pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2
Algul haarab ta suurte sõrgadega toidu ning seejärel suunab selle suuava juurde, lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt. Edasine toidupalakeste peenestamine toimub mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Toit seeditakse lühikeses sooles ning seedimiseks vajalikke seedenõresid toodab maks. Toitumine on jõevähil mitmekesine. Selle moodustavad vetikad ja väikesed loomad, nad võivad süüa ka surnud konni ja kalu. 4. Kirjelda jõevähi sigimist ja arengut. Mis on kestumine? Jõevähid sigivad sügisel, nad on lahksugulised, isas ja emasvähid erinevad välimuselt. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. Peale väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujuliseks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munarakud valmivad munasarjades, mune muneb sügisel u. 60 tk. Kohe pärast munemist toimub kehaväline viljastamine
......................... 16-17 7. LÄÄNEMEREISELOOMUSTUSE KOKKUVÕTE................................................................... 18 8. KALADE KOKKUVÕTE....................................................................................................... 19-20 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................... 21 Sissejuhatus Käes olev referaat kirjeldab Räime,Kilu,Lesta,Tursa ja Lõhe elu, sigimist ja elupaiku ning samuti ka toitumist. Iga kala kohta on lühikirjeldus ja samuti illustreeriv pilt.On ära toodud ka kalade ladina keelne nimetus. Iga kala liigi kohta on ka välja toodud tabel, kui palju on konkreetset kala aastas tonnides püütud . Referaadis on kirjeldadud ka Läänemerd. Läänemere suurim sügavus 459meetrit ja keskmine sügavus 55meetrit. Samuti on kirjeltatud Läänemere soolsusest, eri paikadest. Läänemere ääres asub üheksa riiki.
Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini.
Kontrolltöö USSID 1. Võrdle usside vereringeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 2. Võrdle usside seedeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 3. Millist ülesannet täidab ussidel nahklihasmõik? Too 2 näidet. 4. Kuidas vältida koduloomade nakatumist maksa-kakssuulasega? 5. Kuidas mõjuvad parasiitussid peremeeslooma? 6. Kirjelda nudipaelussi sigimist ja arengut. 7. Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10. Milliste tunnuste alusel saab öelda, et ümarussid on lameussidest enam arenenud? (3) 11. Kirjelda liimuksolkme arengut inimeses. 12. Nimeta 4 Eestis leiduvat 13. Milline osa on mullas ja vees elavatel ümarussidel looduse aineringes? 14. Milline usside rühm on kõige enam arenenud? Põhjenda oma otsust (3)
Viru värava eesvärav Ma valisin Viru värav eesvärava. Kuna need on säilinud 14. sajandist kuni 21. sajandini ja on Eesti üks suuremaid vaatamisväärsusi. Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni, ning mida ekslikult peetakse 19. sajandil linna laienemisel lõhutud Viru värava jäänusteks. Viru värava ehk Savivärava(tuleb sakasa keelsest sõnast).Tänu kaua säilinud väravate tõttu käib ka seal palju turiste, seda vaatamas.Alati on seal palju piltistamist ja sigimist. Ja see on tore kui see inimestele see meeldib.
kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu erituvad seedenõred. · Seedimata toiduosakesed heidab suu kaudu välja. Hingamine · Hingab vees lahustunud hapniku kogu kehaga Närvisüsteem ja vereringe · Pikkade jätketega seotud närvirakud · Vereringe puudub Paljunemine · Pungumise ja sugurakkude abil · Lahksuguline · Suguliselt sigib sügisel. · Pärast sugulist sigimist hukub. Tuntumad liigid · Varshüdra · Kurdhüdra Tähtsus looduses ja inimese elus · Toiduks teistele · Inimestele tekitavad allergilisi reaktsioone Kasutatud kirjandus · loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/.../fau na · www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ainuoossed_gerdavik s.ppt · arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03100302?txtid=4317&get=0 · www.kristiine.tln.edu.ee/doku/bio/8/kasnad.doc · www.miksike.ee/.../selgrootud_kordamine_katrekikkas.htm
mõistuse eest Pikliklõhe jagab suuraju kaheks pooleks Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd Parem aga vasaku kehapoole tööd Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone. 3 Suuraju pealispinda nim. ajukooreks Juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust Ajukoores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused 4 Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Talamus peamine informatsioonikeskus, emotsioonid Hüpotalamus haistmine; keha temperatuur Epitalamus ealine areng; ärkveloleku/une tsükkel Subtalamus motoorne keskus 5 Reguleerib lihaste koostööd, aitab säilitada tasakaalu Uss ja tätrakesed hoolitsevad automaatsete liigutuste eest Poolkerad tegelevad
- Maa elusa looduse arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 6. Nimeta 4 taimeriigi hõimkonda. 1. õistaimed, 2. paljasseemnetaimed 3. sõnajalgtaimed 4. sammaltaimed 7. Mis on looduslik valik ? - Loodulik valik on antud keskkonnatingimustega paremini kohastunud liikide ellujäämine. 8. Mida nimetatakse kohastumiseks ? - Kohastumiseks nimetatakse liigi ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi. 9. Mille tagajärjel tekivad uued liigid ? - Uued liigid tekivad looduses loodusliku valiku tulemusena. 10. Mis põhjustab uute liikide tekke ? - Uute liikide tekkimise põhjustab populatsioonide eraldumine mitmesuguste tõkete tõttu või leviala laienemine isendite väljarände tõttu. 11. Mis on ristumisbarjäär ? - Ristumisbarjäär on eri liiki kuuluvate isendite mitteristumine geneetilise sobimatuse tõttu.
seda suuremad on ta silmad. 4.Kui ämblik kaotab mõne oma jalast või muust kehaosast, siis uuel kestumisel kasvavad talle uued. 5.Ämblikud tunnevad osade karvadega lõhna ja tagakehal paiknevaid karvu võib loopida ämblik oma vaenlase pihta ja need tekitavad ärritust. 6.Tänu harjastaladele saavad ämblikud ronida tasapinnalistel esemetel. 7.Suguküpsetel isastel on lõugkobijate tipus suguelundid- bulbused. 8.Paljud emased ämblikud söövad peale sigimist isase looma ära, kui just isane ei ole toonud emasele ohverlooma. 9.Peale munemist katavad ämblikud oma munad võrguga. 10.Ämblikud imevad oma saaklooma seest tühjaks seedeensüümide abil.
· 2000 liiki ja 19 sugukonda · Eestis 42 liiki ja 10 sugukonda Välimus · Keha pikk ja sale · Tagakeha tipul kolm pikka lülilist jätket · Tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad · Tundlad on peast lühemad · Jalad on pikad · Keha pehme ja õrn Elukoht · Elavad vees · Enamik elab vooluvees · Kivide all ja peal · Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine · Isane sureb pärast sigimist · Emane lendab veekogu poole munema · Muneb korraga 5003000 muna · Muneb kividele, lehtedele või veepinnale · Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed
Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad. (hüdra talvitub viljastatud munarakk elab üle talve) Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks. Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega. Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada.
· Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtlemiskeskus o Kõnelemiskeskus o Liigutuskeskus o Naha- ja lihastundlikkuse keskus o Maitsmiskeskus o Haistmiskeskus o Kuulmiskeskus o Nägemiskeskus · Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal · Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju · Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri · Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2
laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Eluviis-ja paik Tegu peamiselt veekogudes või veekogu kallastel liikuva loomaga. Sageli veekogudes suurte segagruppidena koos veekonnaga. Tiigikonnad tulevad talveuneks maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru. Peamiselt leidub tiigikonna erinevates veekogudes ja nende kallastel. Armastab päiksepaistelisi veekogusid ja peamiselt päevaaktiivne loom. Paljunemine Tiigikonnad alustavad kevadel sigimist, kui vee temperatuur on umbes 16 °C. Sigimisperiood, millega kaasneb ka konnakontsert, võib kesta pool suve. Valjema krooksumise tarvis tulevad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isastele tiigikonnadele kasvavad sigimisperioodil eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid pulmatüükad. Levik ja eluiga Levinud Kesk ja Ida-Euroopas (levik jääb Põhja ja Loode Prantsusmaalt idapoole,
väimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta kehatemp.UV-kiirgus-suurtes kogustes kahjulik,kutsub esile geenmutatsioone.fotoperioodism-organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisel.taimed:lühipäevataimed:õied moodustavad ainult siis kui päevavalgus periood ei ületa 12tndi(riis,kanep).pikapäevataimed:vajavad õitsema minekuks üle 12tunni päevavalgust(kartul,hernes,nisu).päevavalgus reguleerile taimede puhkeaja lõppu ja algust ning loomade sigimist ja rändeaega.organisme vastastiku mõjutavaid tegureid nim biootilisteks teguriteks.1.sümbioos-on eriliiki organismide vastastiku kasulik koos eluvare.sümbioosis elavaid liike nim sümbiootideks(taimejuur,semnenidistik).eksosümbioos-on organismide vaba koos eluvaru.endosümbioos-elab 1 organismi teises kehas.parasitism:suhe mis on ühele osalisele kasulik teisele kahjulik,seondub enamasti toitumisega,parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal
fotograafia rezissöör- tegeleb kogu fotograafiaga helirezissöör- tegeleb kogu helindusega helilooja- uus filmimuusika kostüümi disainer- tegeleb kostüümidega koreograaf- liigutused Filmimine (lavastus) Filmimis-päev võib kesta nt 48 tundi järjest. Kui filmimine lõpeb, siis on rezissööri töö hakata planeerima kogu järgmise päeva filmimist. Filmimise platsil võib vahel olla suur osa meeskonnast, mis võib tekitada palju sigimist ja sagimist ning tekitada ebameeldivust. Järellavastus ehk filmi töötlemine Visuaalsed efektid, heliefektid, montaaz ja muu selline, mille taga on taaskord palju inimesi ning tehnikat. Filmi töötlemisel on samuti omad etapid. Müük ja levik Produtseerimise firma ülesandeks on leida levitaja. Tänapäeval ei piirdu filmide ,,müük" kinodega vaid on võimalik ka osta seda DVD'l Steven Speilberg Tema tuntuim film on arvatavasti
kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 liiki roomajaid. Millised? Nastik, rästik, vaskuss, kivisisalik, arusisalik. 4. Kas Eestis elab mõni jalgadeta sisalik? Milline? Vaskuss.. 5. Mida tähendab lahksugulisus? Kui munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. 6. Tuleta meelde kahepaiksete sigimist ja too välja sarnasused ning erinevused roomajate ja kahepaiksete sigimise vahel! kahepaiksed Roomajad Munad hakkavad kohe vett imema endasse. Nahkkestas ümbritseb munarakku sarnasused veekeskkond. Kehaväline viljastumine
kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvirakud nahas; 3. seljaaju piirkond, kus toimub erutuse analüüs. V Täida lüngad: Sisenõrenäärmed eritavad keemilisi aineid , mida nimetatakse 1)hormoonideks. Kõige tähtsam sisenõrenääre on 2)ajuripats , ta asub 3) peaajus.
Nende erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Vegetatiivse paljunemise korral on päriliku muutlikkuse aste minimaalne (sugurakkude valmimist ega viljastumist ei toimu), ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Välimuselt sarnanevad nad teineteisele nagu tavalised ühe perekonna lapsed. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 kromosoomi. Kõige suurem päriliku muutlikkuse aste iseloomustab sugulist sigimist, sest sugurakkude valmimisel toimub meioosis (rakkude jagunemisviis, mille tulemusena kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes on vähenenud poole võrra) geenide ümberkombineerumine, mille tulemusena iga sugurakk kannab pärilikku informatsiooni. Sugurakkude ühinemine viljastumisel suurendab pärilikku muutlikust veelgi. Monogeensete haiguste puhul on üks vigane geen (kurttummus, veritsustõbi, kõrge kolesterool), polügeensete haiguste puhul mitu
Osad Parem poolkera aga mõtleb Maitsmiskeskus Väikeaju: reguleerig lihaste piltidega Haistmiskeskus koostood, tasakaal Kuulmiskeskus Nägemiskeskus Keskaju: edastab infot suurajust seljaajju Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Piklikaju: reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust (hingamine, südametöö)
Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (asub pea-ja seljaajus, toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuronid, mida kokku nim. närvideks). Olulised ained, mida sisenõre- ehk endokriinnäärmed toodavad ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele, on hormoonid. 9) Hormoonid reguleerivad väga paljusi funktsioone: kasvu, rakuainevahetust, värvuse kujunemist, seedimist, sigimist jne. Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre. NÄÄRE HORMOON KEEMILINE TOIME STRUKTUUR Ajuripats · Follitropiin · Glükoproteiin · Stimuleerib · Kasvuhormoon · Proteiin ovulatsiooni
ained.Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti. Ainete eritamises ka kopsud(süsihappegaas) ja nahk(higi). *Närvisüsteem- koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni.Kesknärvisüsteem(pea ja seljaajus toimub inform. töötlemine) ja piirdenärvisüsteem. Meeleelundid- saame inform, väliskeskkonna kohta *Sisenõresüsteem- reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid reguleerivad rakuvahetust,kasvu,värvuse kujunemist,ringeelundkonda,seedimist,sigimist. *Sigimiselundkond- järglaste saamiseks. Suguliselt.
ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiini / suurtes kogustes kahjulik (nahavähk). Elutalooduse tegurid e . BIOOTILISED TEGURID = ANTROBOGEENSED e. inimtekkelised (metsaraie, lageraie)
2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus. 3)Oimusagaras: kuulmis-, haistmis- ja maitsmiskeskus. 4) Kuklasagaras: nägemiskeskus. · Mälu(lühimälu ,püsimälu) on kogutud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemise- ja ruumimälu. 2)VAHEAJU · Reguleerib ainevahetust, eritamist, sigimist ning kehatemperatuuri. 3)KESKAJU · Reguleerib lihaste toonust · Edastab infot suurajust seljaajju. 4)VÄIKEAJU · Reguleerib lihaste tööd ja tasakaalu, liigutuste täpsust. 5)PIKLIKAJU · Reguleerib meie tahtele allumatute elundite tööd (kopsud, süda, sisenõrenäärmed) SELJAAJU · Asub selgrookanalis, mille moodustavad selgroolülide kaared · Kaal 34-38 g. · Koosneb hall- ja valgeainest · Väljub 31 paari seganärve Seljaaju ülesanded:
oksendamine, neelamine mängimine, tantsimine 11. Refleksikaare etapid 1) Retseptor 2) Aferentsed närvid 3) Aju 4) Eferentsed närvid 5) Reageerib lihas/elund 12. 5 peaaju osa, nende ülesanded – jooniselt! Asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Juhib inimese kehalist ja reguleerivad keskused. vaimset tegevust, säilitab ning töötleb ümber informatsiooni Edastab infot suurajust seljaajju
Jõesilm on levinud kogu Lääne- ja Põhjamere vesikondades ja Vahemere lääneosas. Ajakiri kalastaja www.sunsite.ee Kudemine Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta niikuinii ei toitu) ning kehapikkus väheneb isastel kuuendiku võrra, emastel koguni neljandiku võrra. Ainuke pulmareis jääb ka viimaseks nende elus, peale sigimist silmud kahe nädala jooksul surevad. Silmud liiguvad ringi üksnes pimeduses: ränne toimub kottpimedatel kuuvalguseta öödel, mõnikord ka päeval, aga seda ainult siis, kui vesi on sogane ning ilm sombune. Jõepõhjas valib isane silm sobiva platsi ja kaevab sinna pesalohu. Kudemine leiab aset kiire vooluga jõelõikudes. Kui pesa on valmis, ilmub kohale ka emane. Paaritusmängud võivad kesta mitu päeva. Peale marja kudemist ja viljastamist kaetakse see hoolikalt liiva ja kruusa kihiga
See kaitseb muna väljaspool emaslooma kuivamise ja vigastuste eest. 5.Mille poolest erineb arusisaliku areng rohukonna omast ? V:Arusisalik areneb moondeta, rohukonn moondega, rohukonnal toimub munarakkude viljastamine emaslooma organismis,arusisalikul viib isasloom seemnerakud emaslooma organismi,kus need ühinevad munarakkudega. 6.Miks muneb enamik madusid ja sisalikke palju mune ? V:Selleks, et neil oleks piisavalt järeltulijaid 7.Võrdle arusisaliku ja kivisisaliku sigimist . V:Arusisalikul jäävad munad emaslooma kehasse. Kivisisalikud munevad liivakoopasse. 8.Millised on roomajate kohastumused eluks maismaal ?(3) V:1.Sisemine viljastamine 2.Õhuke kilejas ja vett mitteläbi laske nahkkest ümber viljastatud munaraku 3.Moondeta areng ????????
viisil 9. Kromosoommutatsioonid – tunda liigid ära jooniselt, nende tähtsus. · Deletsioon – üks DNA-lõik või üksik nukleotiid läheb genoomist kaduma. Deletsioonid on oma toimelt enamasti surmavad, põhjustavad organismi eluvõime langust ja sigimishäireid. · uplikatsioon – DNA lõigu kahekordistumine. Duplikatsioonide fenotüübiline efekt on D suhteliselt nõrk, suuremad alandavad eluvõimet ja häirivad sigimist. · Inversioon – Nukleotiidide ümberpöördumised. Arvatakse olevat oluline tähtsus evolutsioonis, sest võib põhjustada liigisisese viljastamatuse. · Translokatsiooni – Nukleotiidide ümberpaiknemised. Tähtsus evolutsiooniprotsessis on vaieldamatu, sest nende tagajärjel võivad tekkida uued kariotüübid. 10. Modifikatsiooniline muutlikkus? Tähtsus looduses? Näited.
V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu otsimisel tähtsad? Milliseid meeli kasutab lind oma toidu otsimisel? V. Haistmine, kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine. 7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri? V. Täiuslik vereringe, tihe karvkate ja 4-ssaline süda. Imetajate sigimine ja areng 1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas. 2)Imetajal on jooksu-ehk innaaeg. 3)Linnu järglane areneb munas. Sarnasused: 1)Mõlemal on järglased. 2)Mõlemal on sigimiselundid. 2. Kus arenevad koeral seemne, kus munarakud? V. Seemnerakud arenevad isasloomas. Munarakud arenevad emasloomas. 3. Kus Hakkab arenema viljastatud munarakk? V. Emakas. 4. Miks on imetaja emasloomas arenevatel järglastel väiksem oht hukkuda kui roomaja ja linnu munas arenevatel järglastel
Peaks rajama veelompe ja olemasolevaid liigsest mudast puhastada ning süvendada. Kõrele on eluliselt tähtsad ühenduskoridorid(kõre liikumisteed), mis tuleks hoida avatud. Viimasel ajal on populaarseks saanud ka kõretalgute korraldamine. Talgutel tutvustatakse valukohti ning kaasatakse inimesi kõre elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks Kõre liigi säilitamiseks on võimalik ka tehistingimustes kudust kasvatada järeltulijaid. Üldiselt tuleks meil toetada kõre sigimist. Tuleks tutvustada inimestele kaistsekorraldustegevust. Paljud inimesed ei teagi selle liigi olemasolust ega kõre ohustatud liikide hulka kuulumisest. Vajalikku teavet ja käitumisjuhiseid saab inimestele edastada infotahvlite paigaldamisega.
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12
steriliseerimist, et nad ei soetaks lapsi. Need meetmed viisid sageli ebaeetilistele ja ebahumaansetele rakendustele ja diskrimineerisid suuresti kogu inimese geneetikat. Selle tulemusena läks eugeenika 20. sajandi teisel poolel üleüldise põlu alla. Praegu vaadatakse eugeenika peale halvasti ja üleüldine arusaam on, et inimkond ei peaks seda rakendama. Positiivse eugeenika mõte on selliste meetmete kasutamises, mis soodustavad väärtuslike pärilike omadustega inimeste sigimist, st nende osakaalu kasvu järgmistes põlvkondades. Positiivset eugeenikat on valdavalt raskem rakendada. Galton pidas võimalikuks, või isegi vajalikuks, rakendada ühiskondlikke vahendeid andekate ja väärikate noorte inimeste toetamiseks, neile hariduse andmiseks, nii et nad saaksid varakult seada vajalikule tasemele laste soetamiseks. Idee hõlmas ka ühiskonnas sellise suuna propageerimist. Positiivse
Olelusvõitlus- organismide võitlus ellujäämise eest. Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse tingimustest, st. organismide vahel toimub konkurents e. olelusvõitlus. Näiteks kalad koevad ühe hooaja jooksul tohutu hulga marja, millest suurem osa hukkub. 3
rannavöötmetel, nüüdseks on ümber asustunud ka magevete juurde, kõrbetesse ja kõrgmägedesse. Söövad taimelehti ja küpsenud vilju. Teod on sümmeetrilise kehaga. Nende iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, mille sees on kehasisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg. 2. Tee joonis tigude siseehitusest ja kirjuta juurde. 3. kirjelda tigude hingamist, vereringet, eritust, närvisüsteemi ja sigimist. Hingamiselunditeks lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kaudu kojast välja. Nende tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Kombivad peamiselt kombitsate ja jala tallaga. Kiritigu on liitsuguline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke, mis jäävad erilisse seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda. 4
akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke. 3 Lihaskude talituseks on kokkutõmbumine e konkraktsioon 4 Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoone toodavad sisenõre- e endokriinnäärmeid, reguleerivad paljusid funktsoone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. Elund e organ, mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa; Elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem; Epiteelkude- kude, mis katav väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu; Gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist; Hormoon aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; kõhrkude
neuroiidid. Selliseid kimpe nim. närvideks. 8. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundeid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks 9. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja muidugi sigimist. Ajuripats ja kõhunääre. II Inimene kui tervikorganism. 1. Energiat saame toit ainete söömise kaudu, mida me kasutame organismi töös hoidmiseks. 2. Inimese kehakaal püsib enam vähem sama kui sööb samapalju energiat kui ta ise seda ära kasutab. 3. Kui inimene sööb rohkem kui ta energiat vajab säilitatakse liigne toitaine rasvaks. 4. Keha säilitab varutoitaineid, kui me piisavalt ei söö hakkab keha kulutama kehas leiduvaid varutoitaineid. 5
Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Refleks - Organismi reageerimine välisärritajale Refleksikaar - Mehhanism, mis tähendab, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses
6 6. Looduskaitse Jääkaru, Ursus maritimus, on punase raamatu haavatavate liikide loetelus. On märgata, et kliimamuutus mõjutab jääkarusid ja nende asumisalasid merejääl, takistades saagi püüdmist ja pesapaikadesse jõudmist. Jääkarusid ohustavad ka püsivad orgaanilised saasteained, mille kumuleerumine võib organismis häirida närvitalitlust, sigimist ja immuunsüsteemi. Tänapäeval reguleeritakse jääkarude küttimist, ehkki mõnel pool lastakse neid ülemäära palju. (3) Mitu riiki on allkirjastanud jääkarude kaitsmise rahvusvahelise lepingu, mille järgi põliselanikest kütid tohivad neid loomi mõistlikul hulgal lasta. Jahipidamine lennukitelt ja suurtelt laevadelt on keelatud. Kõige rohkem häirib kliimamuutus. Selle mitmetahulise probleemi tõttu tuleb jääkarude kaitsmiseks arendada rahvusvahelist koostööd. (3) 7
Inimene vajab ööpäevas 2 g orgaanilisi happeid, mida ta saab põhiliselt puuviljadest ja marjadest. Naturaalses mahlas on vitamiinid olemas kogu aktiivsuses. Mahla teeb väärtuslikuks ja tõhusaks joogiks asjaolu, et selles leiduvad vitamiinid on "aktiivsed" kõige loomulikumal kujul. Täismahl on üks paremaid looduslikke energiaallikaid mahlas sisalduvad vitamiinid reguleerivad eluprotsesse, soodustavad rakkude kasvu, paljunemist ja sigimist. Mahl sisaldab ka mitmeid mineraalained: Kaaliumi, mis soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsiumi, mis aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja
KEEMILISI SIGNAALE), SILMADES ASUVAD NÄGEMISRETSEPTORID (REGULEERIVAD VALGUSSIGNAALE), KÕRVADES ASUVAD KUULMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD MEHAANILISI SIGNAALE), NAHAS ASUVAD TERMORETSEPTORID (REGISTREERIVAD SOOJUST). SISENÕRESÜSTEEM REGULEERIB ORGANISMI ELUAVALDUSI. HORMOONID ON AINED , MILLEL ON KINDEL TOIME TEISTELE RAKKUDELE JA ORGANITELE. HORMOONIDE REGULEERIVAD RAKUAINEVAHETUST, KASVUREGULATSIOONI, VÄRVUSE KUJUNEMIST, RINGEELUNDKONDA, SEEDIMIST JA SIGIMIST. SIGIMISELUNDKOND VAJALIK JÄRGLASTE SAAMISEKS. SIGIMINE TOIMUB SUGULISELS. JÄRGLASI SAADAKSE MEHE JA NAISE SIGIMISELUNDKONNA TOODETUD SUGURAKKUDE ÜHINEMISEL. HOMÖOSTAAS ORGANISMI VÕIME TAGADA SISEKESKKONNA STABIILSUS MUUTUVATE VÄLISTINGIMUSTE JUURES. REFLEKSIKAAR NÄRVISÜSTEEMI TALITLUSE ALUSEKS OLEV MEHHANISM, MILLEGA ÄRRITUSE POOLT VALLANDATUD SIGNAALI TOIMEL KUTSUTAKSE ESILE MUUTUS KINDLA ELUNDI TALITLUSES. NEURAALNE REGULATSIOON ELUNDITE JA
tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheaju selles asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. 1. Mis moodustavad kesknärvisüsteemi? Peaaju ja seljaaju 2. Mis moodustavad piirdenärvisüsteemi ja miks inimene seda vajab? Koosneb üle kogu keha
sisenõresüsteem organismi Hormoonid on ained, mida toodavad elutalitlusi endokriinnäärmed ning millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoonid reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. Sigimiselund- Järglaste saamine Inimese sigimine toimub suguliselt. Järglasi kond saadakse naise ja mehe sigimiselundkondade toodetud sugurakkude ühinemisel. Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. Nääre Hormoon Keemiline Toime
19.3. Too näiteid evolutsioonilise progressi kohta a) taimedel – varre homoloogid b) loomadel – imetajate loote arenemine vähendas hukkumisi c) inimesel – peaaju areng mis viis mõtlemis- ja kõnevõimega inimese arenguni. 19.4. Too näiteid divergentsi kohta a) õistaimedest – üheidulehelised, päriskaheidulehelised b) b) imetajatest – hammaste mitmekesisus erinevat tüüpi toidu 19.5. Nimeta 3 abiootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist kuivus, temperatuur, soolsus 19.6. Nimeta 4 biootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist- konkurents emaslooma ja/või toiduallika pärast, elupaiga pärast ja kisklus (toiduallika pärast) 19.17. Selgita mimikri nähtust ja too selle kohta näide- mimikri on nähtus, kus üks liik sarnaneb teisega, eesmärgiga tagada endale kaitse või vähem vaenlasi, nn. pettekohastumus. Nt. Kahjutud maod sarnanevad erksa värvusega mürkmaoga. 19.18
Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) töötleb informatsiooni. Piirdenärvisüsteem (kimpudes dendriidid, neuriidid; kokku närvid). Meeleelundid-informatsioon väliskeskkonna kohta. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. nt käbikeha, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/munand, hüpofüüs Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. nt eesnääre, seemnesari, peenis meestel; rinnanääre, munasari, emakas, tupp naistel 2.3 INIMENE KUI TERVIKORGANISM Homöstaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Naturaalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon
sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt. Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Piklikaju vigastamisel inimene sureb. SELJAAJU Seljaaju on selgroogkanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine
liigutused muutuvad täpsemaks 5) suureneb lihaste võime omastada hapnikku ja toota ATP. 13. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Lühipäevataimedel moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed vajavad õitsema minekuks üle 12- tunnist päevavalgust. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib ka loomade sigimist ja rändeaega. Lisaks sellele on paljud loomad aktiivsed kas öö-või päevaajal. Aktiivsustüüp võib muutuda aastaajati. 14. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Nii on olemas lühipäevataimed kui ka pikapäevataimed. 15. 1) Populatsioon ühisel territooriumil elavad ja samal ajal elavad ühe liigi isendid 2) Kooslus ühel ajal elavad liigid
.............................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks, et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada saada. Referaadis on käsitletud lendorava välimust, tema leviala, eluviisi, toitumist ja sigimist. Samuti on toodud välja lendorava arvukuse muutused ja selle põhjused. Ledorav on Eesti üks ohustatuim liik, ke s on kantud ka Punasesse Raamatusse. Seetõttu on võimalus lendoravat looduses kohata väga väike. 3 1. Lendorava välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada
Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained)
täiustatakse linnutiiva kuju järgi või näiteks hoonete kliimaseadmete projekteerimisel võetakse eeskuju termiitide pesade ventilatsioonisüsteemist. 3. Biotehnoloogia seos teiste loodusteadustega. Rakendusbioloogia osa põllumajanduses, toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas. Biotõrje. Feromoon. Biotehnoloogia- rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme ja nende protsesse, et toota inimesele vajalikke aineid või muuta nende sigimist ja pärilikkust. Biotehnoloogia tegeleb organismide ja bioprotsesside kasutamisega inimeste huvides. Teoreetilises plaanis kasutatakse näiteks mingi avastatud nähtuste seletamiseks. Kasutatakse ka psühholoogias ja pedagoogikas. Biokeemiat ja biofüüsikat kasutatakse elusolendite koostise ja talutuse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Teine seos on rakenduslik, selle alla kuulub meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete töötlus.
Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens. taste, mille tõustes organismi areng peatub nimet. ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda nimet. ökoloog. amplit. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimet. ökol. optimumiks. 5
annaabi.ee 
