10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Algis Suurkivi
Õppematerjali autor
usaldusväärseks. Btrfs 1.0 originaal materdati maha tema hilise 2008. aasta väljaande pärast, kuid isegi nüüd 2010 aastal ei ole see ikka veel valmis kasutamiseks. Siiski on ta aktsepteeritud 2.6.29-rc1 kernelisse testimiseks. Mitmed Linuxi versioonid on hakanud pakkuma Btrfs'i kui valikut juurfailisüsteemiks installatsiooni ajal. See on kasutusel olnud kui vaikimisi failisüsteem mobiiltelefoni MeeGo operatsioonisüsteemile. 3. Erinevad võrgufailisüsteemid Võrgufailisüsteem (NFS) on jagatud failisüsteemi protokoll mis lubab kasutajal kliendi arvutisse faile üle võrgu salvestada sarnaselt sellele, kuidas kohalikud failid on salvestatud. 1.8. NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis.
säästmisel. Kui varasem süsteem ei lasknud rohkem kui ühe faili sektorisse salvestada ning see tähendas, et 1k fail võttis kettal ruumi vähemalt 16k, siis uue süsteemi puhul oli see mure murtud. Novembris 2002 lisas Apple journal süsteemi oma failisüsteemi kui lisa. Alates 2003-ndast aastast sai see aga vaikimisi süsteemi osaks. Võrgu failisüsteemidest on tuntumad NFS (Network File System) ja SMB (Server Message Block). Esimene neist lihtsalt failide üle võrgu kasutamiseks, teine peamiselt failide ning printerite jagamiseks võrgus. SMB üheks kliendiks on SAMBA, see on levinud enamustes tuntud UNIXi süsteemides. Alates versioonist 3.0 on SAMBAs toetatud ka domeenide haldus. NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab serveris jooksma NFS tarkvara, mis on
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteem
bitti 193.40.10.128 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 1000 0000 /28 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 Kirjutades võrgumaskile vastavad nelikud kümnendsüsteemis saame 255.255.255.240 Näeme, et võrgumaskiga /28 võrku jääb 16 IP aadressi, kuna masinaosale vastab 4 bitti ja see võimaldab moodustada 2 ^ 4 = 16 erinevat IP aadressi. Võrgu leviaadress on alamvõrgu suurim aadress. 128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143. Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles võrgu on 2^12 = 4 096 IP aadressi. 13. Interbetiteenuse Telnet ja SSH kasutus SSH SSH (Secure Shell - e. k
Educating users solves problem - kindlasti muutub olukord paremaks, aga pahalased on kavalad ning kasutaja ei peagi tingimata midagi valesti tegema We are not a target - kes meid ikka ründab? Botid jms ei pruugi eristada Everyone would be secure if they all just ran Z - nt Win 10 saadab kahtlased failid põhjalikumaks uurimiseks pilve (turvaauk on lahendusse sisseehitatud) We don't need a firewall, we have good host security - kogu võrgu kohta puudub ülevaade, ründaja katsetab igat masinat eraldi We don't need host security, we have a good firewall - end-to-end https põhjustab selle, et selle kaudu liikuva info sisu ei suuda isegi tulemüür näha Let's go production with it now and we can secure it later - kiiresti turule tulemise vajadus (juba alpha-versiooniga live'i), hiljem turvaaukude parandamine sisuliselt võimatu · Reaalses elus on vaja teha kompromiss turvalisuse ja kasutatavuse vahel 2
kaks olid järk-järgult, alustades Windows XP. Osaline MS-DOS oli kokkusobivus abil saavutatud integreeritud DOS Virtual Machine - kuigi see funktsioon on järk-järgult x86-64 arhitektuuri.NT toetas per-objekti (fail, funktsioon ja roll) pääsuloendite võimaldab rikkalikku komplekti kaitse load olema kohaldada süsteeme ja teenuseid. NT toetab Windows võrguprotokollid, pärib eelmise OS / 2 LAN Manager võrgustikke, samuti TCP / IP võrgu (mille Microsoft rakendavad TCP / IP pinu saadud esimeses alates Streams , hiljem ümber kirjutada in-house.) Windows NT 3.1 oli esimene Windowsi versioon, et kasutada 32-bit "lapik" virtuaalmälu tegelemine on 32-bitised protsessorid. Tema kaaslane toode, Windows 3.1, kasutatakse segmenteeritud tegeleda ja lülitub 16-bit 32-bit tegelemine lehekülge. 8 Windows NT 3
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 Kasutajate õigused ning paroolid.........
väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s.Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada.ATM-teenust on nelja liiki: · CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid