50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
88 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
FrezZ
Õppematerjali autor
1. Bioloogiline evolutsioon on Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu. 2. Olelusvõitlus on see, kui organismid peavad eluks vajalike tingimust pärast omavahel võitlema. 3. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. See on vajalik selleks, et liik areneks vastupidavamaks. 4. Kohastumist nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi st. Selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi. 5. Fossiil on kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või jäljed. 6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud tead
Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid),
· Transgeensed taimed ja loomad neisse on viidud teiste organismide geene. Geneetiliselt muundatud toiduainete (GMO) kasutamise poolt ja vastuväited: + Pole taimekaitse mürke Odavamad? Tervislikumad? Toitvamad Säilivad kauem Saagikus suureneb - Millise organismiga on tegu, kui taimel on looma geenid? Allergiarisk Siirdatud geenide ülekanne looduses kasvavatesse taimedesse geenisaaste! Seemned kallimad tavaseemnetest 20-40% ELUSLOODUSE SÜSTEEM Maal võib olla ~ 10 miljonit erinevat liiki organisme, kirjeldatud on neist ~ 1 600 000. Eluslooduses elavad organismid grupeeritakse sarnaste omaduste alusel. Süstemaatika on selline teadus, mis tegeleb organismide ühendamisega rühmadesse nende ühiste tunnuste alusel. Süstemaatika põhiüksused: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. 1. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine.
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond)
○ aluseks on geneetiline muutlikkus ○ divergentne iseloom- (mitmekesistumine) ● ERINEVUSED: ○ mikroevolutsioon toimub kiiremini, makroevolutsioon aeglasemalt ○ mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid, makroevolutsioonilised hõlmavad paljusid organismide rühmi ○ mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket Eluslooduse süsteem, süstemaatika ja taksonid (õiges suuruse järjekorras). Näited taksonite kohta: nt kiskjalised – selts, liblikõielised – sugukond, kärbseseen – perekond, imetajad – klass, jne). (enamasti „-lised“ sõnalõpp tähistab loomariigi seltse ja taimeriigi sugukondi; „-lased“ aga loomariigi sugukondi; „-laadsed“ taimeriigi seltse). Carl Linne- Rootsi süstemaatik, võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri: liikide kahesõnalise nimetamisviisi; lõi eluslooduse süsteemi
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid