikumaks? Eesti inimeste ja ühiskonna heaolu sõltub paljust muust peale majanduskasvu.
Kõik unistavad sellisest Eestist, kus inimesed teevad tööd, mis neile rahuldust pakub ja mis teeb neid õnnelikuks. Igaühel meist on ju olnud oma unistused, mille täitumist oleme soovinud – kes tahaks töötada kokana, kes on hingelt õpetaja, kes läheks ärimeheks.
Kõik inimesed tahavad teenida head palka. Aga kui selle juures tuleb pidevalt ületunde teha ja kuulata vinguvat ülemust, ilma mingitki sõnaõigust omamata, pole see just kõige meeldivam elu.
Palju on selliseid inimesi kes on omandanud 7 või 8 klassi hariduse ning neid kes on selgeks õppinud ameti kuid sellega ei ole midagi peale hakata.
Lihtne on neid hukka mõista, kuid kui meie riik oleks rikas kõikidest külgedest, eelkõige töökohtade poolest ning majanduse rikkuse poolest, saaksid kõik inimesed tööd ning saaksid töötada just sellisel ametil/töökohal mis just neile meeldib.
Mina unistan sellisest Eestist, kus igaüks saab hea hariduse, mis võimaldab tal oma andeid
arendada. Igas inimeses on see miski peidus, mida oleks tarvis arendada! Head õpetajad
saavad siin vägagi palju ära teha. Koolides oleks vaja rohkem selliseid õpetajaid, kes
tekitavad huvi õppimise ja maailma uurimise vastu. Peale selle peaksid nad õpetama anatoomiat sest paljud inimesed hävitavad oma tervist nii muretsemisega kui ka mõnuainete tarbimisega.
Näiteks inimesed kes elavad varjupaigas ning lösutavad oma naril, juhtub nii mõnigi kord, et üksildus närib neil hinge seest katki. Neil on tunne, et neist ei ole kellelgi sooja ega külma. Isegi riik ei suuda neile pakkuda selliseid asju , mis nende elujärge parandaks. Neid ei
seo ühegi teise inimesega mitte miski. Nad on täiesti üksi. Nad mõtlevad tihti nö nööri kaela panemise üle. Ma soovin, et mitte keegi ei peaks tundma sellist üksildustunnet. Mulle meeldiks kui kõik inimesed oleksid võrdsed ja et inimesed tunneks ühtsustunnet oma sõprade, naabrite , töökaaslaste, mõttekaaslastega. Tänapäeva Eesti inimeste hulgas on
levinud suhtumine, et alati on keegi teine nende probleemides süüdi ning tihti on probleemiks riigi passiivne suhtumine
Mina aga arvan et kõige parem on Eesti, kus inimesed võtavad ise vastutuse oma elu eest. Mitte ainult kodutud, vaid ka teised inimesed. Riik ei pea lahendama kõiki meie probleeme, ta ei suudagi seda teha. Igaüks saab ise initsiatiivi üles näidata ja lahendusi leida. Teadmine, et sinust endast sõltub su tulevik või ka minevik paneb ka kõige raskemad rattad veerema.
Kuid ma arvan ka seda et kui riik oleks rikkam, oleks Eesti ühiskond palju õnnelikum ning sellel väiksel riigil oleks palju vähem probleeme, mis toovad endaga kaasa palju ebameeldivat