SEMINARI ÜLESANDED nr 4-1 (0)

ANDREI MIHHAILOV TABB32; 193470TABB SEMINARI ÜLESANDED . 1.Indrek soovis müüa autot. Ta  pani kuulutuse üles oma töökoha internetti ning leidis ostja O,
kes   peale   auto   ülevaatamist   oli   nõus   auto   eest   maksma   70 00   EUROT.   10.   oktoobril
vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15.
oktoobril.  Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 EUROT.
Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu
sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta
85 00 EURO eest.  14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa
ning Indrek andis auto üle. 
15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud.  1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist?
2. Kas O saaks lepingust taganeda?  Iseloomusta olukorda ja arutle. Alustame müügilepingu mõistest. VÕS § 208 lõige 1 ütleb et, asja müügilepinguga kohustub  müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava  asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma  asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 ütleb, et müüjal on asja üle andmise  kohustus ostjale. VÕS § 223 lõige 1 ütleb, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka  siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja  keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul  pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lõige 3 ütleb, et  sellisel juhul võib O lepingust taganeda, sest müüja on rikkunud müügilepinguga kaasnevat  kohustust ning O`l on õigus tagasi nõuda tehtud ettemaks. 2.Justiitsministeerium   korraldab   Gruusia   abiprojekti   raames   koolituse   Gruusia
vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde,
mis   on   projekti   töökeeleks.   Justiitsministeerium   sõlmis   10.   oktoobril   Maire   Kuusikuga
lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november.
Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 euri ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel
3000 eurot.  26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end
vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning
ta pole  suuteline midagi tõlkima.


Andke ministeeriumi esindajale nõu: Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult
nüüd (26. oktoobril) nõuda? 1. Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist?  Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist,  sest et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja töölepingu seaduse § 15 alusel töötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt ja sellest tulenevad kohustused mis on paragrahvis kirjas. 2. Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda? Kuidas taganemine toimub? Justiitsministeerium   saaks   Maire   Kuusikuga   sõlmitud   lepingust   täaganeda,  kuna lepingust   taganemine   ja   lepingu   ülesütlemine   on   Võlaõigusseadus   §   101   kohaselt õiguskaitsevahendid, mida saab lepingu kahjustatud pool kasutada lepingut rikkunud poole suhtes. Lepingust taganemist kasutatakse selliste lepingute lõpetamisel, mis on suunatud ühekordsele sooritusele. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust. 3. Kas   Justiitsministeerium   saaks   Maire   Kuusikult   tagasi   nõuda   ettemaksuna tasutud 1000 eurot?  Jah saaks, sest nemad ei saa tellitud tööd õigeks ajaks, kui lepingule on alla kirjutatud, siis on mõlemal poolel kohus lepingut täita. VÕS § 196 alusel lepingust taganemisel võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel ületanu tagastamist ning saadud kasu väljaandmist, kui tagastatakse kõik muu. 3. V müüs  E-le omandireservatsiooniga radiaatoreid ,toimetades  need viimasele kuuluvale 
ehitusplatsile.Enne  radiaatorite  monteerimist ehitatavasse elamusse  võõrandas  E ,kes ei 
olnud radiaatorite eest tasunud,kinnisasja  M-le,kes ehitustöid jätkas. Nõudis  M-lt 
ehitusplatsil seisnud  radiaatorite väljaandmist.
1. Analüüsi õiguslikult olukorda? VÕS § 233 reguleerib omandireservatsiooniga seotud tingimusi, mis on osa müügilepingust.  Omandiresevratsioon eeldab, et asja müügi puhul puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna  tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku  tasumisega. Hetkel on tegemist sellega, et E tõi vallasasja platsile ja jättis selle sinna, aga ta ei


olnud tasunud selle eest ning maa võõrandamisegaläks asi M-ile ning E, kes tegelikult ei  olnud asja eest tasunud nõuab seda tagasi. Tegemist on äriõiguse ning lepinguõigusega. 2. Kas nõue on õigustatud?Põhjenda. Antud juhul ei ole see õigustatud sest VÕS §  233 sätestab, et tagasi saab asja nõuda siis, kui  on lepingust taganetud või leping on tähtajaliselt lõppenud, mida antud juhul toimunud ei ole. 4. Ants töötas osaühingus Firma müügijuhi ametikohal ja tal oli õigus kasutada Firmale 
kuuluvat sõiduautot. Kui sama sõidukiga oli toimunud liiklusõnnetus, millega auto 
kahjustamise läbi tekitati Firmale varaline kahju, siis selgus, et õnnetuse ajal oli autot  
juhtinud hoopis alkoholijoobes Kristina. Ants oli võimaldanud Kristinal auto kasutamist, 
andes selle vabatahtlikult Kristina valdusse, kes oli alkoholijoobes. 
Firma esitas kohtusse hagi, milles nõuab kahju hüvitamist Antsult. Ants aga arvab, et 
tekitatud kahju peab hüvitama hoopis avarii põhjustanud Kristina, kuna just viimane tekitas 
reaalselt kahju ja on seda ka õnnetust puudutava kriminaalasja arutamisel tunnistanud, Ants 
ise ei ole liiklusõnnetust toime pannud ega seeläbi Firmale kahju tekitanud.  1.Analüüsi õiguslikult olukorda. Firma autole tekitati kahju, kuna toimus liiklusõnnetus. Autot juhtis alkoholijoobes Kristina, kuid selleks oli talle loa andnud Ants, kelle tegelikul vastutusel oli auto, samuti oli ka õigus ainult   Antsul.   Tegemist   on   eraõiguse   juhtumiga,   mis   peab   lähtuma   asjaõiguse   seadusest, paragrahvidest mis on seotud isikliku kasutusõigusega. 2.Kas Firmal on nõudeõigus Antsu või Kristina vastu? Nõudeõigus on Antsu vastu, kuna ta rikkus asjaõigusseaduses § 226 lõikes 1 öeldut. Seal on kirjas et isikliku kasutusõiguse võib üle anda, kuid asja omaniku loal (mida antud juhul ei olnud) ja seega kahju tekitamisel kannad kasutusõigusega isik ja kolmas isik koos solidaarselt kahju.   Antud   juhul   aga   ei   olnud   Ants   kooskõlastanud   firmaga   Kristinale   kasutusõiguse andmist, seega on nõue ikkagi Antsu vastu. 5.Anna on endine modell, kes praegu tegutseb stilistina ning seltskonnaürituste korraldajana.
Seetõttu on ta ka ise sageli seltskonna-ajakirjanduse huviorbiidis, temast kirjutatakse sageli
ning tema fotod ilmuvad erinevates meediaväljaannetes.
Anna ostis hiljuti avara korteri Tallinna vanalinnas ning lasi seal teha põhjaliku remondi.
Seetõttu andis ta rõõmuga nõusoleku, kui talle helistati ajakirjast „Kroonika“ ning küsiti, kas
ta oleks nõus oma kodu demonstreerima „Kroonika Kodu-Eri“ jaoks.


Mõne   päeva   pärast   saabubki   Anna   koju   ajakirjanik   koos   fotograafiga.   Anna   suureks
meelehärmiks   ilmnevad   just   selle   külaskäigu   ajal   mitmesugused   remonditööde   puudused:
köögiuks tuleb kolinal hingedelt maha just siis, kui Anna külalised kööki juhatab, õues sadav
vihm valgub elutoa aknapragude vahelt sisse ning lisaks tekib otse külaliste silme all elutoa
krohvitud seinale üha suurenev niiske laik, mis annab tunnistust sellest, et maja välisseinas on
praod, mille  kaudu vihmavesi  tungib läbi seina. Kõige tipuks vajub fotograaf  esikus läbi
põranda, mis näitab, et kasutatud on ebakvaliteetseid põrandalaudu. Samal päeval helistab nördinud Anna peatöövõtjale P-le, kelle vastutusel kogu remont tehti
ning   nõuab   kõikide   ilmnenud   puuduste   kõrvaldamist.   P   ütleb,   et   kõik   ehitajad   on   hetkel
hõivatud ning esimene vaba aeg puuduste kõrvaldamiseks oleks alles 2 kuu pärast. 
Selle peale teatab Anna P-le, et sellisel juhul ei soovigi ta P käest enam tööde parandamist
ning tellib parandustööd hoopis interneti vahendusel leitud remondimehe R käest, kes tuleb
kohe järgmisel päeval kohale. Anna maksab R-ile tasu töö ja materjalide eest kokku 3500
eurot. 
Seejärel   saadab   Anna   P-le   kirja,   milles   teatab,   et   soovib   saada   20000   eurot   tagasi
ebakvaliteetselt teostatud tööde (ukse paigaldus, aknatihendid) ja materjalide (põrandalauad)
eest ning 3500 krooni hüvitist R-ile makstud tasu arvel.  Lisaks   soovib   Anna   10000   eurot   mittevaralise   kahju   hüvitamist,   kuna   vahepeal   on   nii
„Kroonika“ nädalanumbris kui ka „SL Õhtulehes“ avaldatud artiklid Anna korteri seisukorrast
ning   need   on   saanud   ohtralt   negatiivseid   veebikommentaare.   Anna   leiab,   et   P   on   oma
tegevusega kahjustanud Anna kui avaliku elu tegelase mainet ning seetõttu peaks P maksma
Annale hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Kas Anna nõuded on õigustatud? Analüüsi ja põhjenda vastust? Anna nõuded ehitusfirma P vastu on põhjendatud varalise poole pealt. VÕS § 128 järgi  kuulub hüvitamisele varaline kahju, mis on kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Samuti §127 alusel  lõige 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema  vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu  tagajärg. Ning antud juhul oleks põhjuslik seoses halvasti tehtud töö. Mittevaralise kahju  hüvitamine on aga huvitavam, sest seaduse järgi, hõlmab mittevaraline kahju kahjustatud  isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kui Anna suudaks kohtus põhjendada, et tema  maine on tekitanud talle hingelist valu ja kannatusi oleks ka tema nõue õigustatud, mida kipun arvama ka mina antud juhul.

Document Outline

• Alustame müügilepingu mõistest. VÕS § 208 lõige 1 ütleb et, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 ütleb, et müüjal on asja üle andmise kohustus ostjale.
• VÕS § 223 lõige 1 ütleb, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lõige 3 ütleb, et sellisel juhul võib O lepingust taganeda, sest müüja on rikkunud müügilepinguga kaasnevat kohustust ning O`l on õigus tagasi nõuda tehtud ettemaks.
• VÕS § 233 reguleerib omandireservatsiooniga seotud tingimusi, mis on osa müügilepingust. Omandiresevratsioon eeldab, et asja müügi puhul puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega. Hetkel on tegemist sellega, et E tõi vallasasja platsile ja jättis selle sinna, aga ta ei olnud tasunud selle eest ning maa võõrandamisegaläks asi M-ile ning E, kes tegelikult ei olnud asja eest tasunud nõuab seda tagasi. Tegemist on äriõiguse ning lepinguõigusega.