Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Failisüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist failisüsteemi kasutada?
Talinna Polütehnikum
Multimeedia
Failisüsteemid
Referaat
Koostaja : Hendry Sadrak
Juhendaja : Urmas Krusell
Taliinn 2013
  • Sisukord




    1.Sisukord 2
    Sissejuhatus 3
    1Failisüsteem 4
    1.1.Millist failisüsteemi kasutada? 4
    2Fail 5
    2. Erinevad kohalikud failisüsteemid 6
    2.1.FAT 6
    2.2. NTFS 7
    2.3.Ext 9
    2.4.HFS+ 9
    2.5.BSD - Fast 9
    2.6.XFS 9
    2.7.Btrfs 10
    3.Erinevad võrgufailisüsteemid 11
    3.1.NFS 11
    3.2.SMB 11
    3.3.ISO9660 11
    Kasutatud kirjandus 13

    Sissejuhatus

    See referaat sisaldab erinevaid failisüsteeme, kirjeldab nende omadusi ja seletab mis asi on failisüsteem. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel (enamasti kõvaketas).
  • Failisüsteem


    Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast , mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks.
    Ketta või sektsiooni ja temal paikneva failisüsteemi vahel on oluline erinevus. Mõned programmid (sealhulgas programmid, mis loovad failisüsteeme) töötavad vahetult ketta või sektsiooni sektoritel ning kui seal eksisteerib failisüsteem, siis võib see hävida või tõsiselt rikneda. Enamik programme kasutab failisüsteemi ja seetõttu ei saa nad töötada sektsioonis, kus failisüsteem puudub või on väära tüübiga.
    Enne sektsiooni või ketta failisüsteemina kasutamist on vaja teha alghäälestus ja kirjutada kettale süsteemihalduse andmestruktuurid. Seda protsessi kutsutakse failisüsteemi loomiseks.
  • Millist failisüsteemi kasutada?


    Valik, millist failisüsteemi kasutada, sõltub olukorrast. Kui ühilduvus ja teised põhjused teevad vältimatuks välisfailisüsteemi kasutamise, siis tuleb teda ka rakendada. Valikuvõimaluse korral oleks arvatavasti kõige parem kasutada failisüsteemi ext2, millel on palju vahendeid ja seejuures hea jõudlus.
    Harilikult tekib failisüsteemi valiku küsimus tulevast kasutamist silmas pidades. Praegu on kõige populaarsem ja arvatavasti ka kõige õigem valik Linuxil ext2fs ja Windowsil NTFS. Olenevalt süsteemihaldusstruktuuride mahust, kiirusest, töökindlusest, ühilduvusest ja mitmetest muudest põhjustest võib kõne alla tulla siiski ka mõni teine failisüsteem. Otsustage iga konkreetse juhu korral eraldi.
  • Fail


    Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Faile eristatakse nende failinimede järgi. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe , sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse või kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse).
  • Erinevad kohalikud failisüsteemid

  • FAT


    Failipaigutustabel (FAT – File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT-i versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32).
    • FAT12 – viitab failisüsteemile, mida kasutas esimene IBM PC 1981. aastal. FAT12 kasutab klastrite adresseerimiseks 12-bitist aadressiruumi, võimaldades seega adresseerida kokku 4096 klastrit. Kuivõrd FAT-i peamine kasutus oli flopiketastel ja DOS ei toetanud suuremaid kui 16 MB kettaid, oli FAT12 maksimaalne võimalik suurus 16 MB (4 KB suuruse klastriga) esialgu piisav.

    • FAT16 – on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65536 klastrit. Sealjuures jäi maksimaalne sektorite arv samaks. Nii saavutati väiksemad klastrid (512 baiti ), mis muutis kettakasutuse oluliselt efektiivsemaks.

    • FAT32 - on FAT failisüsteemi täiendatud versioon, mida esimesena toetas Windows 95. Peamine põhjus FAT32 loomise taga oli püüd kasutada kettaruumi efektiivsemalt. Nimelt, kettasuuruse kasvades pidi FAT16 failisüsteem kasutama üha suuremaid klastreid kuna klastrite koguarv oli piiratud, mis muutis kettakasutuse äärmiselt ebaefektiivseks. FAT32 kasutab väiksemaid klastreid.

  • NTFS


    NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt. Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil ja Mac OS'l sisseehitatud NTFS lugemise tugi.
    NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki, ( muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada, laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid ehk kettaruumi jaotamine kasutajate vahel ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB).
    Üsna sageli tuleb ka tavalisel arvutikasutajal valida just tekitatud partitsioonile sobiv failisüsteem. Operatsioonisüsteemi Windows versioonide kasutajad seisavad sageli teelahkmel: kas valida “vana hea” FAT32 või “uus ja paljukiidetud” NTFS (New Technology File System). Lihtsustatud ja kõigile arusaadav vastus on - jõudlus on NTFS puhul suurem suuremate kettamassiivide puhul, FAT32 toimib paremini väiksemate ketastega.
    NTFS-i kõrge turvalisuse tase ei taga kogu arvutisüsteemi turvalisust - NTFS turvalisus on tegelikult vaid alamhulk operatsioonisüsteemi turvalisusest.
    NTFS failisüsteem näeb igat faili või kausta (ka metaandmeid) kui failiatribuutide hulka Master File Tabel-is (MFT). Failiatribuudid võivad MFT-s olla kas residentselt või mitteresidentselt.Näiteks faili nimi ja nn. ajatempel (time stamp) on püsivalt MFT-s, samas on enamus failiinfost MFT-s esindatud mitteresidentselt – on näiteks mõeldamatu, et faili atribuutide hulka kuuluv faili sisu andmetena püsivalt MFT-s oleks. Selleks on MFT-s atribuut Attribute List, mis sisaldab nende failiatribuutide kohta käivaid kirjeid mäluruumile kõvakettal, mis MFT-sse ei mahu. MFT on analoogne FAT failisüsteemi failipaigutustabeliga(file allocation table).
    Samuti võimaldab NTFS failisüsteem kaitsta andmete kadumise eest juhul kui näiteks arvuti jookseb kokku, sest NTFS salvestab automaatselt lahtiolevate failide sisu transaktsioonide tabelisse, kust seda hiljem on võimalik taastada (system recovery ).
    NTFS kindlustab seega andmete integreerituse kõikidel tema poolt hallatavates kettajagudes, käivitades automaatselt kõvaketta taastamisprotseduuri (HDD recovery) peale esimest restarti esinenud kettaprobleemi järel.
    Kui tekitatakse esimene partitsioon kettale, luuakse samas ka MBR(Master Boot Record ), mis sisaldab endas mõningast koodi arvuti alglaadimiseks ja partitsioonitabelit. Kui FAT16 ja FAT32 puhul on MBR asukoht staatiliselt määratud, siis NTFS-is on esimese mälupesa aadress dünaamiliselt määratav.
    NTFS-i kasutamisel saab igale kasutajale määrata kettakvoote, st igale kasutajale saab määrata maksimaalne kettaruum , mida ta võib kasutada.
    NTFS faili maksimaalsuurus on piiratud vaid ketta suurusega, FAT32-s saab faili maksimaalsuuruseks olla 4GB.Tegelikult on MFT ise samuti üks muutuva suurusega fail.
    Kui MFT on kahjustatud, loeb NTFS tema duplikaatfaili $MFTMIRR, mis paikneb ketta loogilises keskmes (MFT ise paikneb ketta algusosas).
    MFT failile ligipääsemise kiirus mängib suurt rolli NTFS draivi jõudluses, sest kuna MFT on fail, võib ta saada fragmenteeritud. Kuigi ta paikneb erinevalt teistest failidest kettal järjestikulistel klastritel, on tal siiski muutuv suurus, võib mõni fail paikneda kettal vahetult peale MFT-le määratud mäluosa.Järelikult peab MFT otsima vaba kettaruumi kuskilt mujalt ja see põhjustabki fragmenteeritust. Probleemi lahendamiseks eraldab NTFS MFT jaoks teatud varuruumi (MFT-Zone), kuhu tavalisi faile salvestada ei saa.
    NTFS pakub tõhusat võimalust ketta kompresseerimiseks, mis võimaldab kettaruumi säästa. Kui arvutil on suhteliselt kiire protsessori juures suht aeglane kõvaketas, on selline tegevus üsna mõistlik, sest andmete lugemine ja dekompressimine toimub mälus kiiremini kui aeglasel kõvakettal. See on aga kahe otsaga asi, sest näiteks suuremate kettajagude kui 8GB puhul väheneb arvuti jõudlus andmetihenduse järel juba tunduvalt.
    Nii nagu Microsoft alguses plaanis FAT-i DOS-i jaoks (mis väljus aga selle operatsioonisüsteemi piirest), nii valmistati ka NTFS tegelikult Windows NT-le. Kuid ka NTFS väljus ühe operatsioonisüsteemi raamidest. Siinkohal võib väita, et tänapäeva infotehnoloogia arendustegevuse kaks printsiipi : turvalisus ja standariseeritus, on täiel määral esindatud ka NTFS puhul.
  • Ext


    Ext ( extended filesystem) failisüsteeme kasutatakse traditsiooniliselt Linuxis. Praegu on kasutuses versioonid ext2, ext3 ja ext4. Ext2, nendest kõige vanema ja lihtsama suurim puudus on journaling toe puudumine, mis vähendab failisüsteemi usaldusväärsust.
    Ext2 edasiarendus on ext3, mis on täielikult tagasiühilduv ext2-ga. See lisab journaling toe ning võimaluse failisüsteemi suurust käigu pealt muuta.
    Ext4 on võrdlemisi hiljutine täiendus ext3-le. Ext4 vähendab suuremate failide puhul fragmentatsiooni ja parandab lugemiskiirust, lisab journal 'le kontrollsummad ning võimaldab kiiremat failisüsteemi kontrollimist.
    Kõik ext failisüsteemid ühilduvad POSIX standardi failide ligipääsuõiguste süsteemiga. Windows ja OS X oskavad lugeda ja kirjutada ext2 ja ext3 failisüsteeme lisatarkvara abil.
  • HFS+


    HFS Plus on Apple poolt arendatud failisüsteem, mis on peamiselt kasutuses Mac OS operatsioonisüsteemiga. Alates Mac OS X versioonist 10.2.2 on toetatud ka failisüsteemi journaling. HFS+ lubab failinimesi pikkusega kuni 255 tähemärki ning salvestab nimesi UTF-16 kodeeringus. Toetatud on ka UNIX -stiilis failide ligipääsuõigused ning ACL ligipääsuõigused. HFS+ oskavad lugeda nii Mac OS, Linux kui ka Windows lisadega.
  • BSD - Fast


     Failisüsteem, mis üritab võidelda fragmentatsiooniga topelt suurusega sektorite sisse viimisega. Tavaliselt failide säilimiseks kasutatakse sektor suurusega 8 Kb. Samas iga faili lõpus jääb “kaalulisa” , mis on võrdne 4 Kb-ga. Sellel moel sektorit võib jagada 8-ks osadeks , 1 Kb igas osas. Nii saab kõik ruumi maksimaalselt ära kasutada. Pikkades failides palju informatsiooni säilib suurtes klasterites, mis võitlevad fragmentatsiooniga.
  • XFS


    XFS on Silicon Graphics, Inc. poolt loodud päevikuga suure jõudlusega failisüsteem. XFS'l on efektiivne paralleel-IO kasutus tänu oma grupipõhisele disainile. See avab võimalused IO'le, failisüsteemi läbilasevõimele, failisüsteemile ja faili suurusele hõlmates mitmeid salvestusseadmeid. Näiteks on XFS kasutuses NASA 's, kus on kaks 300+ terabaidist XFS failisüsteemi kahes SGI Altix arhiveerimis serveris. Igaüks neist on ühendatud mitmekordse kiudkanaliga kettamassiiviga.
    XFS on 64- bitine failisüsteem. See toetab kuni 8 exabaidist fail (263 baiti), kuigi see sõltub operatsioonisüsteemi poolt kehtestatud ploki suurusest .
  • Btrfs


    Btrfs ehk B-tree file system on GNU üldise avaliku litsentsiga (GPL), faili muutmisel kasutajale isiklikku koopiat loov failisüsteem UNIXi laadsetele süsteemidele, mille loomist alustas 2007. aastal Oracle Corporation.
    Btrfs loodi kavatsusega vähendada failiühenduste puudulikkust , kaadreid, kontrollsummasid ja integreerida mitme seadme kasutamist Linuxi failisüsteemides. Need omadused on üliolulised kuna Linuxi kasutus suurtes ettevõtetes tõuseb ja on vaja aina suuremaid andmehulkasid salvestada. Skaleerimine ei ole ainult andmete talletamise adresseerimine, vaid see tähendab ka võimet administreerida ning hallata neid tegevusi puhta kasutajaliidesega mis võimaldab inimestel näha, mis on kasutuses ning see teeb selle rohkem usaldusväärseks.
    Btrfs 1.0 originaal materdati maha tema hilise 2008. aasta väljaande pärast, kuid isegi nüüd 2010 aastal ei ole see ikka veel valmis kasutamiseks. Siiski on ta aktsepteeritud 2.6.29-rc1 kernelisse testimiseks. Mitmed Linuxi versioonid on hakanud pakkuma Btrfs'i kui valikut juurfailisüsteemiks installatsiooni ajal. See on kasutusel olnud kui vaikimisi failisüsteem mobiiltelefoni MeeGo operatsioonisüsteemile.
  • Erinevad võrgufailisüsteemid


    Võrgufailisüsteem (NFS) on jagatud failisüsteemi protokoll mis lubab kasutajal  kliendi arvutisse faile üle võrgu salvestada sarnaselt sellele, kuidas kohalikud failid on salvestatud.
  • NFS


    NFS ( Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab serveris jooksma NFS tarkvara , mis on konfigureeritud faile välja jagama ja kliendi arvutil peab olema ühendus serverisse ning juurdepääsuõigused failidele. Kasutatakse enamasti Unix-laadsete operatsioonisüsteemidega, kuid on toimib ka Windowsi ja Mac OS keskkonnas.
  • SMB


    SMB ( Server Message Block) on võrguprotokoll, mille peamine kasutusala on pakkuda üle võrgu ligipääsu failidele, printeritele ja teistele seadmetele. Sarnaselt NFSle võimaldab see kasutada võrgus asuvaid faile samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. SMB on kõige paremini tuntud kui “Microsoft Windows Network”, kuna sellel põhineb Windowsi arvutite üle võrgu failivahetus. Sellele on ka avatud lähtekoodiga implementatsioon nimega Samba.
  • ISO9660


    ISO9660 on ISO poolt standardiseeritud optiliste andmekandjate jaoks mõeldud failisüsteem. Selle eesmärk on muuhulgas tagada tugi võimalikult laial valikul operatsioonisüsteemidel. ISO9660 kasutab väga lihtsaid failiattribuute ning ei toeta ligipääsuõiguste määramist. Standardi järgi on failinimedele väga ranged piirangud – ametlikult on lubatud ainult suured tähed, numbrid , alakriipsud ja punkt, kusjuures tühikud ei ole lubatud ja punkt ei tohi paikneda failinime alguses ega lõpus. Piiratud on ka failisuurused – suurim fail saab olla 4GB suur, mõned vanemad operatsioonisüsteemid suudavad lugeda vaid 2GB suuruseid faile.

    Kasutatud kirjandus

    http;//www.ntfs.com
    http;//www.pcguide.com/ref/hdd/file/ntfs/sec-c.html
    Vihiku konspekt.
    http;//en.wikipedia.org/wiki/Failisüsteem
    http;// informaatika .rvg.edu.ee/oppematerjalid/kasutajaliides/sisu.html
    http;//www.tomshardware.com/ reviews /ssd-file-system-ntfs,3166-2.html
    http;//en.wikipedia.org/wiki/File_Allocation_Table
  • Vasakule Paremale
    Failisüsteem #1 Failisüsteem #2 Failisüsteem #3 Failisüsteem #4 Failisüsteem #5 Failisüsteem #6 Failisüsteem #7 Failisüsteem #8 Failisüsteem #9 Failisüsteem #10 Failisüsteem #11 Failisüsteem #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hendry1997 Õppematerjali autor
    Põhjalik (9lk sisu) referaat failisüsteemidest, sain selle eest hindeks viie. Korralikult vormistatud.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Failisüsteemid
    26
    docx

    Failisüsteemid

    Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist:  Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu.  FAT #1 ja #2. Identsed failipaigutustabelid, mis kaardistavad Andmete sektoris olevad klastrid. Klastrite kanded sisaldavad üht viiest väärtusest: järgmise klastriahelas oleva klastri

    Informaatika
    Failisüsteemid
    2
    docx

    Failisüsteemid

    Failisüsteemid FAT Pikemalt artiklis Failipaigutustabel. FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987. aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2 GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on failinimelaiend). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255-tähemärgilisi failinimesid. FAT32 FAT32 on edasiarendus FAT16-st

    Informaatika
    Operatsioonisüsteemid
    23
    pdf

    Operatsioonisüsteemid

    Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). et.wikipedia.org Operatsioonisüsteem vastutab failide loomise, kustutamise ja muutmise eest. Tavaliselt on selleks operatsioonisüsteemis realiseeritud ühe või rohkema failisüsteemi tugi. Failisüsteem määrab ära hulga andmete salvestamiseks, kustutamiseks ja muutmiseks vajalikke parameetreid: millisteks loogilisteks osadeks on kõvaketas jaotatud, kuidas andmeid kõvakettale salvestatakse, mis on fail, mil viisil on võimalik asukohad struktureerida jne. Erinevad operatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid failisüsteeme ning ühe operatsioonisüsteemi jaoks vormindatud kõvaketas ei pruugi olla loetav (ning sinna pole siis võimalik ka kirjutada) teise operatsioonisüsteemi poolt.

    Arvutiõpetus
    Windows ülesanne
    4
    docx

    Windows ülesanne

    valida avanenud menüüst atribuudid. Avanenud aknas valida nimekirjast Internet Protocol Version 4 (TCP/IPVv4) ja vajutada all olevale valikule atribuudid. Avanenud aknas teha aktiivseks valik kasuta järgmist IP aadressi ja kasuta järgmisi DNS serveri aadresse, sisesta vajalikud aadressid ning vajuta OK. 4. Nimeta milliseid on Windowsi operatsioonisüsteemides kasutatavad failisüsteemid (nimeta vähemalt 3). Failisüsteem on realiseeritud kihtidena: Rakendusprogrammid - on määratud faili sisucja antakse korraldusi faili avamiseks, sulgemiseks, kirjutamiseks, lugemiseks , Loogiline failisüsteem - teab kataloogi struktuuri. Uue faili loomisel loeb kataloogi mällu, lisab kirja ja kirjutab tagasi kettale, faili-organisatsiooni moodul - töötab failide loogiliste ja füüsiliste blokkide tasemel. Tema ülesandeks vaba kettaruumi arvestus ,

    Operatsioonsüsteem
    Linux vs Windows
    11
    docx

    Linux vs Windows

    raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus root failisüsteem tähisega ,,/", mida võib võtta kui C: drive, mis on kõige üleval failisys i sümboliks. Disketi Analüsaator näitab kätteantud failisüsteemi kautust ja paigutust Linuxi alustest uusi kaustu kõvakettal juurkataloogi failisüsteemide sees. Sa märkad, et ühendades arvutisse UBS võtme, see märgitakse ära aadressireana: "/media/partition-name". See omab ka rohkem mõtet, sest Linuxis on üherealine failisüsteem, mis algab juurkataloogist (,,/" või

    Arvuti programm
    Op süsteemid
    6
    doc

    Op süsteemid

    Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pä

    Arvutiõpetus
    Operatsioonisüsteem
    6
    doc

    Operatsioonisüsteem

    Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pä

    Ainetöö
    Windows 2000
    5
    pdf

    Windows 2000

    EFS toimib krüpteerides faili põhi-sümmeetrilise võtmega, mida kasutatakse, sest see võtab vähem aega krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks suurte andmemahtude korral kui asümmeetrilise võtme salakiri on kasutatud. Sümmeetriline võti, mida faili krüpteerimiseks kasutati on siis krüpteeritud avaliku võtmega, mis on seotud kasutaja, kes krüpteeris faili ja see krüpteeritud andmed on salvestatud krüpteeritud faili päises. Et dekrüpteerida fail, failisüsteem kasutab kasutaja isiklikku võtit, et dekrüpteerida sümmeetriline võti, mis on salvestatud faili päisesse. Seejärel kasutab see sümmeetrilist võtit, et dekrüpteerida fail. Sest see on sõlmitud failisüsteemi tasandil, on läbipaistev teisele kasutajale. Põhi-ja dünaamilised salvestamise Windows 2000 tutvustas Logical Disk Manager ja diskpart käsurea vahendit dünaamiliseks ladustamiseks. [10] Kõik Windows 2000 versioonid toetavad kolme tüüpi dünaamilise ketta mahte (koos

    Arvutiõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun