Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Siga lendas (0)

1 Hindamata
Punktid

“Siga lendas


Elas kord üks Notsu , kes unistas lendamisest. Kuid tal ei olnud tiibu. Ühel päeval ta mõtles, et ehk saab ta kasutada lendamiseks tiibade asemel oma kõrvu. See mõte tundus notsule väga targana. Mure oli ainult selles, et ta ei osanud oma kõrvadega lehvitada niimoodi nagu linnud oma tiibadega. Nüüd tuli tarkpeast Notsule veel geniaalsem mõte pähe: tuleb minna hästi tuulisesse kohta, kus kõrvad võtavad ise tuule alla. Notsu jooksiski mere äärde pankrannikule, kus on alati kõva tuul. Kohale jõudes ei pidanud ta pettuma, tuul oli vägev. Notsu ei mõelnud pikalt, vaid võttis hoogu ning jooksis täiest jõust vastu tuult pankranniku poole ega märganud kui ühel hetkel oli üle serva jooksnud. “Siga lendab!” hüüdis Notsu rõõmsalt, ise samal ajal pankrannikult alla kukkudes. “Siga lendas,” pomises ta pettunult, kui oli pea ees lainetesse plartsatanud.
Siga lendas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lindatalli Õppematerjali autor
Väike jutuke, mille tegin kirjanduse tunniks. Soovitan seda neile, kes tahavad saada inpiratsiooni või kellel on vaja mingil põhjusel lühikest, kuid humoorikat jutukest.

Sarnased õppematerjalid

Armastus
8
doc

Armastus

Parandaja küsib:" Kuida krt te..." Mees vastab:"Garantii sai läbi" Puhh ja Notsu jalutasid metsas. Puhh sõi pirukat. "Kuule Puhh, ole hea ja anna mulle ka pirukat," palus Notsu. "See pole pirukas, see on saiake," kostis selle peale Puhh. "Noh hea küll, anna mulle siis saiakest," nurus Notsu edasi. "See pole saiake, see on küpsis." "Ole nii kena Puhh, anna mulle ka küpsist," ei jätnud Notsu nurumist. "No ära mölise paks siga! Sa ei tea ise ka mida sa tahad." I päev. jänes läheb apteeki: palun mulle kilo apelsine apteeker: meil ei ole apelsine II päev. jänes: palun mulle kilo apelsine apteeker: MEIL EI OLE APELSINE III päev. jänes: palun mulle kilo apelsine apteeker: JÄNES KUI SA VEEL ÜKSKORD TULED JA KÜSID APELSINE, SIIS NAELUTAN SU SEINA !!! IV päev. jänes : kas teil naelu on ? apteeker: ei ole jänes: siis palun kilo apelsine Üleni verine jänes astus kõrtsi: "Kes peksa tahab saada

Vabaaeg
Prints-Kalevipoeg- Teekond Haldjamaailma--Teekond maailma otsa-
3
docx

Prints (Kalevipoeg) „Teekond Haldjamaailma“ („Teekond maailma otsa“)

,,Ma soovin palgakas seda, mis ripub sul kodus seina peal," ütles saare tark printsile, kes oli sellega ka nõus. Peale saarelt lahkumist oli ,,Laev" juba kaua aega sõitnud, isegi Põhja piirist juba möödunud, kui lõpuks jõuti Sädemete saarele. Seekord läksid saart avastama printsess ja teenija. Olles vaid paar minutit saarel kõndinud said nad juba aru, et saart ei hüüta ilmaasjata Sädemete saareks. Terve saar oli täis tuld purskavaid lohesid, kellel lendas ka ninasõõrmetest sädemeid. Saarel valitsev kuumus oli nii suur, et printsessi pikad ripsmed hakkasid koheselt krussi tõmbama ning ta jooksis kohe tagasi laevale. Laevale jõudes küsisid teised talt aga, et ega ta teenijat näinud ei olnud. Printsess ütles, et oli ta juba ammu silmist kaotanud. Sel ajal lendas laevale valge lind, kelle käest keeletark koheselt uuris, et ega tema polnud kuskil teenijat näinud. ,,Te võite edasi sõita, tema enam tagasi ei tule

Kirjandus
Charlotte koob võrku
2
docx

Charlotte koob võrku

nutma.Charlotte otsustas teda aidata ja midagi välja mõelda,et Wilbur ikka elle jäetaks.Ta hakkas oma ämblikuvõrgu sisse kuduma erinevaid sõnu sea kohta(vahva notsu,hiilgav,vapustav).Rott Templeton,kes elas Wilburi söögiküna all,käis prügimäel ajalehe tükke toomas,et ämblik sealt õigeid sõnu võiks otsida.Kui pererahvas nägi,mis ämblikuvõrku kirjutatud on,pidasid nad seda imeks.Igalt poolt ümberkaudu hakkasid inimesed käima nende kuulsat siga vaatamas.Suvel otsustati Wilburiga laadale minna võistlema.Seal ei saanud ta küll esikohta,kuna ta ei olnud kõige suurem siga,aga ta sai eriauhinna.Charlotte oli temaga laadale kaasa tulnud ja seal võrku sõna ,,alandlik"kudunud.Kogu rahvas pidas seda erakordseks.Samuti oli perenaine pesnud Wilburit petipiimaga ja sellepärast nägi ta väga puhas ja valge välja.Nii antigi talle eriauhind.Ta rõõmustas selle üle väga,sest tänu sellele

Eesti keel
Luuletusi lastele ja suurtele
52
doc

Luuletusi lastele ja suurtele

NÕNDA KOLE KÜLL EI TAHAKS PEATUSES MA VÄLJUSIN KA TEMA TULI TROLLIST MAHA SEAL MEHELE SIIS TORMAS SÜLLE 15 16 VÄIKE TÜDRUK, KLEIDIS HALLIS KÄED LÕI KAELA ÜMBER TALLE RÕÕMSALT HÜÜDES: ISSI, KALLIS! EIKEEGI “SEIS! KES SEAL ON?” “EI KEEGI.” VASTASIN. JA MA EI VALETANUD. HUNDID HUNT OSTIS MOTOROLLERI - MÜRAST KAJAS METS JA LAAS TA HÜÜDIS ULJALT: VALLERIII!! JA PÕHJA LENDAS GAAS ÜLES MÄKKE, ALLA MÄEST, MÖÖDA NIITU, LÄBI VÕSA KIMAS RATAS KÕIGEST VÄEST, KUID METSARAHVAS TÕSTIS KISA PÕDRAL OLI MÕRU MEEL - HUNT TA VÄLJA SÕITIS TEELT SIILIPAPA HÄDAVAEVU KIHUTAJA EEST SAI KAEVU KÄNNUL REINUVADER HALAS HUNT OLI ÜLE SÕITNUD JALAST KARUMAMMA PEENRAMAAL TA KROSSISÕITU HARRASTAS HUNT LIIKLUST RIKKUS ROLLERIL, ET PALJUD MURDSID KONDID EI PUUTUND TEDA POLLERID - KA NEMAD OLID HUNDID LAPS JA VARI “MUL ON SÕBER, EMME, NÄE”

Laste- ja noortekirjandus
William Golding --Kärbeste Jumal
5
doc

William Golding - "Kärbeste Jumal"

Jack muutub seest kui ka juba lõppule liikuda oma primitiivseks muutuma. Jack hakkas tantsima ja tema naer muutus verejanuliseks. Siis kui Ralp ja Põssa istusid veeaugus mõtles Põssa, et võiks teha päikesekella. Järsku märkas Ralph laeva . Ta ronis mäetippu mõeldes miks laev pole peatanud. Mäetippu jõudes nägi ta, et lõkke pole põlenud. Need poisid kes pidid signaal tule valvama läksid koos Jackiga metssiga jahtima. Sealt tuli ka hüüdlause ,,Tappa siga . Lõika tema kõri. Loksuta oma verega" Jack nägi siga olevat tähtsam kui laev. Põssa oli alati Ralphi poolt seepärast andis Jack oma hoolimatuse pärast Põssale molli seega purustades ühel prilliklaasil klaasi. Simon tuli ja üritas neid sõbralikuks ajada. Pärast seda olukorda mäe tulekahjuga põles signaal tule asemel röstitud siga. Sõprus Jacki ja Ralphi vahel oli sellest hetkest murdunud. Jack keeldus Põssale liha andmast seega andis Simon Põssale oma tükki ära

Kirjandus
Nimetu
11
docx

Nimetu

Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele.Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved.Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta,Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" Esitage näide liisusalmi kohta. *Üks hele valge tuvi lendas üle inglismaa, inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, mitu seppa peavad seda parandama,seda ütle sina, - vana tatinina. * Nipp, napp, null – sina oled kull! Müütide teemad. *Sünnimüüdid- maailm, loodus *Õpetavad müüdid- hea võit halva üle *Ajaloomüüdid- sõjad, rahva kangelaslikkus *Isikumüüdid- tänapäevategelased. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

vanapagana pojale mehele minemisest, siis ahne talutütar oma rumalusega peab seda tegema. Imelik peegel Imemuinasjutus kutsub vana kuningas oma kolm poega enda juurde, et enne surma pärija määrata. Kes isale nooreks tegeva imepeegli koju toob, pärib kuningariigi. Noorem vend käis läbi kolm vana õekest, kes kõik talle teed juhatasid ja ta lõpuks kulli seljas saarele lendas ja küningatütre käest imepeegli ning kuldsõrmuse salaja võttis. Tagasiteel andsid eided talle kingitusteks kaasa võlu-vitsakimbu, võlu- käärid ja võlu- kotikese, mis kõik noorimale vennale kasu tõid.Kavalusega võtsidvanemad vennad noorimalt peegli ära ja käskisid isal venna hukata. Isa saatis poja paadiga merele. Kasutades oma võlu-asju, sai noormehest üksikul saarel kuningas ja ta vvõttis

Alusharidus
JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS
6
docx

JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS

Pühendan tõelisele Johnatan Merikajakale, kes elab meis kõigis. ESIMENE OSA OLI HOMMIK JA uus päike puistas kulda üle tasase mere säbarlainetuse. Miil kaldast sõbrutses kalapaat veega ning kutse HOMMIKUEINEKS kõlas õhus, kuni tuhanded kajakad kilades-kakeldes rappesaaki nõudma jõudsid. Vilgas päev oli taas alanud. Kuid kaugel kaldast, paadist ja hõimukaaslastest lendas Jonathan Livingston Merikajakas ihuüksi. Saja jala kõrgusel lainesäbrust sirutas ta oma lestjalad välja, ajas noka õieli, püüdis kramplikult hoida oma tiibu valuliselt pöörlema kiskuvas vinkelkaares. Neid kaardus hoida oleks tähendanud, et ta suudab vallata rapplendu, peaaegu paigal püsida, ning nüüd jõudiski ta aegluseni, kus tuul oli veel vaid näkkusosin ja ookean tema all näis liikumatu. Kissitades silmi kirglikus keskendatuses, hoides hinge kinni, pingutas ta end ..

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun