Nimelt tal polnud lapsi, kuid ta oli ka üpris käpardlik kuningas. Sai troonile 1377. 1381 Watt Tyleri ülestõus. Poliitiliselt väga hästi lahendas, sai selle eest suure poliitilise krediidi. Hilisem kuningas Henry IV kukutas ta 1399. Henry IV (of Lancaster) Edmund Mortimeri ja Yorkide pretensioonid. Richard II isal Edwardil oli palju lapsi. Esimene oli Richard II, aga oleks pidanud arvestama ka naisliini. Peale teda oleks pidanud saama trooni selle järgi hoopis Edmund Mortimer, Edwardi tütre Philippa poeg . Henry IV (Lancaster) oli aga troonipäriluses üpris kaugel. Pani aluse Lancesteri dünastiale (1399). Olles samas Plantageneti dünastia edasikandja. Mortimerid ei jätnud troonipretensiooni unarusse, kuid veel seda ei puutunud. Kodusõda hakkas hoopis 15.sajandi keskel. Henry VI valitsusaja rahulolematus. Tema valitsusajal puhkeb sõjategevus. Sai võimule juba 1422. Oli ühe-aastane. Oli nõrk kuningas. Oli vaimselt ebastabiilne.
Tallinna polütehnikum Margus Karu ,,Nullpunkt" Referaat Koostas: Lennart Tamm Tallinn 2015 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksi
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
Ma arvan, et kõigepealt oli tema suur soov kohtuda Kreutzwaldiga ning teiste tähtsate inimestega tema jaoks, sest ta austas neid väga ja tema suur soov oli nendega kohtuda. Lisaks oli tal ka Tartus tutvusi tekkinud ning seoses tema tööga oli see väga sobiv koht. 2)Kuidas näeb välja sõgesiku-mäng? Mulle tundus see mäng huvitav ning kuigi autor on öelnud, et see mäng on küllaldaselt tuntud, ei ole mina sellest kuulnudki. 3)Mis sai nendest inimestest, kes salaviina vedamise ja müügiga vahele jäid? Kuna salaviina vedamisest ja piiriületustest oli huvitavalt kirjutatud, tahaksin ma teada mis juhtus nendega, kes vahele jäid. III. Tsitaadid ja tõlgendused ,,Kae, säält tulõva' vindläse teid ärä Kuna vene rüüstajaid kardeti, siis üritati tapma!" lk 10 nende eest igal võimalusel põgeneda.
Mõned päevad tagasi sai kaks kirja. Luges neid nii, et kõigepealt luges läbi oma tüdruku kirja, siis teise, mis oli tüdruku emalt. Mõistus pidi peast 6 kaduma. Tüdruku ema kirjutas, et tütar oli üle-eelmisel päeval surnud. Et see kiri, mis talle saadeti, oli laua peal saatmisvalmis olnud. Tüdruk olnud väga tore ja üldse mitte narkomaan. Ta ema kirjutas, et midagi oli südamega. "Aga mina ju ei tea, ei võigi teada. Järsku sai ta hoopis minult nakkuse?" Kõik olevat võimalik. Tema ei tea, kas ta kunagi üldse suudab uskuda, et tüdruk tõesti surnud on, kas ta kunagi sellest üle saab. "Järsku oli siin ikkagi too HIV? See on nii õudne." Tema ema ja isa käisid matustel. Tüdruk maeti kloostris, kiriklikult. Rahvast olnud hirmus palju kohal. "Isa käis siin, rääkis." Isa lubas, et nad on ta emale toeks. Too olevat lihtsalt suurepärane inimene. "Mees suri juba ammu
Elu oli igav, hall ja rutiine. Kirjanik kasutas päris mitu korda raamatus allegooriat. Näiteks: merre visati võrk, et sorteerida suured kalad sealt välja. See käis siis selle kohta, et NSV Liit küüditas või tappis kõik Eesti kõrgemad poliitikud ja isikud. Üldiselt autor kasutaski allegooriat negatiivsete asjade puhul, et neid natuke pehmendada. 10. Mida õppisid teosest? Mina õppisin teosest seda, et kellegi läheda reetmine või hülgamine võib sellele inimesele väga sügava haava jätta terveks eluks. Seda just Ullo isa näitel, kes hülgas oma pere teise naise pärast ning põgenes välismaale. Ullole ja ta emale oli see nii suur löök, et neid vaevas see elu lõpuni. Lisaks veel pidid Ullo ja ta ema meeletult tööd tegema, et ära elada, kuna isa ei näidanud enam mingit huvi nende vastu (algus küll
,, KURISTIK RUKKIS " 1. PEATÜKK - Minategelane räägib, et tal on tobe lapsepõlv ning kuidas ta vanemad kaks rabandust saavad, kui ta räägiks oma lapsepõlvest - Vend D.B oli kirjtanik , kirjutas raamatu ,,Salakalake" , mis räägib poisist, kes ei luba kellelgi oma kuldkala vaadata, kuna see oli ostetud ta omaenda teenitud raha eest. - Kui midagi maailmas vihkab, siis leina - Visati koolist välja kuna kukkus läbi 4-st eksamist 5-st 2.PEATÜKK - See oli ta neljas kool - Kirjeldab ennast : * Nigel sõnavara ( kasutas tihti sõna ,,OH SA POISS" ja ,, AUSÕNA" ) * Käitub tihti lapsikult ( nagu 13.aastane ) * 17. aastat vana * Oli 6 jalga kaks ja pool tolli pikk * Hallid juuksed ( pea paremal poolel. Lapsest saadik ) - ,, Mõnikord ma käitun nii , nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen- see on tõsi-, aga seda ei m
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea l
Kõik kommentaarid