Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SEMINARI ÜLESANDED nr 4-1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ministeerium, müüja, maire, kuusik, antsu, taganeda, ettemaks, tõlk, põhjenda, varalise, autole, tasuma, ostuhinna, taganemine, radiaatorite, firmale, liiklusõnnetus, alkoholijoobes, remondi, vahepeal, müüjale, gruusia, lepingupool, hüvitamist, õnnetust, antsul, nõudeõigus, vihm, elutoa, fotograaf, teatab, 3500, tekitamise, andrei, seminariÜlejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 (5) - Kui müüja on tarbijale müügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks
KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1
Lepingu-ja ühinguõiguse ülesandes koduseks lahendamiseks 2018 sügis. 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1
Peale tubade ja ruumide ülevaatust teatasime oma kavatsusest reserveerida külalistemaja perioodiks 31. detsember 2016 kuni 2. jaanuar 2017. Täpset osalejate arvu teada ei olnud, oletasime, et peaks tulema umbes 30 inimest. Hageja esindaja nõudis külalistemaja broneerimiseks ettemaksu 50% ulatuses (750 eurot) eeldatavast majutuse kogumaksumusest, (1500 eurot) lähtudes hinnakirja järgi arvestusest, et ühe inimese majutamine maksab 25 eurot. Nõutud ettemaks on tasutud. Viitan ühtlasi asjaolule, et hageja esindaja rääkis eesti keelt tugeva aktsendiga. Ka mina ise valdan eesti keelt vaid vähesel määral, seetõttu kulgesid läbirääkimised suurte raskustega. Tuli ette olukordi, kus suheldi sõrmede abil. Ei vasta tõele, et kõnealusel aastavahetusel viibis külalistemajas 30 inimest. Tegelikult saabus vaid 29 inimest, 10 inimest aga avaldasid rahulolematust majutustingimustega ja lahkusid külalistemajast juba 1. jaanuaril.
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1.Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et
Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada, siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus. Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus.
Kas on tegemist rikkumisega ? Kas A-l on selleks õigus? Vastus: VÕS §100 ütleb, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.VÕS §102 sätestab teatamiskohtuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS §105 ütleb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. VÕS § 116 lõige 1 aga ütleb, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lõige 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot. Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise tingimused“ (tingimused), mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud
Kas on olemas ostja? Ostjaks on Mait. VÕS § 16 lg 1 – ostja tegi pakkumuse, avaldas soovi osta. VÕS § 16 lg 1 tulevad tingimused: 1) piisavalt määratletud – kindel hind, ese, kogus; 2) tahe olla õiguslikult seotud – soov saada asja omanikuks ja astuda lepingusse; 3) kindlale isikule – Reinholdile. Kas on olemas müüja? Müüjaks on Reinhold. VÕS § 20 lg 1 praegu nõustus müüja läbi tahteavalduse Pöial on veits kahtlane, see ei pruugi olla nõustumus. Seda ei saa nõustumusena tõlgendada Vastus: poolte vahel ei ole müügilepingut VÕS § 9 järgi sõlmitud. Ostja ei saa VÕS § 108 alusel täitmist nõuda, kuna võlasuhet ei ole ei ole vaja hinnata ka järgnevaid nõude eeldusi VÕS § 75 lg 1 ühepoolsete tahteavalduste tõlgendamine
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe , mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest , s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud , et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest , mistõttu
krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17). 3-2-1-17-12 p 15, Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme kohta lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustuse ulatust täpsustavad VÕS § 14 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seadus § 95. 3-2-1-171-14 p 14, Kohtud leidsid, et kostja pole oma teavitamiskohustust rikkunud, kuna kostja ei teadnud ega
Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus? o Lepinguliik o Kas leping on sõlmitud? / Kui lepingut ei tuvasta, kontrollime, kas on pidanud lepingueelseid läbirääkimisi
1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud. Ei esine võlasuhte lõppemise aluseid VÕS § 186 mõistes. 2. Rikkumine. Kohustuse sisu – VÕS § 76 lg 1 järgi peab kohustust täitma vastavalt seadusele. VÕS § 77 lg 1 II lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. Maja peab vastama keskmisele kvaliteedile. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müüja kohustus oli tagada, et korsten on keskmise kvaliteediga ja ohutu. Kas kohustust on rikutud? – VÕS § 100 järgi on tegu kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 217 lg 1 järgi korsten ei vastanud lepingutingimustele, kuna VÕS § 217 lg 2 järgi: P1 – kokkulepitud omadused puudusid; ei P2 – ei vastanud otstarbele, mida ostja soovis kasutada või otstarbele, milleks
teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. VÕS § 14 lg 3 selle alusel võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada kahjustatud poole eest, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg 1 märgitud asjaoludel. RK: “VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks läbirääkimistele tuginenud, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis tekkis kahjustatud isikul lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest.” RK: “VÕS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise korral tuleb aga kahjustatud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks uskunud vorminõuete tõttu tühise lepingu kehtivust, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis kahjustatud isikul tekkis lepingu
pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise tingimused“ (tingimused), mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot. 1 Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid.
leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (§ 9. Lepingu sõlmimine). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (§ 11. Lepingu vorm). Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (§ 208. Müügilepingu mõiste) 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? Vastus: - Seaduses on kirjas, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS §76)
testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping.
Asjaõiguse kaasused 29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandaj
või pideva töösuhte loomisega (nt tööleping) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 2.1. Võõrandamislepingud Erilist kohta lepingute hulgas, eelkõige oma majandusliku tähenduse poolest, omavad lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. 2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müügi eriliigiks on tarbijalemüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale.
olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv müügileping. 2. Kohustus 1. Kohustuse sisu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seadusest, täpsemalt VÕS §-st 217 lg 1 tuleb kohustus tagada, et ostjale üle antav asi vastaks lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüja kohustus oli tagada, et maatükk vastaks oma koguselt lepingutingimustele ehk oleks täpselt 1000 ruutmeetrit. Ostja maksis ostusumma täies ulatuses. 1. Põhikohustused => VÕS § 208 lg 1 järgi tuleb 1) ostjal maksta ostu hind ja võtta asi vastu; 2) müüjal anda asi ja omand üle. 2. Kõrvalkohustus => VÕS § 217 lg 1 järgi peab asi vastama
tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Kohustusi on kahte liiki – saab rääkida tulemusest või kus on vaja arvestada teise poolte huvidega. - Kui on müügileping, mille poolteks on A ja B. B on müüja, A on ostja. Mõlematel on õigused ja kohustused. Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et üürileandja võimaldab asja kasutada ja üürnik peab raha maksma.
2. Millises ulatuses vastutab kohustuse rikkumise eest võlausaldaja ehk mis ulatuses põhjustas kohustuse rikkumise võlausaldaja selles osas ei tohi õiguskaitsevahendeid kasutada. Õiguskaitsevahendid Võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel võib võlausaldaja nõuda (§101 lg 4): 1) Kohustuse täitmist 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) Kahju hüvitamist 4) Öelda leping üles või lepingust taganeda 5) Alandada hinda 6) Rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel nõuda viivist 3 Kahju hüvitamine- eesmärgiks on kahjustunud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Hüvitatava kahju liigid on varaline kahju ja mittevaraline kahju. Lepingu ülesütlemine
ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi tingimusteta täitma. Näiteks võivad üleliigne koormavus ja hiljem tekkivad raskused anda ühele poolele õiguse lepingust taganeda vastavalt VÕS §-le 97. Oluliseks lepingulistest kohustustest vabanemise aluseks on ka VÕS-s sätestatud võimalus lepingust taganeda või leping üles öelda lepingu olulise rikkumise korral (VÕS § 101 lg 1 p 4). Täitmiskohustusest võib võlgnik vabaneda ka täitmise võimatuse tõttu või muudel VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud alustel. LEPING Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või
ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi tingimusteta täitma. Näiteks võivad üleliigne koormavus ja hiljem tekkivad raskused anda ühele poolele õiguse lepingust taganeda vastavalt VÕS §-le 97. Oluliseks lepingulistest kohustustest vabanemise aluseks on ka VÕS-s sätestatud võimalus lepingust taganeda või leping üles öelda lepingu olulise rikkumise korral (VÕS § 101 lg 1 p 4). Täitmiskohustusest võib võlgnik vabaneda ka täitmise võimatuse tõttu või muudel VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud alustel. LEPING Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või
lause 2) erand 1- materjali asja valmistamiseks annab teine pool- 3) suuurem osa kohustustest on seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega §208 lg2 2.lause (võrreldes komponentide väärtusi ehk valmistamine vs võõrandamine, kui väärtused pooleks, siis müügileping(nt kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit
üle lepingutingimustele vastava asja, siis asja üleandmisel tasuks lepingupooltel ka asi üle vaadata või üle vaadata lasta, sest asja ülevaatamine on oluline nii üürnikule kui ka üürileandjale. VÕS-i § 334 sätestatu kohaselt, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kui üürileandja rikub asja üleandmiskohustust võib üürnik tulenevalt VÕS § 277 erandkorras lepingust taganeda, vaatamata asjaolule, et üürileping on oma olemuselt kestvusleping. Lepingust taganemine on võimalik tulenevalt VÕS § 277 lg 1, kui üürileandja annab üürnikule üle asja kas kokkulepitust hiljem või üleantud asja omadused välistavad asja sihipärase kasutamise või piiravad seda olulisel määral. Taganemisõigust saab üürnik teostada senikaua, kuni ta ei ole asja kasutamiseks vastu võtnud. Kui üürnik võtab asja vastu, siis tekib kestvuslepingule iseloomulik olukord,
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et
teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tartu Maakohus lahendis 2-12-28718: Kui tööandjal ei ole TLS § 89 lg 3st tulenevat võimalust koondatavale töötajale uut tööd pakkuda, ei kao seetõttu ka õigus töötajat koondada. TÖÖTAJA VARALISE VASTUTUSE EELDUSED JA VASTUTUSE PIIRANGUD Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Uus töölepingu seadus lubab tööandjal kohaldada töötaja suhtes asjaoludest sõltuvalt järgmisi vastutuse viise: · leppetrahv (§ 22, 26 ja 77) · töötasu alandamine (§ 73) · kahju hüvitamine (§ 74)
ning ta ei teadnud seda, siis tema vastu ei saa õkv rakendada Võlgnik saab siis teada, kellele ta saab vastuväiteid esitada ja tasaarvestust teha Nõue loetakse loovutatuks isikule, kellest on võlgnikule teatatud § 170 I lause Sama kehtib, kui uus võlausaldaja esitab võlgnikule loovutamise kohta välja antud dokumendi VÕS § 170 II lause 2. Gustav otsustas kinkida oma vennapojale gümnaasiumi lõpetamise puhul kasutatud sportauto. Kasutatud autode müüja Toivo pakkus talle "uue mootoriga Porsche Cayenne 4.8 298kW 2009 mudel" hinnaga 13 000 eurot. Gustav oli sellega nõus ja leppis Toivoga kokku, et vennapoeg Sulev tuleb ise järele ning ka selles, et dokumendid vormistatakse Sulevi nimele. Kui Sulev läks autot ära tooma, keeldus Toivo auto üleandmisest, kuna ostuhinda ei olevat veel tasutud. Sulev arvas, et see ei puuduta teda. Ülesanne: Milline on õiguslik lahendus?
rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist? Hüpotees: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, ülevärvimise kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi. Materiaalsed eeldused: kehtiv taganemine (kehtiv leping, rikkumine, vastutus, oluline rikkumine, taganemisavaldus)
töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. 3. Varalise vastutuse kokkulepe (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. (2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus
annaabi.ee 
