Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Siga lendas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
notsu, lendas, kõrvad, jooksis, kõrvu, osanud, niimoodi, linnud, vägevNotsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!"
tähed, et prints ei leiaks üles õiget teed.". Nii, ilma kindla suunata ning tugeva tuulega sõitis ,,Laev" seitse ööd ja seitse päeva, siis märkasid nad aga võõrast randa. Prints juhtis laeva kaldale ja astus saarele. Ta kutsus endaga kaasa keeletarga ning paar sõpra, kellega koos asuti saart avastama. Juba tükk aega teel olnud, märkas reisiseltskond väikest majakest, mille trepil istus tüdruk. Prints astus tüdrukule lähemale, kuid tüdruk ehmatas, hüppas püsti ja jooksis kiljudes tuppa. Mõne hetke pärast tuli tüdruk koos saare targaga tagasi välja. ,,Mis te mehed teete siin?" küsis tark meeste käest. Mehed rääkisid siis targale, et nemad tulid Haldjamaailma otsima ning vana troll oli neile seletanud kuidas sinna sisse saab. Selle peale hakkas tark aga kõva häälega naerma, ,,Minge parem koju tagasi," ütles tark. Prints ei olnud aga nõus koju tagasi pöörduma ning kutsus tarka hoopis endaga kaasa. Tark oli nõus, kuid soovis ka palka saada
Sam armastas loodust,loomi ja linde.Ühel kevadpäeval oli tal õnnestunud näha trompetluikesid.Ta hakkas neid jälgimas käima,luiged harjusid temaga ja lubasid teda ka oma poegade juurde,kui need koorusid.Üks poegadest,kelle nimi oli Louis osutus tummaks.Ta vanemad olis sellepärast väga mures,aga ei teadnud kuidas teda aidata.Kui sügis kätte jõudis tuli luikedel lennata Kanadast Montanasse.Seal otsustas Louis,et kui ta häält teha ei saa,tuleb tal õppida lugema ja kirjutama.Ta lendas oma vanemate juurest ära,et üles leida Sam,kes äkki oskaks teda aidata.Sam võttiski luige endaga kooli kaasa,kus Louis õppis kiirelt kõik selgeks.Kooli lõpuks ostis Sam Louisile kingituseks väikese tahvli,mida sai kaela riputada ja kriidi,millega kirjutada.Louis lendas tagasi vanemate juurde.Kahjuks ei osanud keegi luikedest rohkem lugeda ja ta ei saanud ikka teistega suhelda.Siis kohtas ta noort emaluike Serenat,kellesse ta kohe ära armus
NÕNDA KOLE KÜLL EI TAHAKS PEATUSES MA VÄLJUSIN KA TEMA TULI TROLLIST MAHA SEAL MEHELE SIIS TORMAS SÜLLE 15 16 VÄIKE TÜDRUK, KLEIDIS HALLIS KÄED LÕI KAELA ÜMBER TALLE RÕÕMSALT HÜÜDES: ISSI, KALLIS! EIKEEGI “SEIS! KES SEAL ON?” “EI KEEGI.” VASTASIN. JA MA EI VALETANUD. HUNDID HUNT OSTIS MOTOROLLERI - MÜRAST KAJAS METS JA LAAS TA HÜÜDIS ULJALT: VALLERIII!! JA PÕHJA LENDAS GAAS ÜLES MÄKKE, ALLA MÄEST, MÖÖDA NIITU, LÄBI VÕSA KIMAS RATAS KÕIGEST VÄEST, KUID METSARAHVAS TÕSTIS KISA PÕDRAL OLI MÕRU MEEL - HUNT TA VÄLJA SÕITIS TEELT SIILIPAPA HÄDAVAEVU KIHUTAJA EEST SAI KAEVU KÄNNUL REINUVADER HALAS HUNT OLI ÜLE SÕITNUD JALAST KARUMAMMA PEENRAMAAL TA KROSSISÕITU HARRASTAS HUNT LIIKLUST RIKKUS ROLLERIL, ET PALJUD MURDSID KONDID EI PUUTUND TEDA POLLERID - KA NEMAD OLID HUNDID LAPS JA VARI “MUL ON SÕBER, EMME, NÄE”
ülesse ronima. Jõudes roosa graniidist kivideni tegid nad pausi ja üks tõukas rändrahni mis veeres nõlva alla ja tegi sellist pauku nagu pomm. Edasi mäkke ronides jõuavad nad mäe tippu, kust nad näevad oma õnnetuskohta ja laguuni. Jack ja Ralph seadsid dialoogi ja siis ütles Simon, et ta on näljane. Ja siis läksid nad tagasi alla. Teepeal püüdis Jack ühe metssea kelle ta sai ainult haavata ( Noaga kõrri). Jack vabandas ja ütles, et ta ei tee enam niimoodi. Samal päeval kutsus Ralph koosoleku . Ralph ja Jack rääkisid sellest, mida nad eile leidsid ja, et Jack oma salgaga võiks metssigu toiduks jahtida järgmine kord. Hiljem paigutati reegleid kuidas saab koosolekul rääkida jne. Siis kui Põssa ka Jack rääkisid omavahel ütles üks põnn oma hirmust koletiste ja maode ees. Jack aga ütles, et kui oleks selline koletis tapaksid nad koori salgaga selle ära. Ralphil tuli mõtte
Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele.Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved.Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta,Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" Esitage näide liisusalmi kohta. *Üks hele valge tuvi lendas üle inglismaa, inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, mitu seppa peavad seda parandama,seda ütle sina, - vana tatinina. * Nipp, napp, null – sina oled kull! Müütide teemad. *Sünnimüüdid- maailm, loodus *Õpetavad müüdid- hea võit halva üle *Ajaloomüüdid- sõjad, rahva kangelaslikkus *Isikumüüdid- tänapäevategelased. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi
Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Sisaldab jutukesi: Võta jalad alla- „Peep, võta jalad selga ja mine kutsu vanaema sööma“ Lehmad kaotasid pea- „Lehmad on päris pea kaotanud“ ütles vanaema karjamaal. Säh sulle kooki moosiga- Vanaema tegi pannkooke ja pillas kaks kooki pliidirauale:“Säh sulle kooki moosiga“ütles vanaema ja Peep mõtles, et ta saab nüüd kohe kooki. Jänes põues- Peep mängis Mikuga majade ehitamist ja kui kukk kires, siis ehmatas ja jooksis tuppa. „Sellel poisil on küll jänes põues“, ütles vanaema. Triibulised püksid- „Ära aeda tooreid tikred sööma mine“ ütles vanaisa, „Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll... 13 Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema
Pühendan tõelisele Johnatan Merikajakale, kes elab meis kõigis. ESIMENE OSA OLI HOMMIK JA uus päike puistas kulda üle tasase mere säbarlainetuse. Miil kaldast sõbrutses kalapaat veega ning kutse HOMMIKUEINEKS kõlas õhus, kuni tuhanded kajakad kilades-kakeldes rappesaaki nõudma jõudsid. Vilgas päev oli taas alanud. Kuid kaugel kaldast, paadist ja hõimukaaslastest lendas Jonathan Livingston Merikajakas ihuüksi. Saja jala kõrgusel lainesäbrust sirutas ta oma lestjalad välja, ajas noka õieli, püüdis kramplikult hoida oma tiibu valuliselt pöörlema kiskuvas vinkelkaares. Neid kaardus hoida oleks tähendanud, et ta suudab vallata rapplendu, peaaegu paigal püsida, ning nüüd jõudiski ta aegluseni, kus tuul oli veel vaid näkkusosin ja ookean tema all näis liikumatu. Kissitades silmi kirglikus keskendatuses, hoides hinge kinni, pingutas ta end ..
määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist.
Kas Tibu rääkis, miks Uku alusel pildiseeria. rattaga sõitis? Milline oli kana jutt? Mida tema rääkis? Laps jutustab. Mis peab huvitavas jutus olema? (Abi:Miks nendest asjadest peab rääkima jutus?) Siin on tibu. Tema ei osanud eelmine kord ilusat juttu rääkida. Jutusta nüüd sina tibule Uku lugu. Jutusta ilus lugu. (abi: küsimused: kes olid jutu tegelased? Millal toimus tegevus? Kus tegevus toimus? Mida Uku tegi. Mis edasi juhtus? Mida Uku tundis, kui kukkus? nimeta tegelased, tegevusaeg, tegevuskoht. Mis juhtus. Miks tegelased nii käitusid. Kuidas lugu lõppes?) Põhietapp Jutt koosneb lausetest
et loomad teda kuulavad, ainult putukad ei mõistnud ussisõnu, neil oli liiga väike aju selleks - juba 9-aastaselt sisistas Leemet ussisõnu hästi ja onu oli temaga rahul, ta sai kitse lihasaamiseks kohale kutsuda - soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu, mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut, andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud
Nad jõutsid metsast välja metsaservast viis mööda külavaheteed. Rästas:Sa heida siia rukkipõllule.Mina aga mõtlen välja ,kuidas sulle toitu muretseda. Rästas nägi ,et mööda teed tuleb naine ,kes viib Mehele põllule süüa.Rästas hüppas veeloiku ,kastis enese marjaks ,seejärel saputas end liivas ja hakkas siis teel hüpplema ,nagu ei saaks ta ültse lennata.Naine nägi märga ja jõuetut lindu. Naine:Püüan õige selle linnu kinni ja viin koju lastele mängida. Naine jooksis Rästale järele ,lind aga põikas eest ära ,hüppas siia-sinna ,kuid minema ei lennanud.Naine pani korvi kannuga tee peale ja hakkaslindu püüdma.Rästas liikus vahel joostes ,vahel lennates ikka kaugemale ja kaugemale ,naine ikka ajas teda taga.Rästas nägi ,et naine oli oma korvist üsna kaugele jõudnud ja lendas ära.Naine lõi käega ja läks korvi juurde tagasi.Seal nägi ta ,et kõik oli pahupidi pööratud.Sel ajal ,kui ta Rästast
Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele
742 8442, faks 742 8166 Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks
Nende poole liikus suur ja võimas veekeeris, mis kõike suure jõuga endasse tõmbas. Noored hoidsid kõvasti majaka käsipuust kinni, nende jalad olid õhus. Käte jõud hakkas otsa saama, keeris liikus kiirest majaka suunas. Kõik lasid käsipuust lahti, nad lendasid ja lendasid vee ääreni kuni järsku kadusid pimedusse. Kõik viis sõpra leidsid ennast imelikust ruumist, mis oli igast küljest piiratud istekohtadega, kus istusid veidrad, kohati jubedate nägudega olendid. Nende kõrvu lukustas kohutav uksekrigin. Saali astusid imelikes kostüümides mehed, kes vedasid arvatavasti laipa. Äkitselt hakkas rääkima keegi, kellel oli kõva ja jäme hääl. Ta tõusid oma kohalt ning lausus: ''Asume kohe asja kallale, meil pole eriti palju aega. Me saadame teid kohta, kus surma ei karda, kus ellu jäävad ainult tugevamad, kus ohud näivad väiksemad kui nad tegelikult on. Teie ülesandeks on üles otsida Fööniksi koodeks,
Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal
Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu
3. LUGU KALEVI POEGADE JAHILKÄIK. LINDA RÖÖVIMINE. KALEVI POEGADE KOJUTULEK. Pojad läksid metsa luusima ja jahti pidama, kolm koera Irmi, Armi ja Mustukene kaasas, ema jäi kodu hoidma ja leent keetma. Tuuslar oli luuret teinud ja teadis, et pojad ära on. Nii ta tuligi jälle Lindat nõutama ja viis ta vägisi endaga kaasa. Linda hüüdis appi, aga Tuuslar kasutas oma loitsimisoskust ja Linda sõnad ei jõunud kellegi kõrvu. Vanaisa siiski kuulis hädalist ja saatis pikse, mis Tuuslari varjusurma viis. Linda muudeti aga Iru mäel seisvaks kivisambaks.Toibunud Tuuslar Lindat enam ei leidnudki. Iru mäel seisvat kivi kutsutakse Iru ämmaks, keda linnateel olijad peavad teretama ja austama. Kalevi pojad asuvad rohke saagiga koduteele. Teel teevad nad peatuse ja lasevad vägeva laulu lahti. Kui päike juba loojumas, tuleb jälle kodutee meelde. Koduleelt ei tõusnud suitsu, ema oli kadunud
» lisas teine. «Ja kirjutajate pultidest!» ütles naaber. «Ja pedellide keppidest!» «Ja dekaanide süljetopsidest!» «Ja prokuraatorite letilaudadest!» «Ja elektorite leivakünadest!» «Ja rektori taburettidest!» «Maha!» kisas väike Jehan kaasa. «Maha meister Andry, pedellid ja kirjutajad; maha teoloogid, meedikud, dekretistid *; maha prokuraatorid, elektorid ja rektor!» «Päris viimnepäev!» ümises meister Andry oma kõrvu kinni hoides. «Seal ongi rektor! Tuleb praegu üle platsi!» karjus üks aknalolijaist. 7 Kõigi silmad pöördusid platsi poole. «On see tõesti meie auväärt rektor, meister Thibaut?» küsis Jehan Frollo du Moulin, kes oli roninud ühe sisesamba otsa ega võinud sealt näha, mis väljas sünnib. «Tema jah,» vastasid kõik teised, «tema ise, rektor Thibaut.» See oli tõesti rektor koos kõigi ülikooli aukandjatega, kes pidulikus rongis suursaatkonnale
20.peatükk Metsas oli üha lootusetum, Leemet sai rääkida vähe. Ülgas ja Tambet olid päris jaburaks läinud ja vihkasid teda. Leemet sai teada, et metsaelu paremaks muutmiseks on Ülgas plaaninud ohverdada Hiie, metsa ainukese neitsi. Mall ja Tambet olid sellega vaguralt nõus. Hiie oli vaja põletada pühade puude peal. Linda oli püüdnud neile aru pähe panna, aga asjatult. L igatses taga oma vanaisa mürgihambaid ja läks raevu. Ta jooksis hiide, lõke juba põles. L ratsutas hundi seljas hiide ja tõmbas neiu oma hundi selga, et põgeneda. Tambet ja Ülgas tormasid oma huntidel järele ja oleksid põgenikud kätte saanud, kui Hiie ema Mall poleks neid aidanud ja juhatanud, et mingu mere äärde ja põgenegu paadiga. Nad pääsesid vaevu. Ülgas oli huntidel kõrvad vaiku täis toppinud, seepärast ei allunud need ussisõnadele ega läinud vette. 21.peatükk Hiie ja Leemet on merel
on mugu(d); see oli ülimalt solvav väljend). Nad jätsid Malfoy selja taha ja läksid edasi. Vahepeal olid nad Fredi, Georgi ja Ginny silmist lasknud, kuid jätkasid teed metsasügavusse. Järsku avastas Harry, et ta võlukepp on kadunud! Seda polnud jakitaskus, aga see võis olla ka telgis. Hetk hiljem kuulsid nad põõsaste sahinat ja sealt tuli välja majahaldjas Winky, keda nad olid üleval loozis näinud ja kes nüüd kartlikult ringi vaatas ja imelikult, suurte raskustega edasi üle tee jooksis, ise piiksudes: "Siin on kurjad võlurid, Winky läheb eest ära. Inimesed kõrgel-kõrgel õhus." Siis kadus ta pimedusse ning Harry, Ron ja Hermione olid jälle üksi. Nad läksid edasi ning otsisid Fredi, George´i ja Ginnyt. Peagi jõudsid nad päris metsasüdamesse, kus oli pime, vaikne ja ühtegi häält polnud kuulda. Harry pani ette, et nad jääksid siia ootama, sest siit kuuleb miili kauguselt, kui keegi tuleb. Äkitselt kostus pimedate puude vahelt ebaühtlased sammud
Ülejäänud lambad oli ta sõber ära ostnud, kes oli kodu elu unistanud lambakarjuseks saamist. See on hea märk. Vanamees nõustus ja ütles, et me kutsume seda Headuse Põhimõtteks-kui kaarte mängid, siis tead et esimene kord võidad, kuna algaja õnn. See on nii kuna elu tahab, et elaksid Oma Loo järgi. Poiss siis uuris, et kus ta varandus on. Vanamees vastas: Egiptuses püramiidide juures. Et sinna jõuda pead sa järgima märke. Enne kui poiss jõudis midagi vastata lendas nende vahele liblikas. Poisile meenusid vanaisa sõnad, et liblikas on hea õnne märk. Vanamees nõustus ta mõtteid lugedes ja ütles, et see on üks märkidest. Äkitselt tegi mees oma mantlihõlmad lahti ja sealt alt säras vastu kalliskividega kaetud rinnakilp, mida mees kaelas kandis. Vanamees andis poisile ühe musta ja ühe valge kivi, mille võttis oma rinnakilbilt ja seletas: üks neist on Uurim ja teine Tummim ehk siis must=jah või valge=ei
on soodustanud fantaasiavaldkonda kuuluvate lugude teket. Ridala kirik Ridala kirikus peeti vanasti palju jutlusi, mis Vanakuradit väga vihastas. Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse
olevus on kuskil ja iga hetk võib ta mind rünnata. Ma läksin edasi. Täielik segadus oli igal pool. Maas märkasin ma plakateid. Nende peal oli kirjas imelikud asjad nagu:''Trinitau on surnud'' või ''Andreas Raik ei oma meid.'' Astusin trepist ülesse ja kuulsin, kuidas keegi sosistas omaette. Minu ees plahvatas mingi väike kast ja ehmatasin, kuid see ei olnud õnneks hull. ''Ainult natuke veel'' Ütles mulle Atla ja siis kuulsin mingit karjumist ''Kuidas sulle see meeldib.'' Mu kõrvalt lendas mööda üks väike kera. Selle küljes oli lambi moodi asi ja see lasi kuule Vesti pihta. ''Kas sa leiaksid nüüd kangi palun? Pagana Vestid lukustasid Henry enne, kui...Pagana Vestid.'' Kera jäi keset ruumi seisma ja valgustas minu teed. Endast natuke eespool nägin ma raudkangi. Ma võtsin selle kätte. ''Sinu selja taga on väike ava. Vaata kas saad sealt läbi?'' Minu taga oligi ava, kuid selle ees olid kivid. Need tõmbasin ma eest ära ja saingi läbi
.. Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene
vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema talle muinasjuttu loeks . Ühel hommikul kui oli jälle laupäevane päev ärkas Martin hommikul ülesse ja tal oli hoopis teistsugune tunne kui tavaliselt . Siis pani rutuga Martin end riidesse ja ruttas õue . Jooksis läbi metsa ja kuulis kõiki hääli . Siis mõtles Martin et midagi kummalist on juhtunud , ta aina jooksis ja jooksis mööda teed mida ta oli 8 aastat iga laupäev jooksund ja see tee ei lõppenud . Järsku tuli tema teel vastu orav kes hakkas temaga rääkima . Martin ei uskunud oma kõrvu , et ta suudab oravaga rääkida ja ta arvas , et ta ei ole ikka veel ülesse ärganud ja jooksis edasi ja jättis orava sinna ootama . Siis mõtles Martin , et ta on ära eksinud , kuna
Võõrasemad nägid poisis ohtu oma laste heaolule ja andsid eestvedajale soovituse teha pojast see ilmalik õndsus, kes järgneval aastakümnel ohvriks tuua. Poiss teadis oma saatusest, kuid armastas siiski kõiki oma suure pere liikmeid. Ta kandis neile ette viimistletumaid kontserte ja kauneimaid hällilaule, et ainult äratada neis veel rohkem headust, kui ta juba nägi. Ühel ööl oli ta unes näinud kaunist olevust, kellele ta nime anda ei osanud. Peaaegu ingel, ent surelikkuse halli varjuga ta polnud enne kunagi sarnast tundnud, kui imetledes vee peal mänglevat last, veidi nooremat, kui ta ise. Lennates kergetes tuulevoodes, puudutas too varbaotstega jahedat vett, iga kord rõõmsalt kilgates. Oli see unes või ilmsi, selles polnud ta kindel, kuid kaunis olevus oli jäädavalt end ta südamesse immutanud. Ta andis talle nimesid, palju erinevaid nimetusi ja tiitleid, kuid mitte ükski ei
hulgas ainuke hea asi Lootus. Prometheus ja Io Prometheus olles vangis, tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Zeus muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Zeusi ja Iot märkas. Hera palvel andis Zeus lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Zeus, nähes Iod häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas Argose magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prometheuse juurde. Prometheus rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Zeus vabastab ta piinadest. Io sünnitab Zeusile poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Promeheuse kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. Narkissos Ilus noormees, kelle nimi oli Narkissos. Noormehe ilu oli nii suur, et kõik
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: «No -- no, sina seal!» Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta hõõrus õlga vastu puuri ja pidas käega kuklast kinni. Isanda ähvardusele ta ainult urises kurguhäälega. Siis pöördus Isand. Popi jooksis ta ees turukorvi juurde, mis seinal rippus, kuid Isand ei pannud seda tähelegi. Norgus päi astus ta ukse juurde. Väljas oli valgemaks läinud. Lahtise ukse kaudu paistis müür ja peen torn ning selle taga roheline taevas. Otse Popi nina ees sulges Isand ukse. Ta kuulis, kuis Isand aeglaselt üle õue läks, värava lukust lahti keeras ja jälle lukustas. Siis jäi kõik vait. Popi seisis mõne hetke kinnise ukse taga, pea viltu, üks kõrv pahupidi, ja kuulatas
Kui nad randa jõudsid, siis Epp pakkus talle kuivi riideid , aga Eerik lausus, et tal pole aega ning seadis sammud sumplaevale Toora Jookuse jutule. Eerik tahtis laevale tööliseks saada, kuid Toora Jookus keeldus sellest. Ta ütles vaid, et see on loll idee. Andis Eerikule paki suitse, et ta need isale viiks ning lisaks veel Eerikule maiustusi, et ta pahane poleks ja nad sõpradeks jääksid. Eerik aga otsustas viia selle suitsupaki hoopiski Kellile tuppa, ta viskas paki tuppa ning jooksis minema, tal oli vaja jõuda õigeks ajaks angerjapüügile. Kelli aga viis selle pakikese tagasi ja viskas aknast sisse otse Eerikule näkku. Toora Jookus oli mehelik naine, tüse ja suurte silmadega. Ta on päevi olnud selle saare juures ja saanud vaid paar korvitäit angerjaid ja needki polnud midagi väärt. Toora Jookus oli mehi õpetanud kalu püüdma, oli isegi uued püünised ja võrgud andnud, aga tormi saabudes oli kõik laastatud. Ta oli meeste peale nii tige, et andis
käisid seiklemas, mis oli kääbikute jaoks väga lugupidamatu ja mõeldamatu. Kuid Bilbol polnud endaarust mingeid kaldumusi seiklusteks. Ühel hommikul aga tuli tema juurde pikka valge habemega vanamees, kelle nimi oli Gandalf. Ta tahtis Bilbo seiklustesse saata, kääbikul polnud aga vähimatki tahtmist seiklema minna ja ta saatis Gandalfi minema. Järgmisel päeval helises täpselt enne teeaega uksekell, Bilbole tuli meelde, et ta oli eile kutsunud viisakusest Gandalfi teed jooma. Ta jooksis ust avama, kuid Gandalfi asemel seisis ukselävel päkapikk, kes koheselt sisse tulija oma mantli nagi otsa riputas. Kuna kääbikud on väga viisakad olevused, siis kutsus ta päkapikku teed jooma. Kuid hetke pärast helises jälle uksekell, ja jälle seisis seal päkapikk, kes toimis samamoodi nagu esimene ja samamoodi nagu ennegi kutsus Bilbo teda teed jooma. Kuid see kordus jälle ja jälle ning lõpuks kogunes Bilbo juurde kokku 13 päkkapikku Dwalin, Balin, Kili,
ette ja patsutas teda selga. « No — no — no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: «No — no, sina seal!» Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta hõõrus õlga vastu puuri ja pidas käega kuklast kinni. Isanda ähvardusele ta ainult urises kurguhäälega. Siis pöördus Isand. Popi jooksis ta ees turukorvi juurde, mis seinal rippus, kuid Isand ei pannud seda tähelegi. Norgus päi
annaabi.ee 
