Kas internet on ohutu (0)

Arutlus
„Kas internet on ohutu“
Arutluses räägin lähemalt sellest, kuidas 1960. aastal USA kaitseministeerium algatas projekti, mis nägi ette telefoniliinide kaudu ühendatava arvutivõrgu loomist. Räägin ka sellest kui ohtlik internet meile tegelikult on ja kuidas seda muuta ohutumaks nii endale kui ka teistele.
Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk ). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1993. aastal formuleeris Tim Berners -Lee oma HTML-i esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai endale nimeks World Wide Web (WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning pärast seda võis Interneti ja veebi laialdasem levik alata .
Kui hakata rääkima, kui ohtlik internet meile tegelikult on, siis võib öelda, et internet on ohlikum kui joobes juhtimine. Tänapäeval on väga paljud kurjategijad kolinud internetti, sest seal ei ole neid nii lihtne tabada, kui tänaval. Tänapäeval on ka olemas kahte erinevat tüüpi küberkurjategijaid. Ühed on kräkkerid(must kaabu ) ning teised on häkkerid(valge kaabu).
Kräkkerid on need, keda huvitab isiklik kasu: kuulsus, tulu ja isegi kättemaks. Nad muudavad, kustutavad ja varastavad olulist infot ning teevad sageli teiste inimeste elu sellega põrguks. Tavaliselt on just kräkkerid need, kes teevad igasuguseid arvutiviiruseid (Cryptolocker, Torjan, Worm jne.).
Häkkerid aga see-eest häkivad süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kräkker. Kui häkker leiab mõnes serveris turvaaugu, siis annab ta sellest teada serveri omanikule. Häkkeritest on tegelikult ka kasu, sest kui serveri haldaja saab sellest teada, siis ta üritab kõigest väest muuta seda süsteemi turvalisemaks.
Kräkkerid on jah inimesed, kelle eest on ennast peaaegu võimatu kaitsta. See on ainult juhul kui kräkker häkib ennast sinu arvutisse otse sisse, kuid tavaliselt tehakse seda läbi mingite installi programmide või netilehekülgede. See toimib niimoodi , et kräkker kirjutab pahaloomulise koodi ning siis nakatab sellega arvutiprogrammi või netilehekülge ning kui sina ühe neist avad, siis satubki sinu arvutisse viirus . Et ennast selle eest kaitsta ongi olemas sellised programmid nagu Antivirus (Antiviirus) ja Firewall (tulemüür), kuid needki ei suuda sulle anda 100 protsendilist turvalisust, kuna viiruseid tuleb üha rohkem juurde.
Tänapäeval ei tunne paljud inimesed väga hästi arvuteid ja sealhulgas ka internetti, eriti just teismelised, kes postitavad endast pilte pea igale poole. Kui niimoodi teha ja mitte muuta oma kasutajaid privaatseks võibki ühel ilusal päeval keegi su lihtsalt ära röövida, sest läbi interneti on võimalik teada saada peaaegu kõike inimese kohta, kes ei varja oma kontosi. Piisab vaid ühest ainsast pildist või telefonis GPS sisse jätmisest ja kurjategijal on juba teada, kus see pilt on tehtud või kus sa parasjagu viibid. Et seda vältida tuleks enne pildi tegemist või niisama ringiliikudes lülitada telefonis välja GPS ja ka andmeside , kuna niimoodi pole võimalik tuvastada, kus see pilt on tehtud või kus sa parasjagu viibid või viibisid.
Lõpetuseks võin öelda, et kui algselt internet loodi, siis ei suudetu isegi selle peale mõelda, et kunagi võib sellest tekkida kuritegevuslik koht. Internet on tegelikult väga ohtlik koht, kui sa ei oska seda enda jaoks turvaliseks muuta. Seega internet on sulle nii ohtlik, kui ohtlikuks sa ta ise endale muudad.