Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2. Identsed failipaigutustabelid, mis kaardistavad Andmete sektoris olevad klastrid. Klastrite kanded sisaldavad üht viiest väärtusest: järgmise klastriahelas oleva klastri
Failisüsteemid FAT Pikemalt artiklis Failipaigutustabel. FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987. aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2 GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on failinimelaiend). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255-tähemärgilisi failinimesid. FAT32 FAT32 on edasiarendus FAT16-st
Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). et.wikipedia.org Operatsioonisüsteem vastutab failide loomise, kustutamise ja muutmise eest. Tavaliselt on selleks operatsioonisüsteemis realiseeritud ühe või rohkema failisüsteemi tugi. Failisüsteem määrab ära hulga andmete salvestamiseks, kustutamiseks ja muutmiseks vajalikke parameetreid: millisteks loogilisteks osadeks on kõvaketas jaotatud, kuidas andmeid kõvakettale salvestatakse, mis on fail, mil viisil on võimalik asukohad struktureerida jne. Erinevad operatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid failisüsteeme ning ühe operatsioonisüsteemi jaoks vormindatud kõvaketas ei pruugi olla loetav (ning sinna pole siis võimalik ka kirjutada) teise operatsioonisüsteemi poolt.
valida avanenud menüüst atribuudid. Avanenud aknas valida nimekirjast Internet Protocol Version 4 (TCP/IPVv4) ja vajutada all olevale valikule atribuudid. Avanenud aknas teha aktiivseks valik kasuta järgmist IP aadressi ja kasuta järgmisi DNS serveri aadresse, sisesta vajalikud aadressid ning vajuta OK. 4. Nimeta milliseid on Windowsi operatsioonisüsteemides kasutatavad failisüsteemid (nimeta vähemalt 3). Failisüsteem on realiseeritud kihtidena: Rakendusprogrammid - on määratud faili sisucja antakse korraldusi faili avamiseks, sulgemiseks, kirjutamiseks, lugemiseks , Loogiline failisüsteem - teab kataloogi struktuuri. Uue faili loomisel loeb kataloogi mällu, lisab kirja ja kirjutab tagasi kettale, faili-organisatsiooni moodul - töötab failide loogiliste ja füüsiliste blokkide tasemel. Tema ülesandeks vaba kettaruumi arvestus ,
raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus root failisüsteem tähisega ,,/", mida võib võtta kui C:\ drive, mis on kõige üleval failisys i sümboliks. Disketi Analüsaator näitab kätteantud failisüsteemi kautust ja paigutust Linuxi alustest uusi kaustu kõvakettal juurkataloogi failisüsteemide sees. Sa märkad, et ühendades arvutisse UBS võtme, see märgitakse ära aadressireana: "/media/partition-name". See omab ka rohkem mõtet, sest Linuxis on üherealine failisüsteem, mis algab juurkataloogist (,,/" või
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pä
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pä
EFS toimib krüpteerides faili põhi-sümmeetrilise võtmega, mida kasutatakse, sest see võtab vähem aega krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks suurte andmemahtude korral kui asümmeetrilise võtme salakiri on kasutatud. Sümmeetriline võti, mida faili krüpteerimiseks kasutati on siis krüpteeritud avaliku võtmega, mis on seotud kasutaja, kes krüpteeris faili ja see krüpteeritud andmed on salvestatud krüpteeritud faili päises. Et dekrüpteerida fail, failisüsteem kasutab kasutaja isiklikku võtit, et dekrüpteerida sümmeetriline võti, mis on salvestatud faili päisesse. Seejärel kasutab see sümmeetrilist võtit, et dekrüpteerida fail. Sest see on sõlmitud failisüsteemi tasandil, on läbipaistev teisele kasutajale. Põhi-ja dünaamilised salvestamise Windows 2000 tutvustas Logical Disk Manager ja diskpart käsurea vahendit dünaamiliseks ladustamiseks. [10] Kõik Windows 2000 versioonid toetavad kolme tüüpi dünaamilise ketta mahte (koos
Kõik kommentaarid