Sellisel juhul teavitab adressaat isikut, kuidas kohtu poole pöörduda. Kuidas toimub isikule vastamine ja mil viisil? Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Kuidas toimitakse, kui märgukirjas esitatud seisukoha või ettepanekut ei arvestata? Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal. Kas märgukirja vastamisest võib loobuda, kui jah siis millal? Vastamisest võib loobuda, kui: 1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha; 2) puuduvad isiku sideandmed; 3) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus
juurdepääsupiirangutest · tagama juurdepääsupiirangutest kinnipidamise · mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele Teabenõude esitamise viis- Igaüks võib, kes soovib saada riigi- ja omavalitsusasutustelt teavet, esitada asutusele kas kirjaliku või suulise (näiteks telefoni teel) teabenõude. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus- Vastamise tähtaeg Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ Kuidas peaksid riigiasutuse vastutava töötajana toimima kui saad kodanikult märgukirja Käesolev seadus sätestab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda. Märgukiri seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb aadressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, andes aadressaadile avaliku elu ja riigi valitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb aadressaadilt
Asjaajamiskord on käskkirja lisaks ning paigutatakse toimikusse ühe dokumendina. 5. Organisatsiooni juht korraldava dokumendiga (käskkirjaga). 6. Üldplank ja kirjaplank on asutusele kohustuslikud. 7. Vesimärk, fooliumi- või värvitrükis sümboli (logo) või vapi kujutis, plangi number, reljeefpitsatiga valmistatud element 8. Avaldus, kiri, teatis, tõend, korraldus, käskkiri, protokoll, akt, aruanne, leping jms. 9. Arhiiviseadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, avaliku teabe seadus, digitaalallkirja seadus
Kohalik omavalitsus 1. Mis on kohalik omavalitsus? Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. 2. Mida tähendab, et Eestis on ühetasandiline omavalitsus? Eestis on 1993. aastast vaid ühetasandiline omavalitsus, see tähendab, et maavolikogu puudub. 3. Mis on valla- või linnavolikogu, kes sinna võivad kandideerida ja millised on tema peamised ülesanded? Linnavolikogu on linna esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest.Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ...
Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus Märgukiri on isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist;
kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse alused. Haldusmenetluse seadus- on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korral loomise teel. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus- sätestab salastamise alused, salastatuse muutmise, salastatud teabekandjate kaitse korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus sätestab märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega, ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda Standardid- dokumendihalduse poliitika ja protseduuride standardimine tagab dokumentide kaitse. Standardid on kasutamiseks mis tahes vormingus või andmekandjal dokumentide kohta nii avalikele kui ka eraõiguslikele organisatsioonile
Riigiasutus: Kunda Ühisgümnaasium Analüüsitakse asjaajamiskorra, mis kehtib alates 16.05.2011 (link: http://www.kundakool.ee/asjaajamiskord.pdf) Asjaajamise korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid ja standardid: 1)"Arhiiviseadus"; 2)"Avaliku teabe seadus"; 3)"Digitaalallkirja seadus"; 4)"Isikuandmete kaitse seadus"; 5)"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"; 6),,Töölepingu seadus" 7),,Põhikooli ja gümnaasiumiseadus", haridusja teadusministri kehtestatud määrused 8) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrus nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused"; 9) Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrus nr 308 "Arhiivieeskiri"; 10) Vabariigi Valitsuse 18.04.2000 määrus nr 131 " Kunda Ühisgümnaasiumi põhimäärus"; 11) EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" Asjaajamiskorra peatükid: 1
toimingud (Dokumendihalduse toimingud) tehnoloogia (digitaalsete dokumentide loomise ja haldamise tarkvaraline rakendus, mis võimaldab dokumentide sisu ja versioonide haldamist ehk dokumentide haldamisel kasutatav tehnoloogia) inimesed (susteemi kasutajad e dokumentide haldamises osalevad inimesed) Dokumendihaldust reguleerivat õigusaktid: Seadused: ,,Andmekogude seadus" ,,Arhiiviseadus" (1998) ,,Avaliku teabe seadus" (2000) ,,Märgukirjale ja selgitustaotlusele vaastamise seadus"(2004) ,,Digitaalallkirja seadus"(2000) ,,Haldusmenetluse seadus" ,,Isikuandmete kaitse seadus"(2003) ,,Keeleseadus" ,,Riigivapi seadus" ,,Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused: ,,Arhiivieeskiri" (1998) ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused"(2001) Standardid: EVS-ISO 15489-1:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa1: Üldnõuded" EVS-ISO 15489-2:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa2: Juhised"
ja korraldamise ning igale kasutajale vajalike dokumendihalduse ja dokumendisüsteemi operatsioonide õpetamise eest. 11. Nimeta olulisemaid dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte. Seadused: • Arhiiviseadus • Avaliku teabe seadus • Digitaalallkirja seadus • Haldusmenetluse seadus • Isikuandmete kaitse seadus • Keeleseadus • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus • Riigivapi seadus • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus • Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: • Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused Kust leida vastused ja õppida: *) Dokumendi- ja arhiivihaldus. Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H. Vares]. Tartu: Rahvusarhiiv, 2009. *) Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1, Üldnõuded
Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. 3. Dokumendihalduse valdkonna standardid: ISO 15489:2004 4. Kes on AvTS järgi teabenõudja? Teabenõudja võib olla eraisik või juriidiline isik. Teabenõudja võib olla iga isik kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevad seaduses sätestatud korras. 5
Lahendamise tähtaegu arvestatakse tööpäevades, kalendripäevades või kuudes. Dokument loetakse lahendatuks, kui · küsimus on õigusaktidega ettenähtud korras lahendatud; · asjaosalistele on sellest teatatud (dokumendi saatjale on kirjalikult vastatud). Üldjuhul lahendatakse asi 30 päeva jooksul, teabenõue täidetakse viivitamatult või viie tööpäeva jooksul, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooskul dokumendi registreerimisest. Dokument lahendatakse: · vastusdokumendi koostamise teel või · operatiivselt (telefonikõne, faks). Dokumendi koostamine ja trükkimine Dokumendi koostab ja vormistab spetsialist, kelle ametiülesanne see on või kellele juht on vastamise ülesandeks teinud. Dokumendi kehtestamine (juriidilise jõu andmine)
dokumendid. DOKUMENDIHALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID: (Normatiivid) Seadused: Arhiiviseadus Haldusmenetluse seadus Riigivapi seadus Avaliku teabe seadus Isikuandmete kaitse seadus Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Digitaalallkirja seadus keeleseadus Vabariigi Valitsuse seadus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus DOKUMENDIHALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID A) Määrused; b) Arhiivieeskiri; c) Asjaajamiskorra ühtsed alused. ARHIIVISEADUS: loob Eesti arhiivisüsteemi, sätestab arhivaalide kogumise, hindamise arhiveerimise, säilitamise ja nendele juurdepääsu korraldamise, seab sisse arhiivijärelvalve asjaajamise üle. Seadusega on kehtestatud arhivaali omaniku või valdaja vastutus arhivaalide
hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist reguleerivad olulisemad õigusaktid on seadustest: •Arhiiviseadus •Avaliku teabe seadus •Isikuandmete kaitse seadus •Digitaalallkirja seadus •Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus •Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus ja määrustest: •Asjaajamiskorra ühtsed alused •Arhiivieeskiri 3. Paberkandjal dokumentide ettevalmistamine arhiivi üleandmiseks (füüsiline korrastamine) Arhivaalide üleandmise toimingud Arhivaalide üleandmise eeldus on, et dokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Üleandmisel pakub rahvusarhiiv nii vahetuid nõuandeid ja juhendamist kui ka juhiseid - vaata näiteks juhist Arhivaalide üleandmine. http://www.ra
asutuse töös. Märgukirjaga saab teha ettepanekuid asutuse või organisatsiooni töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ning anda meile teavet. · Selgitustaotlusega saab küsida seisukohta, tõlgendust või praktilist üldist teavet, mis ei ole otseselt dokumenteeritud ja millele vastamiseks tuleb fakte koguda eri allikatest või olemasolevat teavet analüüsida. Nii märgukirjadele kui ka selgitustaotlusele vastab Riigikontroll seadusega ettenähtud korras kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul arvates kirja registreerimisest. KOKKUVÕTE Riigikontroll oma tegevuses on sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mida juhib riigikontrolör. Riigikontroll on loodud eelkõige abivahendiks riigile, mis aitab tagada riigivara säästliku, otstarbeka ja mõistliku kasutamise avalikus sekstoris, teostades varade üle finantskontrolli. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Annus, Riigiõigus
Seadused Dokumentide vormistamise korrektsus Arhiiviseadus (1998) Vorminõuete täitmine, vormingud Avaliku teabe seadus (2000) Isikuandmete kaitse seadus Õigusaktidest tulenev kohustus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (2004) organisatsiooni funktsioonidest tulenevad ülesanded Digitaalallkirja seadus (2000) tuleb dokumenteerida Keeleseadus dokumentide säilitamine ettenähtud aja jooksul Määrused dokumentide üleandmine Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused
(seadused, määrused) Dokumentide tähtsuse tõttu reguleeritakse nende haldamist riiklike normdokumentidega(seadused, Vabariigi Valitsuse määrused ja standaridid); Riigikantselei juhendmaterjalidega; Rahvusarhiivi juhistega. Seadused: Arhiiviseadus(1998) loob Eesti arhiivisüsteemi, reglueerib arhivaalide kogumist, hindamist, arhiveerimist, säilitamist ning nendele juurdepääsu korraldamist, märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seadus(2004) selgitab isiku vastuvõtmise ja vastamisest keeldumise ning loobumise korda, avaliku teabe seadus(2000) riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud anmda kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seaduseg keelatud, digitaalallkirja seadus(2000) eesmärk on tagada digitaalallkirjale omakäelise allkirjaga võrdne õigusjõud
tegevuse põhiküsimuste kohta vm dok. mille käsitlemine nõuab juhi otsust. Tippjuhi asetäitjale esitatakse dok. läbivaatamiseks tööjaotuse ja pädevuse kohaselt, mis eeldab nendelt juhtidelt usaldusväärsust ja ka kvalifikatsiooni. Dokumentide täitmise tähtajad Lahendatakse asi 30 päeva jooksul, kui õigusaktis ei tulene teisiti Teabenõue täidetakse viivitamatult või 5 tööpäeva jooksul Märgukirja ja selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul dokumendi registreerimist. Täiendava uurimise vajaduse korral võib pikendada kahe kuuni. Kui küsimuse lahendamine ei kuulu organisatsiooni pädevusse, edastatakse dok kuuluvuse järgi 5 tööpäeva jooksul. Informeeritakse sellest kirja saatjat Dokumendi kooskõlastamine (kooskõlastamise viisid, tähtajad) Kooskõlastamine kahel viisil: allkirjastamisega, teise dokumendiga
Vastutus andmete kasutamise eest! 3. Millest tuleneb dokumenteerimise kohustus? Õigusaktidest tulenev kohustus 4. Mis on teabenõude ja selgitustaotluse vahe? Teabenõudega saab asutuselt nõuda konkreetset dokumenti, mis on olemas. Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt koguda ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, siis on see pöördumine selgitustaotlus ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses ettenähtud korras. 5. Dokumendi kohustuslikud elemendid. 1) autor; 2) kuupäev; 3) tekst; 4) allkirjastaja. 6. Millised dokumendiplangid on üldjuhul organisatsioonis kasutusel? Kirjaplank ja üldplank Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Nimeta dokumentide liigid. Dokumente hallatakse dokumendisüsteemis rühmiti, leidmine sarnaste tunnuste põhjal lihtsam
Ilmub alates 28. novembrist 1918. Ilmub Internetis alates 1997. aastast. Ametlik elektrooniline Riigi Teataja (eRT) võeti kasutusele 1. juunist 2002. Alates 01.01 2011. annab Riigiteatajat välja Justiitsministeerium, väljaandja ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid Seadused: Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Haldusmenetluse seadus Isikuandmete kaitse seadus Keeleseadus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Riigivapi seadus Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiiviseadus 01.01.2012 Sätestab: dokumentide hindamise; arhivaalide kogumise ja säilitamise; neile juurdepääsu võimaldamise; nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest; avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise;
arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mille jooksul asutus peab dokumenti alles hoidma. Dokumendihaldus peab tagama: · dokumenteeritakse kõik vajalik, · loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse. Asjaajamist reguleerivad normdokumendid: I Riiklikud Seadused · "Andmekogude seadus" · "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused · "Arhiivieeskiri" · "Asjaajamiskorra ühtsed alused" Standardid · EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded"
ametikohale. Tema ametijuhendi jaoks siduvate otsuste tegemine. Näites on ametiseisundiks järgi on ta ülesanneteks üksuse töö juhtimine, tulemuspalga jaotamine kinnipeetavatele distsiplinaarkaristuste määramine, alluvate vahel, kinnipeetavatele elektroonikaseadme kasutamiseks loa andmine, distsiplinaarkaristuste määramine, elektroonikaseadme kasutamise tulemuspalga jaotamine. loa andmine, märgukirjadele ja selgitustaotlusele vastamine jt. ülesanne: Selgita mõisteid ametikoht ja ametiseisund. 3) Notar on füüsilisest isikust Avalik-õiguslik juriidiline isik seadusega või seaduse alusel avalikes ettevõtja, kes seaduse alusel huvides moodustatud juriidiline isik. Näites on avalik-õiguslik iseseisvalt ja omal vastutusel täidab avaliku võimu ülesandeid juriidiline isik Notarite Koda. tehes notariaaltoiminguid. Notarid
haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes pädevusse;korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kohalik omavalitsus isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise rajaneb järgmistel põhimõtetel: seadusega ettenähtud korras. Valitsus võib taotleda volikogu ees kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti korraldamine; läbivaatamist.Kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse
seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse alusel delegeeritud valitsusele; 5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv
maksude/soodustuste kehtestamine, valla/linna arengukava kinnipidamine, laenude võtmine, esimehe ja aseesimehe valimine, vallavanema/linnapea valimine, osavalla/linnaosa moodustamine. Valla/Linnavalitsuse pädevused: valmistab ette volikogus tulevaid küsimusi. Lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on määruse/otsusega pandud talle täitmiseks. Korraldab KOV-i ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ette nähtud korras. Võib taotletada volikogu poolt vastuvõetud määruse/otsuse uuesti läbi vaatamist. Kehtestab teenuste hindu, arvestades haldusmenetluse seadust 3. Milles seisneb avalik teenistus ja kuidas ta eristub töötamisest erasektori organisatsioonis? (10p) Avalik teenistuja Avalik teenistus – tö ö tamine riigi võ i KOV-se ametiasutuses. Avaliku teenistuse liigid: • Riigiteenistus • Kohaliku omavalitsuse teenistus
(dokumendi süsteemis talle koha leidmine), dokumendi liigitamine (milline liik, toimik, dokumendil on seerianumber, mille alusel see toimikusse paigutatakse), säilitustähtaja määramine, dokumendi kasutamine, siis kas dokumendi hävitamine või säilitamine. Asjaajamise seaduslik pool Arhiiviseadus, Arhiivieeskiri, Avaliku teabe seadus (avalike andmete levitamine; avalik teave on teave, mis on väljastatud riigile kuuluvate asutuste poolt), Digitaalallkirja seadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, Asjaajamiskorra ühtsed alused määrus (peab läbi lugema), Andmekogude seadus, Avaliku teenistuse seadus, Haldusmenetluse seadus, Isiku andmekaitse seadus (sirvida), Karistusseadustik, Keeleseadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Raamatupidamise seadus, Riigisaladuse seadus- piirangud, konfidentsiaalsus, Riigivapi seadus- millistel juhtudel tohib riigivappi kasutada,
seadus). Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks. Üldossa kuuluvad seadused: · Haldusmenetluse seadus (HMS) haldusorgani tegevus, menetlusnõuded, avaliku halduse tegevus otsuste tegemisel. (PS § 14) · Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus · Asendustäitmise ja sunniraha seadus · Riigivaraseadus · Riigivastutuse seadus · Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) · Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa tegeleb haldusõiguse üksikute harude või haldusmõjutuste teatud valdkondadega. 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. Põhiseadus riigi õiguslik kord, riiklikud institutsioonid ja nende funktsioonid. Riigi ja isikute suhe
Õigusaktid Määrused 1) Asjaajamiskorra ühtsed alused 2) Arhiivieeskiri 3) Riiklike registrite põhimäärused 4) Juhendid 5) Ministri määrused ja käskkirjad 6) Kohalike omavalitsuste määrused Seadused 1) Arhiiviseadus 2) Avaliku teabe seadus 3) Isikuandmete kaitse seadus 4) Raamatupidamise seadus 5) Töölepingu seadus 6) Digitaalallkirja seadus 7) Andmekogude seadus 8) Tõestamisseadus 9) Haldusmenetluse seadus 10) Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Digitaalne asjaajamine Amphora Amphora võimaldab digitaalset dokumendihaldust ja asjaajamist. Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis
Töö- ja puhkeaeg. http://www.sm.ee/tegevus/too-ja- toimetulek/toosuhted/tooleping/too-ja-puhkeaeg.html (10.05.2010) 14. Sotsiaalministeeriumi. Töölepingu seaduse käsiraamat, http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TLS_kasiraamat.pdf, (05.04.2010). 15. Sotsiaalministterium. Töötasu. http://www.sm.ee/tegevus/too-ja- toimetulek/toosuhted/tooleping/tootasu.html, (10.05.2010). 16. Tammeleht, T. E. Eesti Ametiühingute Keskliidu vastuskiri ,,Vastuseks Selgitustaotlusele". 19.01.20101. Käesoleva töö lisas nr 2. 44 17. Tammeleht, T. E. Töö- ja puhkeaeg teooriast praktikani. Raamatupidamise Praktik nr. 39, november 2009. 18. Tsarjov, R. Õppematrjalid ,,Palgaarvestus ja deklareerimine", http://www.smt.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise %20%F5piobjektid%202/palgaarvestus/index.html, (10.05.2010). 19. Töölepingu seadus. 17.12.2008. RT I 2009, 5, 35; RT I 2009, 36, 234. https://www
[muuda]Õigusaktid [muuda]Määrused 1) Asjaajamiskorra ühtsed alused 2) Arhiivieeskiri 3) Riiklike registrite põhimäärused 4) Juhendid 5) Ministri määrused ja käskkirjad 6) Kohalike omavalitsuste määrused [muuda]Seadused 1) Arhiiviseadus 2) Avaliku teabe seadus 3) Isikuandmete kaitse seadus 4) Raamatupidamise seadus 5) Töölepingu seadus 6) Digitaalallkirja seadus 7) Andmekogude seadus 8) Tõestamisseadus 9) Haldusmenetluse seadus 10) Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus [muuda]Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised [muuda]Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan [muuda]Digitaalne asjaajamine [muuda]Amphora Amphora võimaldab digitaalset dokumendihaldust ja asjaajamist. Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis
mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Sellisele teabele võib juurdepääsu piirata üksnes seaduses selgesõnaliselt mainitud erandi. Juurdepääsu teabele võimaldatakse teabe avaldamise või teabenõude täitmisega. Kui teave ei ole dokumenteeritud, siis on isikul õigus pöörduda riigisasutuse poole märgukirja või selgitustaotlusega (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus6). Märgukiri tähendab pöördumist, kus isik teeb ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile teavet. Selgitustaotlusega taotleb isik teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine või teatud juhtudel õigusalase selgituse andmist. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted:
Eelkõige reguleerib haldusõigus halduse ja isiku vahelisi suhteid ning loob seega õigusi ja kohustusi isiku jaoks, aga seda ainult seoses haldusega 48. Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa haldusõiguse üksikud harude Avaliku teenistuse õigus Kohaliku omavalitsuse õigus Sotsiaalõigus Ehitusõigus Korrakaitseõigus Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49. Õiguse allikad
tuuritoetuse seadus, mis reguleerib toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamist). 16 Dokumendi- ja arhiivihaldus 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused Asutuse dokumendisüsteemi sisseseadmisel on eriti tähtsad kaks Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud eeskirja: „Asjaajamiskorra ühtsed alused”, milles nähakse ette avaliku teabe seaduse, digitaalallkirja seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse teatud sätete rakendamise kord; „Arhiivieeskiri”, milles esitatakse juhiseid arhiiviseaduses ette nähtud dokumendi- ja arhiivihalduse ülesannete täitmiseks. 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad Ministri määrus või käskkiri võib reguleerida: teatud valitsemisala asutuste dokumentide haldamist NÄITEKS justiitsministri 25.01.2002. a määrus nr 5 „Notariaadimäärustik”;
48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa haldusõiguse üksikud harude Avaliku teenistuse õigus Kohaliku omavalitsuse õigus Sotsiaalõigus Ehitusõigus Korrakaitseõigus Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49
valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile teavet. selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; 2) taotleb õigusalase selgituse andmist välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Kehtib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (MSVS); 2) õigus olla ära kuulatud- haldusorgan peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. HMS § 49 reguleerib ettepanekute ja vastuväidete esitamist; 3) petitsiooniõigus- igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV-de ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.
annaabi.ee 
