.......................................................7 2 Sissejuhatus IMAP - Internet Message Access Protocol (eesti keeles: internetisõnumitele juurdepääsu protokoll) on rakenduskiht, mis tagab kasutajale ligipääsu enda hoiustavale meiliserverile ja käsitleda neid niimoodi nagu need asuksid kasutaja enda isiklikus arvutis. Kasutaja saab luua serveris uusi kaustu (postkaste, saabunud sõnumite eristamiseks). Kaustu saab ümber nimetada ja kustutada, samuti saab märgistada loetud sõnumeid või kirju, millele on vastatud. Teostada saab ka kirjade otsinguid ja alla laadida erinevaid kirjade osi (kirja sisu, pildid või manused). 3 1. IMAP IMAP kuulub OSI 7-kihilise mudeli rakenduskihti. Rakenduskihi teenuseid kasutavad
teisele (näiteks ründaja enda) arvutile. II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) - Jagab automaatselt IP-aadresse kohtvõrku lülitatud seadmetele. Automatiseerib võrgu parameetrite andmist seadmetele. 9) Mida teeb võrgus DNS-server? DNS (Domain Name System) – tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? FTP (File Transfer Protocol) – kasutatakse failide transportimiseks. Võimaldab failide (tekstid, programmid, pildid, video jne) transporti Internetti ühendatud arvutite vahel. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Iga päringu alguses ei ole vaja edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta
Terminal Services ehk terminaliteenused on varem tuntud ka Remote Desktop nime all. Remote Desktop on mõeldud kaughalduseks - selle abil saab arvutile juurdepääsu läbi võrgu.Kaugtöölaa teenuse roll võimaldab paigaldada, rakendada ja hallata ettevõtte arvutites vajaminevaid programme. Terminal Server võimaldab ligi pääseda ja kasutada sinna paigaldatud Windowsi-põhiseid programme. Terminal serverist on võimalik saada ka täielik töölaud.Kui kasutaja käivitab Terminal Serveris mõne rakenduse, käitatakse rakendus tegelikult serveris ning üle võrgu edastatakse ainult klaviatuuri-, hiire- ja kuvateave. Kasutajad saavad näha ainult oma isiklike seansse, mida serverioperatsioonisüsteem haldab läbipaistvalt ning mis ei sõltu ühestki muust kliendiseansist. WINDOWS DEPLOYMENT SERVICES Windows Deployment Services (WDS) on Microsoft Windows Server 2008 serverile paigaldatav roll, mis võimaldab teostada Windows Vista ja Windows Server 2008
Ruumiandmete sisestamine ? (1) Milliseid töövahendeid kasutasid, et suurendada tööaknasse oma kodukooli asula? Kirjuta vastusesse inglise keelne nimi. Touch zoom and pan. ? (2) Millised oleksid seega eeltingimused (lisaks sellele, et Sul on olemas arvuti), et saaksid WMS teenust kasutada? Mujal serveris peavad olemas olema rasterandmed. ? (3) Kumb on 1:20 000 mõõtkavast suurem mõõtkava, kas 1: 25 000 või 1:15 000? Miks? 1:15 000 on suurem, sest seal on pikkust vähem vähendatud. ? (4) Kas lennukilt tehtud pildid on primaarsed või sekundaarsed andmed? Sekundaarsed ? (5) Millise geomeetriatüübiga (punkti, joone, pinnaga) sa need objektide oma kaardile digiksid? Pinnaga ? (6) Miks peame looma mõlema nähtuse jaoks uued andmekihid, kuigi majade kiht oli meil juba olemas?
Võrgufailisüsteemide eelised kettaruumi kokkuhoid kokkuhoid tarkvara haldamises riistvara rikke korral on arvutit lihtne asendada, kui seal peal ei paikne kasutajate andmeid kasutusmugavus Võrgufailisüsteemid on NFS (Network File System) SMB (Server Message Block) NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab serveris jooksma NFS tarkvara, konfigureeritud faile välja jagama kliendi arvutil peab olema ühendus serverisse juurdepääsuõigused failidele. · Kasutatakse enamasti Unix-laadsete operatsioonisüsteemidega, · toimib ka · Windowsi · Mac OS keskkonnas. SMB SMB (Server Message Block) on võrguprotokoll, mille peamine kasutusala on pakkuda üle võrgu ligipääsu failidele, printeritele ja teistele seadmetele.
HTML Hypertext Markup Language veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS Cascading Style Sheets programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP Hypertext Transfer Protocol veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name Syste...
Riistvara · ID-kaart, ID-kaardilugeja, mobiiltelefon (Mobiil-ID); · arvuti: hääletajad, administraatorid, tarkvara arendaja, projektijuht; · server(id), kus süsteem või virtuaalserver töötab; Tarkvara · hääletamise graafiline kasutajaliides; · tarkvara arendajal: SDK+IDE, andmebaasi GUI, testimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; · serveri administraator: terminali klient, andmebaasi GUI, emaili klient; · serveris: virtuaalserveri tarkvara, operatrsioonissüsteem,veebiserver, andmebaasiserver jms. servertarkvara, emaili server; · serverite vahel andmete liigutamiseks vajalik üliturvalist pakkuv tarkvara/protokoll; · projektijuhil: protsessijuhtimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; Tehnikad (juhtimis- ja otsustustehnikad) · üliturvalise süsteemi loomiseks vajalikud erilahendused; · süsteemi modelleerimine; · projektijuhtimine ja tootearendus;
Protection mehhanism. Jagatud failisüsteem Jagatud failisüsteem (DFS) lubab jagamisi mitmes eri kohtades loogiliselt rühmitada ühte kausta või DFS rooti. Kui kasutajad üritavad pääseda võrgukettalt DFS rooti, siis kasutaja tegelikult vaadab DFS linki ja DFS server läbipaistvalt edastab need õigesse failiserveri ja jagab. DFS rooti saab kaasa ainult sellise Windows 2000 versiooniga, mis on osa pere serverist, ja ainult üks DFS root saab eksisteerida selles serveris. Ei saa olla kahte moodi rakendusvolituste DFS nime Windows 2000s: kas ainult standalone DFS root või domeeni-põhise DFS root. Standalone DFS võimaldab ainult DFS juuri kohalikus arvutis ning seega ei kasuta ta Active Directory. Domeeni-põhine DFS juured on olemas Active Directorys ja saab andmed saata muudele domeenikontrolleritele domeeni sees - see annab tõrketaluvuseks et DFS. DFS juured, et sellise domeeni peavad olema majutatud rakendust domeenikontrolleri või domeeni liige server
Record Incoming: On Demand
Record Outgoing: On Demand
Secret: 12345 (seda valige ise, kuid tuleb meeles pidada, et see on X-Lite telefoni
parool)
Dtmfmode: rfc2833
Voicemail & Directory: Enabled
Voicemail password: 102 (saate suvalist valida, vajalik selleks, et kõneposti teenust
kasutada)
Email address: (minu e-maili aadress)
Pager email address:
Küsimus 2 Mis väited kehtivad keskarvutiga (mainframe) arhitektuuri kohta Vali üks või enam: a. Iga süsteemi komponent tegeleb mitme ülesannetega b. Keeruline muuta ja parandada c. Kasutajad (terminalid) võtavad ühendust keskarvutiga d. Kõik protsessid ja andmed ühes arvutis Küsimus 3 Client - server architecture, distributed data & application kohta kehtivad järgmised väited Vali üks: a. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht kliendiarvutis, Andmed salvestatud andmebaasi serveris b. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht andmebaasi serveris, Andmed salvestatud andmebaasi serveris c. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht rakendusserveris, Andmed salvestatud andmebaasi serveris Küsimus 4 Mis lause kõige parem defineerib infosüsteemi arhitektuuri? Vali üks: a. Organisatsiooni struktuur, mis kirjeldab osakonnad, nende ülesannete jaotus ja seosed b. Infosüsteemi struktuur, mis kirjeldab kasutajaliidesed ja andmebaasid c
org/wiki/Dropbox_(service) 5 Kokkuvõte Ettevõttes kasutamisel tuleks kindlasti kasutada Https protokolli ja soovituslikult sidumist LDAP serveriga, kasutajateõiguse hõlbustamiseks. Majanduslikult on Owncloud kindlasti soodsam, kui maksta välistele pilveteenuse pakkujatele aastatasu iga kasutaja või GB pealt. Mis peamine, hetke kirevas maailmas -- turvalisus. Sest teie failid ei asu ei USA-s, ega Boliivias, vaid ikka teie enda serveris. Nii nagu on tasuta pilveteenuse pakkujad juba avalikult tingimustes maininud: kõik failid, mis tõstate "pilve" on kohe teenusepakkuja omand. Owncloud püüab sellele vastanduda ja jättes teid, ettevõttet, ikka haldama oma faile. 6 5 Kasutatud materjalid http://owncloud.org/features/ http://en.wikipedia.org/wiki/OwnCloud 5 http://owncloud.org 7 http://en.wikipedia.org/wiki/Dropbox_(service)
maili teel. · Kõik toimingud ühest kohast tee pakkumisi, halda kliente, saada arveid, arvesta puhkuse- ja töötasusid, vaata raporteid, teosta raamatupidamist ja hoia võlgnikel silma peal. · Kõrge turvalisus igal kontol on eraldi andmebaas, igal ettevõttel on oma unikaalne ligipääsu aadress, mis pole avalik. Next- infosüsteem, mis töötab meie poolt hallatavas turvalises ja kiire ühendusega serveris. Next plussid: · Soodne- alates 8 eurost kasutaja kohta kuus · Sujuv juurutamine- Next hakkab sinu organisatsioonis tööle tundidega. Puudub vajadus midagi installeerida, seega ei ole vaja IT-mehe või IT-osakonna abi. Selleks, et süsteemi juurutamine oleks sujuv, teeme kogu sinu meeskonnale spetsiaalse koolituse, kus lisaks Nexti kasutamiseks vajalikele teadmistele anname ka näpunäiteid
telnet 23 jne. Seda numbrit nimetatakse "pordi numbriks" e väratiks. Esimesed 1024 porti on reserveeritud Interneti standartfunkktsioonideks, sealt edasi kuni numbrini 256x256 on nende kasutamine vabam. Kui Te projekteerite ja realiseerite mingi uue TCP/IP teenuse, siis on hea failist /etc/services vaadata, kas see number ei ole juba mingi tuntud rakenduse, või siis Teie serveris juba funktsioneeriva rakenduse poolt juba hõivatud. Telnettimist mingisse porti saab kasutada Interneti teenuste testimiseks. Nii saab läbi mängida mistahes Interneti teenuse infovahetuse detailides. Näiteks, kui Teie kirjavahetusprogramm töötab korrektselt, siis võite Te e-kirja saata ka telnet korraldusega umbes niimoodi. NB! Järgnevat näidet ärge startige Teile tundmatusse arvutisse. Küsige selleks luba
10 Seq=4109927978 13.047518 212.107.32.204 eero.mshome.net TCP 60 6 Ack=1978151844 Win=6948 Len=0 HTTP/1.1 200 OK + serveris 10 13.220475 212.107.32.204 eero.mshome.net HTTP kokkupandud html-faili 1494 7 esimene lõik .. xxx ... 212.107.32.204 eero.mshome.net HTTP .. jätk failidele .. 1494 Osa vajalikke elemente (kirjade päised ja lingid kirjadele) laeti HTTP GET meetodiga alla alternatiivsest serverist (cs3.tele2.ee), millega loodi ühendus peale mail
peal tõepoolest ka tööd tehakse ning ta näeb välja täpselt nagu tavaarvuti - ka tänapäeva arvutite jõudlusest piisab enamasti nii ekraani taga asuva kasutaja kui võrguühenduste teenindamiseks. Siiski peab sellisel juhul hoolega jälgima, et töötava kasutaja õigused ei ületaks tema volitusi, ka ei maksa serverarvutil kasutada liialt ressursinõudlikke või veaohtlikke programme. Kohati kasutatakse vastava tarkvara olemasolul ka võimalust, et kogu töö toimubki serveris, s.h. rakendusprogrammide käivitamine, ning üle võrgu liigub ainult pilt, kasutaja hiire- ja klaviatuuriva- jutused, nii et tööjaamad on pigem terminalid kui iseseisvad arvutid. Sellistes situatsioonides on tunduvalt lihtsam korraldada nt. tarkvara paigaldamist (seda on vaja teha ainult serveris, mitte kõigis tööjaamades), kuid mil- enamasti antud fäielik kontroll, ja see tähendab, et konfidentsiaalsete andmete tööjaamas hoidmise korral saab neile ligi ka antud
E-posti aadressid · E-maili ehk e-posti aadresse esitatakse kujul: [email protected] · E-kirja saates on tavaliselt vaja täita järgmiseid välju: To ehk Kellele saaja e-posti aadress, Subject ehk Teema kirja teema, Message ehk Sõnum kirja sisu Teenused · Lisaks veebi teenustele on olemas veel palju muid teenuseid. · Näiteks: e-post faili transport (FTP) kaughaldus ehk olla ühes arvutisüsteemis ja töötada teises (Telnet, SSH) · Korraga võib samas serveris töötada mitu teenust. · Iga teenus vastab kindlale pordile. · Näiteks: WWW ehk veeb 80 FTP 20 ja 21 E-mail 25
Kräkkerid on need, keda huvitab isiklik kasu: kuulsus, tulu ja isegi kättemaks. Nad muudavad, kustutavad ja varastavad olulist infot ning teevad sageli teiste inimeste elu sellega põrguks. Tavaliselt on just kräkkerid need, kes teevad igasuguseid arvutiviiruseid (Cryptolocker, Torjan, Worm jne.). Häkkerid aga see-eest häkivad süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kräkker. Kui häkker leiab mõnes serveris turvaaugu, siis annab ta sellest teada serveri omanikule. Häkkeritest on tegelikult ka kasu, sest kui serveri haldaja saab sellest teada, siis ta üritab kõigest väest muuta seda süsteemi turvalisemaks. Kräkkerid on jah inimesed, kelle eest on ennast peaaegu võimatu kaitsta. See on ainult juhul kui kräkker häkib ennast sinu arvutisse otse sisse, kuid tavaliselt tehakse seda läbi mingite installi programmide või netilehekülgede. See toimib niimoodi, et kräkker kirjutab
Configuration Partition Schema Partition Application Partition Globaalne kataloog (GC) on indeks, kust saab otsida võrguobjekte, ilma nende asukohta teadmata. Globaalne kataloog on Active Directory osaline koopia. Globaalne kataloog ei saa olla AC-st eraldi. GC lubab teha otsinguid metsas. Globaalne kataloog ei sisalda vaikimisi kõiki objekti atribuute vaid sisaldab alamosa vaikeskeemi atribuutidest. Globaalse kataloogi teenuse haldamiseks serveris tuleb võtta lahti start menüü, otsingusse kirjutada ’run’ ja sinna kirjutada ’mmc’.
2. ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD Kodused ülesanded Jaan Järvik 2015 KODUÜLESANDED ARVUTIS Dotsent Heljut Kalda koostatud E-kursus Kursus asub HITSA serveris: www.moodle.hitsa.ee Seal TTÜ Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AME 3130 Elektrotehnika 2016 Parool: elektron. Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded Täpsem juhend on lisas DOC failina KODUÜLESANNE 1 Olgu joonisel kujutatud ahelal ideaalne toiteallikas, mille sisepinge võrdub allika väljundpinge (allikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist
1.6. XFS XFS on Silicon Graphics, Inc. poolt loodud päevikuga suure jõudlusega failisüsteem. XFS'l on efektiivne paralleel-IO kasutus tänu oma grupipõhisele disainile. See avab võimalused IO'le, failisüsteemi läbilasevõimele, failisüsteemile ja faili suurusele hõlmates mitmeid salvestusseadmeid. Näiteks on XFS kasutuses NASA's, kus on kaks 300+ terabaidist XFS failisüsteemi kahes SGI Altix arhiveerimis serveris. Igaüks neist on ühendatud mitmekordse kiudkanaliga kettamassiiviga. XFS on 64-bitine failisüsteem. See toetab kuni 8 exabaidist fail (263 baiti), kuigi see sõltub operatsioonisüsteemi poolt kehtestatud ploki suurusest. 1.7. Btrfs Btrfs ehk B-tree file system on GNU üldise avaliku litsentsiga (GPL), faili muutmisel kasutajale isiklikku koopiat loov failisüsteem UNIXi laadsetele süsteemidele, mille loomist alustas 2007. aastal Oracle Corporation.
04 versioonile, mis on kõigile kättesaadav. See põhineb Debianil ja Linuxi distributsioonil. Host operating system (Host OS) – A host OS is the software installed on a computer that interacts with the underlying hardware and is usually used to describe an operating system used in a virtualized server to differentiate it from the guest operating system. - See on arvutisse allalaetud tarkvara, mis tegeleb riistvaraga. Seda nimetatakse ka operatsioonisüsteemiks virtuaalses serveris, et eristada seda klient operatsioonisüsteemist. I IMB Integrated Facility for Linux – The Integrated Facility for Linux (IFL) is a specialty engine processor on IBM System z mainframe servers that is dedicated to Linux workloads. - Protsessor IMB süsteemi z suurarvuti serverites, mis põhineb Linuxil. IMB Watson supercomputer – Watson is an IBM supercomputer that combines artificial intelligence (AI) and sophisticated analytical software for optimal performance. - See on
IKT haldamise ja administreerimise eriala Raido Rinaldi IT-1-Q-E-vil Google Docs Õppematerjal Juhendaja: Kalev Avi, MSc Viljandi 2010 SISUKORD Google Docs SISSEJUHATUS Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada, faile Google'i serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docsi keskkonda. Sellisel moel on kasutajal virtuaalne kontor, millele pääseb ligi igast Interneti-ühendusega arvutist, milles on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome). 3
raha kokku, sest mitte-töötavalt kõvakettalt andmete taastamine on väga kallis teenus, mida pakuvad vähesed firmad. (Taastamise olulisus, 2013) Reeglid, mida meeles pidada Varukoopiate puhul kehtivad samas paar põhireeglit, mida tasub alati meeles pidada. Nendeks on nimelt ,,kolme-koopia-reegel" ja ,,Mida värskem koopia, seda väärtuslikum". Esimese reegli puhul tasuks jätta meelde, et hoiaksid ühte koopiat arvutis eraldi kaustas, teist koopiat NAS'is või serveris ja kolmandat näiteks e-postis või krüpteeritud kujul mälupulgal. Teine reegel komplimenteerib esimest reeglit, mis soovitab seda, et varundamine oleks automaatne ja koopiad alati värsked. Paljudel operatsioonisüsteemidel on vastav funktsionaalsus juba sisse-ehitatud, mille saab KOOLI_NIMI 4 ÕPILASE_NIMI Andmekaitse ja varundus 2013
Paketi hind sisaldab TASUTA arendus- ja tugipaketti: · TASUTA telefonikonsultatsioonid programmi kasutamise kohta · versiooni uuendused, e. nn. upgrade · versioonide parendused, e. nn. update · maksualased versiooni uuendused (käibemaks ja palgaarvestusega seotud maksud) · piiramatu juurdepääs Tresoori kasutajate interneti leheküljele · t Faktid: · · põhineb SQL-tehnoloogial ja andmebaasi tarkvara töötab serveris nii Windows kui ka Linuxi keskkonnas · ); · kasutajafirma vajadustest lähtuv kirjendamissüsteem, mis võimaldab praktiliselt kõik kanded 100%-lt automatiseerida ; · mahukas multifunktsionaalne Drill-Down (MFDD) aruandlus, mis võimaldab leida vastuse kiiretele küsimustele erinevates arvestuslõigetes (vastutusüksus, klient, konto) ja samas jõuda konkreetsele algdokumendile ning vajadusel parandada vead · üle 100 valmis aruande;
Levitamine Linuxit levitatakse distributsioonidena. Iga Linuxi distributsioon sisaldab lisaks kernelile veel ka palju muud tarkvara, sõltuvalt distribuutori nägemusest ja distributsiooni suunitlusest. Enamik neist sisaldab interneti tuge, www-serverit ja mailiserverit ja palju muud tarvilikku. Saamine Enamikke linuxi distributsioone võib tasuta alla laadida plaaditõmmiste (ISO- image) kujul distributsiooni kodulehelt. Tähtsaimad nendest on peegeldatud ka ftp.linux.ee serveris. Mõningad distributsioonid (näiteks Debian) võimaldavad ka üle interneti paigaldamist mis nõuab kõigest paari disketti või minimaalse ISO põletamist. Kellel pole käepärast internetiühendust, CD-kirjutajat või eelistab lihtsalt asju mugavamalt teha, võib kiigata konsultant.ee lehele. Seal pakutakse tutvumiseks Linuxi (ja OpenOffice.org) CD/DVD-sid plaaditooriku hinnaga. 6 Windows Ajalugu
.................. /kuupäev/ Aruanne kaitstud.................................................................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 5.1 Külastatud uudisgrupid Külastasin uudisgruppe serveris news.ttu.ee Põnevamad uudised alamteemade kaupa: · comp.ai.fuzzy : ilma selga teemata.. 'General Knowledge Machine' (Konstantin Mgolubev) Autor annab viite uude põnevasse andmebaasi aadressil http://gkm-ekp.sourceforge.net · comp.ai.games : arvutimängud.. 'Maximums and balance' (Jonathan Wooldridge) Arutelu, kas arvutimängudes peaksid mängija virtuaalsete vastaste
Failide transport - oma arvutis valmis tehtud failid tuleb WebCT vahendeid kasutades transportida WebCT serverisse. Et lihtsam oleks WebCT kaudu oma muude vahenditega tekitatud faile leida, soovitame luua oma arvutisse spetsiaalne kataloog. Uudisegrupid - Usenet (algselt ingliskeelsetest sõnadest Users' Network ehk kasutajate võrk) on teine E-postil põhinev infolevisüsteem postinimekirjade kõrval, mida üldjuhul eesti arvutikasutaja teenimatult vähe tunneb. Postiloendid - listid EENeti serveris. Kasutatud lingid http://et.wikipedia.org/wiki/Laiv%C3%B5rk http://et.wikipedia.org/wiki/Veeb http://math.ut.ee/~epuman/ELEKTRONPOST.html http://portaal.e-uni.ee/WebCT/disainerijuhend/materjalid http://www.google.ee/search?q=mis+on+internet&ie=UTF-8&hl=et http://www.hot.ee/isp0040/ISP0040_lab1_EE.pdf http://vallaste.ee/
SOAP näide
Klient-rakendus saadab serverile teate:
Post Office Protocol 3 Postkontoriprotokoll 3 POP3(2) Loodud 1996 Autorid J. Myers, C. Mellon, M. Rose Siiani kasutusel POP3(3) parameetrid Quotawarn Timeout Poptimeout Popminpoll POP3(4) POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. POP3 on sisse ehitatud Netscape'i ja MS Internet Explorer'i brauseritesse, samuti Netmanage'i internetitoodete komplekti ja Eudora'sse. SAMBA Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks SAMBA Loodud 1992 Autor Andrew Tridgell Siiani kasutuses Samba(3) parameetrid Abort shutdown script Add user script Add share command Allow dns update
levima ja paljunema iseseisvalt, kasutades tavaliselt operatsioonisüsteemi või rakenduste turvaauke. Nn vahemeherünnak (man in the middle attack) kasutab olukorda, mil arvutikasutaja arvab, et suhtleb turvalise serveri või teenusega. Ründaja, kes seda suhtlust pealt kuulab, võib selle ajal saadud andmeid kasutades vastavalt oma eesmärkidele mängida kasutajale ise serverit ning meelitada temalt välja turvakriitilisi andmeid, või omakorda kasutajana esinedes pääseda serveris ligi rünnatava salajastele andmetele. Isegi kui teie arvutil on parim võimalik viirustõrje, tulemüür ja muud turvalahendused, võib ikkagi juhtuda, et arvutis olevad andmed lähevad kaotsi või saavad kahjustatud kas siis ütleb kõvaketas üles või tassib varas arvuti lihtsalt minema. Sel puhul on kasulik omada andmete või failide koopiat kas siis CD-ketastel, võrgukettal või mõnel muul viisil.
Avame Filezilla akna. Valime vasakult ülevalt nurgast ripmenüü edit. Sealt alt valime users. Avaneb selline aken. Valime Add. Kirjuta omale kasutajanimi, mis sul peab meelde jääma ja vajuta ok. Ole kindel, et sul on valitud oma tehtud kasutaja. Siis tee linnuke Passwordi juurde. Ja kirjuta omale sobiv parool. Nüüd vali Shared folders. Vajuta Add ja vali kaust, mida sa soovid siis serverina hakata jagama, ning kus siis hakkavad teie serveris paiknevad failid asuma. Ja vajuta ok. Ole kindel, et su kasutaja ja sinu kaust on valitud. Kontrolli, et kõik linnukesed oleksid tehtud (kui sa soovid omale kõiki õigusi.) Ja siis vajuta ok. Serverisse ühendumine Nüüd sa peadki vaid võtma lahti tavalise kausta. Klikkama siin. Ja kirjutama sinna ftp://(Sinu väline ipaddress)/ ja siis vajuta enter. Oma välise ip adressi saad teada leheküljelt http://whatismyipaddress.com
failiedastusprotokolli abil nagu näiteks FTP. Failide laadimine on ainult ühesuunaline - faile saab laadida ainult üles. Kui staatilisi faile saab veebi kaudu tava-korras siiski ka alla laadida, siis programmifaile serverist enam tagasi alla laadida ei saa - kui aplikatsiooni lähtefaile enam kohalikus arvutis alles pole, siis neid kuskilt ka enam taastada ei saa. Sellisel juhul aga pole võimalik ka serveris enam muudatusi teha, kuna korraga uuendatakse ära terve aplikatsioon, mitte ei saa toimetada ainult ühe faili kallal. Taolise probleemi vältimiseks tasub kindlasti kaaluda täiendavalt mõne versioonihalduskeskkonna kasutamist, näiteks SVN vms, kuhu lähtefailid turvaliselt ära salvestada saaks. Kui aga kirjeldatud piirangud loodavat programmi ei ahista - programm on kirjutatud programmeerimiskeeles Python, kasutab andmebaasina BigTable baasi, kõik objektid jäävad 1MB
MAC silla muudatused, mis on vajalikud võrgu kiire ümberkonfigureerimise võimaldamiseks Olulisemad standardid 12 IEEE 802.1X Autentimisspetsifikatsioon, mis võimaldab kliendil saada ühendust traadita võrgu pääsupunktiga või fiksvõrgu kommutaatoriga, kuid ei luba kliendil saada ühendust Internetiga enne, kui see esitab oma isikuttõendavad andmed, näit. kasutajanime ja parooli, mida verifitseeritakse eraldi serveris. 802.1X spetsifikatsioonis on seega kolm osalist: paluja (klient), autentija (kommutaator või pääsupunkt) ja autentimisserver. TÄNAN KUULAMAST!
vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetisdokumentide vahetamiseks S-HTTP Turvaline HTTP Krüpteerimis- ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTP-protokoll IMAP Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad
Ka ise taolisi kirju saades on turvalisem avada lisandeid, millel on eesti keeles selgitus juures Näiteks e-posti kasutamisel · Kellegile suuremahuliste failide (progammid, pildid, filmid jms) e-postiga saatmisel tuleb enne küsida, kas ta soovib seda ning on see üldse tehniliselt võimalik. · Laiatarbe programmide levitamise puhul tuleb need laadida algsest allikast, mitte aga saata elektronpostiga. Suuremahulised saadetised, kui need ületavad serveris määratud piiri, võivad blokeerida saaja e-posti aadressi. Näiteks e-posti kasutamisel lühidalt · heida iga päev pilk oma postkasti ja kustuta mittevajalikud kirjad · kirjuta lühidalt ja selgelt, järgi õigekirja · kirja saates pane teemareale (subject: ) kirja teema · ÄRA KIRJUTA SUURTÄHTEDEGA, SEE ON NAGU KARJUMINE! · tsiteeri kirja, millele vastad, aga ainult nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik
Web 2.0 üritab tehnoloogiat muuta kasutaja jaoks selliseks, et oleks võimalik kiiresti vajaminevaid materjale kätte saada praeguses infotulvas. Kiirelt on arenenud täiesti uus kanal – e-äri, mis võimaldab reklaamida, turundada, tellida, osta tooteid ja teenuseid. Väga palju on võimalik saada informatsiooni reaalajas. Web 3.0 on praegu toimiv veebilahendus, kus toimub pilvandmetöötlus. Kasutaja failid asuvad kuskil serveris, mida on võimalik ükskõik millisest arvutist kätte saada ja teistega jagada. Süsteemid on kerged ja kiired, võimalikult avatud, kujundused on kasutajakesksed, süsteeme on võimalik kasutada nii taskuarvutites kui ka mobiiltelefonides. Video, tele ja muusika on võimalik kätte saada veebis. Kõik vähegi võimalikud riigiteenused liiguvad netti. (Kalda 2009) Seoses veebi arenguga on tõsiseks probleemiks muutunud informatsiooni üleküllus.
TCP/IP klient-server protokoll HTML- dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. IMAP (Internet Message Access Protocol) - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad.
Platvormi taseme kaitse Rakenduse taseme kaitse Kirje taseme kaitse Kaitsekihtide arv sõltub andmete kriitilisusest Kirjeid ei kaitsta alati Kõige tavalisem on ligipääsu kontroll Turvalise olukorra saavutamiseks ei peaks kasutaja kasutama sama parooli igal astmel Ideaalne oleks, kui parool oleks igal pool erinev Kaitsemehhanism peaks olema serveris Puuduseid on ka Ründe õnnestumisel kahju suur Süsteem haavatav DOS -le Kui peamiseks ohuks süsteemile on DOS siis kasulik mõelda hajutatud rakenduste peale 7. Kirjelda ohutusekriitilist süsteemi. Ohutusekriitiline süsteem on süsteem, mille mitte funktsioneerimise tulemusena tekib tõsine kahju: Inimese tõsine vigastus või surm või... mingi tehnika või varustuse tõsine kahjustus või...
silitada samas kaustas. Sellisel juhul nnestub ka tekstikogumite lekandmine paremini, sest tekstidevahelised viidad silivad. Kui aga fail asub mingis alamkataloogis, siis tuleb viitamisel nidata veel ka alamkataloogi nimi: viitav tekst he taseme vrra lespoole viitavad 2 punkti: Alati ei saa aga teistele tekstidele viidata suhtelise tee abil - niteks siis, kui tekst asub teises serveris. Sellisel juhul tuleb viitamiseks kasutada koodi, mis sisaldab URL-i: viitav tekst e-posti aadress: viitav tekst TABELID Tabeli kasutamine pakub vimalusi ka tekstiveergude vormistamiseks. Tabeli phistruktuuri kirjeldamiseks saab kasutada jrgmisi paariskoode:
