Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seminar 3 - KAASUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hummer, käsutus, hummeri, ting, üürileping, tingimusega, käsutustehing, aõs, heauskne, doktorikraadi, hõljumisaeg, omandanud, üürilepingu, kahjunõue, hüvitamise, seminar, doktorant, doktoritöö, selgub, sealjuures, tingimuslik, nõudeõigus, subs, hõljumisajal, vallasasi, kinnisasja, teadnud, võlaõigusseadus, nõudmine, kiitis, lahendustAÕS (320 I [kasutusvaldaja teatamiskohustus]) kehtetati. SEMINAR 2 Kaasus 10 A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib kella T'le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel T'le. Selleks et ta kingiks ei olnud M'l soovi. See M tahte vastane. Heauskne omandamine välistatud. 3-2-1-10-04. M kella omanik alguses. A valduse teenija. Müük ei ole M tahte vastane. Kokkulepe omandi üleminekuks olemas. Valdus läks K'le üle õiguslikult. Asjaõiguskokkulepe M nimel. K on igaljuhul omanikuks saanud, kuna ta ei pidanud teadma sisesuhtest tulenevat kokkulepet. Seal rikkunud A sisesuhet ja peab M ees vastutama. Kaasus 11. SE AÕS Par 38 valduse üleminek pärijale - valdus läheb üle pärijäle. Laiendus tavapärasele valduse mõistele!
Tähendab omaabi rakendamise võimalust ja nõuete esitamist asjade väljanõudmiseks või valduse rikkumise ärahoidmiseks. - Erisätted §-s 40-50 - kahju hüvitamine VÕS § 127 - alusetu rikastumine VÕS § 1028 Heauskne (ei tea) ja pahauskne (teab) – mõlemad kuuluvad ebaseadusliku valduse liiki. Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks. ● Heauskne omandamine on võimalik, kui on olemas kokkulepe omandaja ja võõrandaja vahel ja võõrandaja annab üle valduse. Isik võib saada heauskseks valdajaks, kuid ei saa toimuda heauskseks omandajaks (v.a kui tegemist on avaliku enampakkumisega) I seminar Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb.
22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku määratluse selgust ja kaitseb õiguskäivet sellega, et kausaaltehingu puudused ei puuduta tehingulist omandamist kolmanda isiku poolt. Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel?
286 Õigus, kui üürileandja nõusolek § 285 lg 1 Parenduste ja muudatuste hüvitamine § 286 ainult siis, kui üüriruumi väärtus tõusis. Üür ja „kõrvalkulud“ § 292, § 293. Üür peaks katma kõik kulud, mis üürnik selle kasutamise jooksul tekitab. Erikokkulepete puudumisel kannab kõrvalkulud üürileandja. Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine: Tähtajaline üürileping Lõpeb korraliselt tähtaja möödumisel § 309 lg 1 o Erandid seonduvad asja kasutamise jätkamisega pärast lepingu tähtaja möödumist § 310 Enne tähtaja möödumist on võimalik lõpetada üksnes erakorraliselt, s.t erakorralise ülesütlemise teel. Selle spetsiifika: o Eeldab mõjuva põhjuse esinemist § 313 Teenuse osutamise lepingud Üldpõhimõtted: Kaks põhitüüpi: käsundus- § 619, töövõtuleping § 635
Selle konflikti lahendamisel ei piisa, kaaluda vaid konkreetse omaniku ja omandaja huve. Ka siin tuleb silmas pidada asjade käibe vajadusi tervikuna: kas see ei raskendaks liialt käivet, kui omandaja peaks igal omandamise juhul tegema järelpärimisi, et veenduda võõrandaja õigsuses asja võõrandada või piiratud asjaõigusega koormata? Käibe kindluse ja kerguse ning potensiaalse omandaja huvide arvestamine nõuab seega asjaõiguselt regulatsiooni, mille võib sõnastada kui heauskne omandamine õigustamata isikult. Kinnis- ja vallasasjade õigusliku regulatsiooni eristamist loetakse asjaõiguse nn saksaõiguslikuks eripäraks. Erinevust loetakse nii suureks, et peetakse võimalikuks kogu asjaõiguse jagamist kahte ossa, millest üks käsitleks kinnis- ja teine vallasasju. Vahetegemise põhjuseks on kinnisasjade surem tähtsus: kinnisasi on nii üksikisiku kui ka ühiskonna eksisteerimise aluseks.
Seega tuleb esemete all eristada: 1) asjad; 2) õigused; 3) muud hüved. · Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Kehalisus tähendab ruumilist piiritletust, haaratavust, meelte abil tunnetatavust; valduse (juhtimise) teostamise võimalust. Kehaline ese võib olla erinevates füüsikalistes olekutes (tahke, vedel, gaas). Üksnes asjade suhtes on võimalik rääkida valdusest, st faktilise võimu teostamisest, samuti on võimalik asjade heauskne omandamine. Teatud õigustele kohaldatakse erandina asjade kohta sätestatut, nt hoonestusõgus ja korterihoonestusõigus (vt TsÜS § 49 lg 2). · Õigused. Õiguslikku võimu on võimalik teostada (kasutada, loovutada, realiseerida) varaliste õiguste suhtes (nt nõudeõigused; osalusõigused; asjaõigused; intellektuaalse omandi esemeks olevad varalised õigused; õigused õigustele). · Muud hüved.
Obj tsiv.õigus mõjutab isikuid läbi tsiv.õigussuhte. tsiv.õigussuhe on obj õiguse alusel tekkinud isikute vaheliste subj õiguste ja neile korrespondeeruvate kohustuste seos. seaduses sätestatud asjaolude toimel tulenevad õigusnormides sisalduvatest üldistest reeglitest konkreetsetele isikutele õigused ja kohustused. Tingimuslik tehing* sõlmitakse nt pärandamise puhul, et leping hakkab kehtima, kui laps lõpetab kooli vm § 102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing (1) Tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. (2) Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. (3) Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Obje
22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku määratluse selgust ja kaitseb õiguskäivet sellega, et kausaaltehingu puudused ei puuduta tehingulist omandamist kolmanda isiku poolt. Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel?
arvatud pärimise või kinke teel saadu) või kohustuste suhtes, mille nad perekonna huvides võtavad. KÄSUTUSÕIGUS ÜKSNES ÜHISELT, EI SAA OMANDIGA ISESEISVALT MIDAGI TEHA. VI loeng KAASUS: Kaasomand (A+B). Suur maja Kalamajas. Ning igaühe osaks on ½. A sõitis Austraaliasse ära ning siis, kui ta tagasi tuli, ilmus, et selles majas elab Ü juba 2 aastad ning tal on B-ga üürileping sõlmitud, üüritasuks on 800€. LAHENDUS: AÕS § 80 lg 1 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: 1. Kas A on omanik ? On küll, ta on 1/2 osa omanik. Saab esitada nõuet, et Ü koliks välja. 2. Kas Ü valdab asja ? Valdab, tal on kehtiv üürileping B-ga, niiet ta maksab B-le iga kuu üüritasu 800€ ulatuses. AÕS § 33 lg 1 - on asja valdajaks 3. Kas Ü-l on õiguslik alus seda asja vallata?
o Valduse lõppemine: tegeliku võimu kaotamine. Aiult ajutine lahutamine asjast ei tähenda valdusest loobumist. Ei nõua teovõimet. o Vabatahtlik o Mittevabatahtlik – asi läheb valdajal kaotsi, nt varguse, kotamise, unustamise ja mahajätmise tõttu. Kadumise puhul võimalik heauskne omandamine §8 - BGB eristab kahte valduse liiki: o Omandusvaldaja on see, kes valdab asja kui temale kuuluvat, st kasutab ja valdab seda nagu kuuluks see temale. Vahet ei ole, kas see kuulub talle tegelikult või mitte (ka varas on omandusvaldaja) o Võõrvaldaja on see, kes tunnistab kedagi teist endast kõrgemalseisvaks,
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad.
kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas ABC saab H-lt talad nõude AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1. ABC peab olema omanik ? 1.1§ 92 lg 1 kohaselt ? a) omandi üleminek (vargal ei ole õigust omandit üle anda) 1.2 Kas § 95 kohaselt sai H omanikuks ? Vallasasjad, kas valdus anti üle, kokkulepe,pädevuse puudumine (jah puudus) b) Kas H oli heauskne ja kas ta pidi teadma, et varas ei ole omanik. Ei pidanud teadma, poes käies ei eelda seda,et nõuaksime müügilepingut. c) Kas esineseid heauskset välistavad asjaolud ja vargusega ei saa asja omandada seega on välistatud asjaolud ja ei toimunud heauskset omandamist. KA § 95 EI SAANUD H TALADE OMANIKUKS. 1.3.Kas H võis saada omanikuks AÕS § 107 (3) kohaselt ? a) vallasasi (on vallasasi) b) ühendatakse maatükiga? TsÜS § 54 (1) ja § 55 (1) +
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse
Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping. Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel.
Kõige tuntumad vormid: 1) leping ehk kokkulepe, mis saavutatakse selle teigjate tahteavalduse kaudu 2) juriidilise isiku organi otsus – üldkoosolek, nõukogu, juhause jm võimaliku organi otsused KOHUSTUSTEHING (KAUSAALNE) JA KÄSUTUSTEHING (ABSTRAKTNE): Kohustus- ja käsutustehingud liigitakse lahutamisepõhimõte (TsÜS §6 lg3) alusel: 1) Kohustustehing – luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha (anda üle asi, maksta raha, ostada teenust jms) 2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti) Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
Heade kommetega vastuolus igasugused kokkulepped kuriteo toimepanekuks, seksuaalmoraali vastased ( sutenööri leping prostituudiga), kokkulepped kurjategija ja ohvri vahel. Muud tehingu tühisuse alused Tsüs §89 Näilik tehing näilikkus näilik(e fiktiivne) tehing on tühine. Võib olla lihtsalt näilik tehing või selline näilik tehing millega püütakse varjata mingit teist tehingut. Tsüs §88 käsutuskeeldu rikkuv tehing kui käsutus on keelatud (müügileping on sõlmitud, kuid müüja suhtes käib täitevmenetlus, mille raames on pandud tema varale käsutuskeeld. käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine) Tühise tehingu kinnitamine Tühisest tehingust reeglina õiguslikke tagajärgi ei tulene. Tehingut ei saa tunnistada tühiseks, vastavate tunnuste ilmnemisel ongi tehing tühine. Kohus saab tuvastada tühisuse ja saab alusetu rikastumise nõude rahuldada. Esitatakse nõue ja
hooletusest põhjustas. Nt A arvab, et B ei taha oma aeda õunapuid. A saeb need maha, kuid üks puu kukub B kasvuhoone peale ja lõhub selle ära. § 1021 saadu väljaandmine. 48. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja heauskselt? MÕKAA S -> AA Selline, kes ei teadnud ega pidanud teadma alt esinemisest ega rikkunud oma teavitamiskohustust. § 1024 lg 2, kus heauskne õigustamatu AA-ja peab hüvitama kahju oma süü e hooletuse korral. Kui eesmärgiks olulise ohu tõrjumine, siis peab hüvit kahju üksnes raske hooletuse või tahtluse korral. Kohalduvad §§ 1024 lg 3, 1021 ja 1020. 49. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu asja õigustamatult? MÕKAA skeem, mida tuleb järgida, kui vaadata AA –> S. Tuleb pöörata tähelepanu § 1024 lg-le 4. Üksnes heauskne AA-ja võib esit oma nõuded AR sätete
kuid ühinenud solidaarvõlausaldaja peab tasuma teistele solidaarvõlausaldajatele nende osad (vt VÕS § 74 lg 2). Sama peab tegema ka võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja (vt VÕS § 75 lg 1). 91. Kuidas toimub nõude üleminek ühelt võlausaldajalt teisele? Nõude loovutamiseks nimetatakse nõude ülekandmist lepingu alusel ühelt võlausaldajalt teisele. Võlgniku nõusolekut loovutamiseks ei ole vaja (vt VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamine on käsutustehing, millega täidetakse selle aluseks olnud kohustustehingust tulenev täitmiskohustus. Nõude loovutamise eeldusteks on: _ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega
Oletame, et mõlemad tehingud on tühised. A-l võimalik esitada asjaõiguslik vindikatsioonihagi. Lisaks on tal võimalik esitada ka alusetust rikastumisest tulenev nõue (soorituskondiktsioon) 1028 lg .. / 1032 lg 1. * Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis C?). Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib. * Enam vindikatsioonihagi ei saa esitada. * => Soorituskondiktsioon peamiselt mõeldud nendeks juhtudeks, kus käsutustehing kehtib. Näide2: kahju hüvitamine 1044 lg 3 annab kehavigastuse/tervisekahjustuse puhul võimaluse esitada igal juhul hagi ka deliktiõi- guse alusel. Näide 3: tasu avalik lubamine + leid A lubab kassi leidjale avalikult tasu 10 EURi
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vast
eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le koera. Selle lepingu raames saame eristada kohustustehingut ja käsutustehingut. Kui mõlemad tehingud on tühised, mis alusel saab A oma koera tagasi? Alusetu rikastumine või vindikatsioonihagi. Soovitatav on kasutada alusetu rikastumise nõuet, sest siis ei pea tõendama omandiõigust, vaid ainult valduse üleandmist B-le. Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu
sellega; tal ikka oli tahe müüa, kui oleks pahauskne siis, ta tegelikult ei soovi üldse müüa ka o Pahauskne katkestamine VÕS § 13 lg 3 (kas ühel poolel on tekkinud põhjendatud usaldus – tingimustest rääkimine, kohtumise kokkuleppimine) – praegu on tegemist pahauskse katkestamisega; kui ta oleks teavitanud, et müüb teisele, siis oleks heauskne - Kas kohustusi on rikutud? o R ei andnud asja M-le - Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid? o VÕS § 101 lg 3 Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kas rikkumise põhjustas M-i tegu
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasud
Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes
Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes
Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas) Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada). IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35) (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures.
õiguse allikast, siis räägime sellest, kust objektiivne õigus tuleneb. Õiguse allikaks on eelkõige seadus. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus (riigi jaoks). Kas põhiseadus on ka tsiviilõigusele tähtis? Jah, kuna ta annab miotmed väga olulised põhimõtted, kuid ta ei sisalda väga paljusid tsiviilõiguse jaoks vahetult tähtsust omavaid norme. (KUID §32 pärimise kohta nt!). Tsiviilõiguse jaoks on peamised allikad on seadused. Põhilised seadused ongi need viis seadust: PerS, AõS, PärS, TsüS, VõS (koos aastaarvudega!!!!!!!!). Muidugi nendega tsiviilõiguse allikad ei ammendu, kuid needd on põhilised. Tsiviilõiguse allikaks võivad põiseaduse ja nende viie seaduse kõrval võivad olla ka seadusest alamad õigusaktid. Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid, kuid need on siiski selged erandjuhud. §2 tähtis. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on s
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi
annaabi.ee 
