EEE 802.x (0)
IEEE 802.x
Indrek Salm
Ajalugu
1980. aastal käivitus USA-s IEEE (The
Institute of Electrical and Electronics
Engineers) Projekt 802, mille eesmärgiks oli
kohtvõrgu ühtse standardi loomine.
Üpris pea jagunes projekt erinevateks
alamprojektideks vastavalt praktikas
kasutatavate võrgutopoloogiate ja
andmeedastusmeetodite alusel.
Projekti käigus stabiliseerusid teatud
võrgutehnikad ja omandasid konkreetseid piire
ja ettekirjutusi, mis omakorda võimaldasid
kogu lokaalvõrgu intensiivse ja laia
kasutuselevõtu.
IEEE 802 esimesed
standardid
määratles standardid võrgu selliste füüsiliste
komponentide jaoks nagu interfeisid (liidesed)
ja kaablid, mis esinevad OSI-mudeli 1 ja 2 kihil
Standardid kehtivad:
Võrgukaartidele
globaalsete võrkude komponentidele
koaksiaal- ja keerupaarikaabli võrkudele
CSMA/CD Carrier Sense Multiple Access
with Collision Detection - kokkupõrgete
avastamisega kandesignaali multijuurdepääs)
Olulisemad standardid
802.1 - sisaldab standardi üldise arhitektuuri
kirjelduse.
See määratleb muude 802.x
standardite omavahelised suhted ja
liidesed võrgukihiga, kuid mitte
võrgukihti ennast.
802.2 - määratleb loogilise kanalikontrolli (LLC
- Logical Link Control)
seejuures ei kata see kogu kanalikihti,
osa sellest jäetakse teistele 802.x
-standarditele.
IEEE 802.3 standardid
802.3 - määratleb Ethernet'i CSMA/CD-
meetodil toimiva siinivõrgu, mis jaotub
versioonideks:
Experimental Ethernet, 1972 (patent
1978), 2.94 Mbit/s üle koaksiaalkaabli
Ethernet II (DIX v2.0), 1982, 10 Mbit/s
üle peene koaksiaalkaabli, kaadrid
sisaldavad tüübivälja. Interneti
protokollikomplekt kasutab alati seda
kaadriformaati sõltumata
sidemeediumist
IEEE 802.3 standardid 2
IEEE 802.3, 1983, 10BASE5 10 Mbit/s
üle jämeda koaksiaalkaabli. Muidu
sama, mis DIX, kuid tüübivälja asemel
on pikkuse- ja LLC-väljad
802.3a, 1985, 10BASE2 10 Mbit/s üle
peene koaksiaalkaabli
802.3b, 1985, 10BROAD36
802.3c, 1985, 10 Mbit/s järguri
spetsifikatsioon
IEEE 802.3 standardid 3
802.3d, 1987, FOIRL ehk
järguritevaheline kiudoptiline link
802.3e, 1987, 1BASE5 või StarLAN
802.3i, 1990, 10BASE-T 10 Mbit/s üle
keerdpaarliini
802.3j, 1993, 10BASE-F 10 Mbit/s üle
kiudoptilise liini
802.3u, 1995, 100BASE-TX, 100BASE-
T4, 100BASE-FX Fast Ethernet 100
Mbit/s (automaatkätlusega)
IEEE 802.3 standardid 4
802.3x, 1997, Täisdupleks ja
vooreguleerimine
802.3y, 1998, 100BASE-T2 100 Mbit/s
üle madalakvaliteedilise keerdpaarliini
802.3z, 1998, 1000BASE-X Gbit/s
Ethernet üle kiudoptilise liini
andmekiirusega 1 Gbit/s
802.3ab , 1999, 1000BASE-T Gbit/s
Ethernet üle keerdpaarliini
andmekiirusega 1 Gbit/s
IEEE 802.3 standardid 5
802.3ac , 1998, Kaadri maksimaalne
suurus on viidud kuni 1522 baidini, et
võimaldada Q-märgendi kasutamist.
Q-märgend sisaldab 802.1Q VLAN
informatsiooni ja 802.1p
prioriteetsusinformatsiooni
802.3ad , 2000, Linkide agregeerimine
paralleellinkidele
802.3ae , 2003, 10 Gbit/s Ethernet üle
kiudoptilise liini; 10GBASE-SR,
10GBASE-LR, 10GBASE-ER,
10GBASE-SW, 10GBASE-LW,
10GBASE-EW
IEEE 802.3 standardid 6
802.3af, 2003, Toide üle Etherneti
802.3ah , 2004, Esimese miili Ethernet
802.3ak, 2004, 10GBASE-CX4 10 Gbit/s
Ethernet üle kahesoonelise varjestatud
kaabli
802.3an , töös, 10GBASE-T 10 Gbit/s
Ethernet üle varjestamata
keerdpaarliini
802.3ap , töös, Backplane Ethernet (1
ja 10 Gbit/s trükkplaatidel)
IEEE 802.3 standardid 7
802.3aq, töös, 10GBASE-LRM 10 Gbit/s
Ethernet üle multimoodilise kiudoptilise
kaabli
802.3ar, töös, Ummikuhaldus
802.3as, töös, Kaadrite laiendamine
Olulisemad standardid 3
802.4 Token-Passing Bus Access Method
802.5 Token Ring Access Method
802.6 määratleb MAN-võrgu (Metropolitan
Area Network)
802.7 üldlevi tehnoloogia (Broadcast TAG)
802.8 optika tehnoloogia (Fiber-Optic TAG)
802.9 integreeritud võrk kõne ja andmete
edastamiseks
Olulisemad standardid 4
802.10 turvalisus
Andmeturbestandard kasutamiseks IEEE
802 protokollidel põhinevatele koht- ja
linnavõrkudele. Käesoleval ajal selle
standardiga tegelemiseks moodustatud
töögrupp ei tegutse ning traadita
võrkude andmeturbeks on loodud
standard IEEE 802.11i.
Cisco ISL (InterSwitch Link) protokoll
põhines IEEE 802.10 protokollil, kuid
nüüdseks on selle asemel kasutusele
võetud IEEE 802.1Q
IEEE 802.11 standard
IEEE 802.11
IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu)
standardite perekond, millele pandi alus
aastal 1997. Esimene praktikasse
juurutatud standard 802.11b määrab ära
andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas
sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab
DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele
standardile vastavate toodete jaoks
võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi"
("Wireless Fidelity")
IEEE 802.11 standard 2
IEEE 802.11a
Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist.
Kasutab 5 GHz sagedusala ja
võimaldab andmekiirust 54 Mbit/s. Seda
spetsifikatsiooni kasutatakse peamiselt
spetsiaalsetes ärisituatsioonides, mujal
seda eriti ei kasutata.
IEEE 802.11b
Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist, mis
on leidnud kõige laiemat kasutust.
Kasutab 2,4 GHz sagedusala ja
võimaldab andmekiirust 11 Mbit/s
IEEE 802.11 standard 3
IEEE 802.11e
Traadita kohtvõrgu standard, mis tagab
kohtvõrkudele teenusekvaliteedi toe.
See on vajalik viitetundlike rakenduste
puhul nagu näit. VoIP
IEEE 802.11g
Uusim kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist.
On tahapoole ühilduv spetsifikatsiooniga
802.11b osaliselt kuna kasutab sama
sagedusala ja töötab spetsifikatsioonile
802.11a vastava andmekiirusega 54
Mbit/s. Enamik uuemaid Wi-Fi seadmeid
kasutab spetsifikatsiooni 802.11g
IEEE 802.11 standard 4
IEEE 802.11h
Standardi IEEE 802.11 täiendus, mis
muudab selle vastavaks Euroopa
reeglitele, lisades saatevõimsuse
reguleerimise TPC ja dünaamilise
sagedusevaliku DFS
IEEE 802.11i
Standardiprojekt, mille eesmärgiks on
parandada 802.11a ja 802.11b
spetsifikatsioonile vastavate traadita
kohtvõrkude andmeturvet. Lisab
krüpteerimisprotokolle
IEEE 802.11 standard 5
IEEE 802.11n
Väljatöötamisel olev standard, mis peab
tõstma 802.11a ja 802.11b
andmekiiruse kuni 108 Mbit/s ja veelgi
kõrgemale
Olulisemad standardid 5
802.12 prioriteetse juurdepääsuga LAN
100VG-AnyLAN 100VG (Voice Grade)
AnyLAN (ka lihtsalt VG või AnyLAN) on
Hewlett-Packardi poolt välja töötatud
tehnoloogia, mis ühendab endas
tavalise Etherneti ja Token Ring tüüpi
kohtvõrgu elemente.
Olulisemad standardid 6
802.15 standardid määratlevad PAN
(Personal Area Network) võrgu ja
BlueTooth
IEEE standard Bluetooth'il põhinevate
personaalsete raadiokohtvõrkude
(WPAN) kohta. Koostöös Bluetooth
SIG'ga standardiseeris IEEE Bluetooth'i
spetsifikatsiooni alumised kihid.
Standard 802.15.1 kiideti heaks 2002.a. ja
see on täielikult ühilduv versiooniga
Bluetooth 1.1
Olulisemad standardid 7
802.16 IEEE traadita võrgu (raadiovõrgu)
standardite komplekt aastast 2002, mis
näeb ette andmekiirust kuni 70 Mbit/s 10-
66 GHz sagedusalas ühenduskaugusega
kuni 60 km. See on ühtlasi WiMax'i
spetsifikatsiooni tehniline nimetus.
IEEE 802.16-2004 tehnoloogia kasutab
sagedusi 2-11 GHz ning sobib hoonetes
paiknevate liikumatute seadmete ühe
802.32 1 Gb/s edastuskiirusega Ethernet'i
Olulisemad standardid 8
IEEE 802.1D
MAC sildade standard, mis defineerib
sildamise, täispuuprotokolli, intervõrgustamise
802.11 võrkude jaoks, virtuaalsete
kohtvõrkude läbipaistva sildamise
jmsndamiseks sidevõrkudega T1 (E1)
traatühenduse või DSL'i asemel, samuti WiFi
võrkude omavaheliseks ühendamiseks ja
traadita laivõrkude loomiseks. Uuemas
variandis 802.16.e-2005 (vanema nimetusega
802.16.e) on lisatud tugi liikuvate seadmete
ühendamiseks sidevõrguga sagedustel 2-6
GHz.
Olulisemad standardid 9
IEEE 802.1D
Sageli arvatakse ekslikult, et WiMAX
võimaldab andmekiirust 70 Mbit/s 60 km
kaugusel tugijaamast kõigile, sealhulgas ka
liikuvatele kasutajatele. Nii nagu DSL'i
(ADSL'i) puhul, nii ka siin kauguse või kasutaja
liikumiskiiruse kasvades andmekiirus langeb,
samuti väheneb andmekiirus samaaegsete
kasutajate arvu suurenedes
Olulisemad standardid 10
802.1q standard annab mehhanismi
virtuaalsete kohtvõrkude identifitseerimiseks ja
teenusekvaliteedi tasemete määramiseks.
Ethernet'i kaadritele lisatakse 4 baiti,
suurendades sellega kaadri maksimumsuurust
1518-lt baidilt 1522 baidini. Kolme bitti
kasutatakse kaheksa prioriteetsustaseme
(teenusekvaliteedi) ning 12 bitti kasutatakse
kuni 4096 virtuaalse kohtvõrgu
identifitseerimiseks. See annab sillatud
võrkudele võimaluse ühe ja sama võrgulingi
ühiskasutuseks ilma võrkudevahelise
infolekketa
Olulisemad standardid 11
IEEE 802.1w
Standardi IEEE 802.1D lisa, defineerib
MAC silla muudatused, mis on
vajalikud võrgu kiire
ümberkonfigureerimise
võimaldamiseks
Olulisemad standardid 12
IEEE 802.1X
Autentimisspetsifikatsioon, mis võimaldab
kliendil saada ühendust traadita võrgu
pääsupunktiga või fiksvõrgu
kommutaatoriga, kuid ei luba kliendil
saada ühendust Internetiga enne, kui see
esitab oma isikuttõendavad andmed, näit.
kasutajanime ja parooli, mida
verifitseeritakse eraldi serveris. 802.1X
spetsifikatsioonis on seega kolm osalist:
paluja (klient), autentija (kommutaator või
pääsupunkt) ja autentimisserver.
TÄNAN KUULAMAST!
Slideshow
Sarnased õppematerjalid
20
pdf
Side eksami spikker
1 byte = 8 bit
1 = 1024
1 =1024
1 symbol=11bitti
Eestis kehtiv Pv=100mW
C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm
diskreetimissamm=1/(2Fmax)
Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax))
EU standard t2hendab jaamas 48V pinge
Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s
dBm=10log(Pv/10mW)
Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis)
1dB=10log(Pv/Ps)
(kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants
R = W log2 (1+S/N)
S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22
x dB = 10 ^ x mW
ATM 5BYTE PÄIS
ETHERNET 18 BYTE PÄIS
C = 3 * 10^8 M/S
PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA
200 kHz
1 TA = 550 MEETRIT
1 kbps = 1024 bps
1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne
bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms.
53(5-, 48-.). 9600:48=200
*5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/
2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks
valida ülekantava in
10
odt
Arvutivõrgud
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
ARVUTIVÕRGUD
Timo Kasemaa
AA-09
2009
1
Sisukord
PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4
TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6
VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8
TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8
RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9
2
PÕHIMÕISTED
Telekommunikatsiooni mudel
Kodeerimine
Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest
koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks.
Moduleerim
12
docx
Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused !
Telekommunikatsiooni mõiste:
Igasugune märkide, signaalide, kirjutatud teksti, piltide ja helide või muu teabe väljasaatmine,
ülekanne ja vastuvõtt traat- või kiudoptiliste liinide, raadio- või optiliste süsteemide või mistahes
muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu (http://vallaste.ee/)
Lihtsustatud kommunikatsiooni mudel:
Telekommunikatsiooni klassifikatsioon:
Telekommunikatsioonivõrgu
topoloogiad:
Kommunikatsiooni ülesanded:
· Ülekandesüsteemi ära
kasutamine
· Ühendamine (Interfacing)
· Signaali genereerimine
Telekommunikatsionni alused
8
doc
Arvuti võrgu referaat
Põhimõisted:
Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult
digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e-
postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle
teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi
ka inimesele loetamatu
Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele
signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja
valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine
morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu
moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised:
· ampl
19
odt
Arvutivõrkude Referaat
Referaat
Koostanud: Raido Kurvits
Põhimõisted
Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate
vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile
kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning
televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu
(infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu.
Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku
alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks.
Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud
kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise
vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk
kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel
tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutus
38
doc
IEEE 802.11 ehk WiFi
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS
IEEE 802.11 ehk WiFi
Referaat
Koostaja
Martin Vooremäe
AV13
Juhendaja
Priit Paap
Vana-Võidu
2014
Sisukord
Sisukord...................................................................................................................... 2
Sissejuhatus............................................................................................................... 3
WiFi algus................................................................................................................... 4
WiFi nimi..................................................................................................................... 5
Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6
Kuidas üh
14
docx
Arvutivõrkude alused
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD
Urmas Saare
Arvutivõrkude alused
Referaat
Juhendaja: Sander Mets
Pärnu 2010
Sissejuhatus
Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: :
rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja
füüsilisest kihist.
Sissejuhatus arvutivõrkudesse
Võrgutopoloogiad
Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide
paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste
konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised
kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on:
1. siinitopoloogia kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa
siini abil
2. lineaarne topoloogia põh
1
doc
Side, spikker eksamiks
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.
ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks
t2isarv pakette.
Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid