50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karin17
Õppematerjali autor
Medaleid ja ordeneid kantakse riiklikel tähtpäevadel ja ametlikel vastuvõttudel. Need kinnitatakse kleidi, kostüümi, ülikonna vasakule rinnale (lisa 4). Sõjaväelastele kehtib oma vastav määrustik. Kui soovitakse kanda ainult medali- või ordenipaela, siis see kinnitatakse kuue vasakpoolse revääri nööpauku. 6 7. Kasutatud kirjandus 1. M. Lukas, Protokoll ja etikett, 2000, 289-317 (lisa 4). 2. L. Soe (koostanud), Head kombed kõikjal, 1996, lk 206-223. 3. M. Kallast, Käitumise kuldvara – riietus ja suhtlemine, 1996, lk 3-12, 18-29, 32-80. 4. M. Kallast, Oh ajad, oh kombed, 1995, 81-102. 5. http://www.sekretar.ee/ 6. http://www.diplomaat.ee/ 7. http://salocenter.ee/ (lisa 1-3) 8. Riietus, Anna 2000, nr 11.
promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. See võib olla ühe- või kaherealine; vesti ääred õmmeldakse pikeest, nööbid peavad kinni olema. Kikilips on vestiga ühte värvi. Soliidsete restoranide peakelnerid kannavad musta vesti ja kikilipsu. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Kui kantakse aumärke - frakk on ainuke õhturiie, millega neid sobib kanda -, siis taskurätti ei panda. Kui etikett lubab smokingu juurde ka peenest mustast nahast kingi, siis fraki juurde kuuluvad ainult mustad lakk-kingad ja loomulikult mustad siidsokid. Nagu juba eespool öeldud, ilma mantlita õhturiietuses tänaval ei jalutata. Õhtumantel on lihtne, mustast materjalist, üherealine, revääridega. Selle juurde sobib ainult lihtne valge siidisall. Kui õhtumantlit kantakse frakiga, siis peakatteks silinder, talvel madalakarvaline karusnahkne müts, käes valged kindad
põhimõteteta toores sõjamees, kes vahetas isandaid oma tasku huve silmas pidades. Sajandi algusele on iseloomulik üldine toorus ja kommete räpasus. Lauas söödi sõrmedega, ainult vedelaid toite söödi lusikaga ühisest kausist. Kahvlit hakati kasutama alles 17. saj. teisel poolel. 1624.a anti Austrias välja reglement, millega keelati lauas sõrmi lakkuda, laudlinasse nuusata ja taldrikusse sülitada. Louis XIV ajal töötati välja õukondlik etikett, mis ülima rangusega määras õukondlaste käitumisnormid. Nõutav oli oskus daamide eest hoolitseda, ilusasti tantsida ja hästi riietuda. Tseremooniad õukonnas olid rangelt ette määratud ja ülimalt esinduslikud. Suuri õukonnapidusid valmistati kaua ette ja nad läksid maksma tohutuid summasid. Sajandi lõpul ilmusid esmakordselt kiiremad ja hoogsamad seltskonnatantsud. Seltskondliku elu keskpunkti tõusis koketne naiselik naine, kes valdas
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada.
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ....................................................................
nii õlgadelt kui külgedelt kokku õmmeldud, avad jäeti jäeti vaid pea ja käte jaoks. Vöökohalt oli tuunika vööga kokku tõmmatud, kuid avalikes kohtades liikudes asendas vööd lai särp, mille külge võis kinnitada paunakese raha ja väärtasjade hoidmiseks. Vabariigi ajajärgul ulatus tuunika ainult põlvini , keisririigi päevil pikenes aga pahkluuni. Etikett määras mõnede tuunikate kasutamise juhud, teiste puhul aga kandjate ringi. · Tunica angusti clavi: Lubati kanda valitsejatel ja riigiametnikel, eritunnueks kitsas purpurpunane triip kummalgi õlal. · Tunica laticlavia: Laiemate purpursete triipudega rüü senaatoritele. · Tunica palmata: Võidukatele väejuhtidele mõeldud purpurne siidtuunika, mille juurde kuulus samasugusest materjalist toga picta. Komplekti ehtisid
nii õlgadelt kui külgedelt kokku õmmeldud, avad jäeti jäeti vaid pea ja käte jaoks. Vöökohalt oli tuunika vööga kokku tõmmatud, kuid avalikes kohtades liikudes asendas vööd lai särp, mille külge võis kinnitada paunakese raha ja väärtasjade hoidmiseks. Vabariigi ajajärgul ulatus tuunika ainult põlvini , keisririigi päevil pikenes aga pahkluuni. Etikett määras mõnede tuunikate kasutamise juhud, teiste puhul aga kandjate ringi. · Tunica angusti clavi: Lubati kanda valitsejatel ja riigiametnikel, eritunnueks kitsas purpurpunane triip kummalgi õlal. · Tunica laticlavia: Laiemate purpursete triipudega rüü senaatoritele. · Tunica palmata: Võidukatele väejuhtidele mõeldud purpurne siidtuunika, mille juurde kuulus samasugusest materjalist toga picta. Komplekti ehtisid
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid