ü 1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele
· Algas 19. sajandi keskpaigas · Prantsusmaal · Kõrgemasse ühiskonnakihti kerkisid aadlike asemele pankurid, ärimehed jne.. (rikkurid) · Saabus argipäev ideaalid jms olid purustatud, polnud millestki unistada · Purunenud illusioonid o Enesesse tõmbumine, fantaasiamaailm o Romantikast loobumine, ajaloo kirjutamine · Kirjandus o Ümbritsev elu o Liialdusteta o Tõepärane o Ajastu pahed o Reaalsed probleemid · Realism vs. Romantism hakati eitama kõike kunstipärast ja võltsi. Üritati hakata elu kirja panema läbi tavainimese silmade. · Realism ja romantism põimusid terve 19. sajandi jooksul. · Alged juba antiikkirjanduses, renessansikirjanduses, klassitsimis, romantismis o Homeros, Boccaccio, Moliere, Hugo · 18. saj valgustuslik realism oli 19. saj kriitilise realismi eelkäija. · Tunnused · Tõepärane pilt tegelikkusest läbi inimese silmade
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen
Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali ,,Punane ja must". Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Ideaalid, eeskujud: Napolena I Bonaparte, valgustajad
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane)
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust.
Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke talupoegi, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga umbmäärane kurbus, nukrus. Hüppelauaks sai üks ta esimesi novelle, mille kirjutas Zola juures käies. See oli "Rasvarull". See sattus kogumikku "Medani õhtud". Zola ja Flaubert ütlesid, et see on lugu, mida ei unustata. Tegevus toimub sõja ajal. Sõidetakse tõllas, kus reisivad korralikud kodanikud, kelle seas on ka üks prostituut Rasvarull. Kuidas auväärsed kodanikud teda ära kasutavad oma huvides. "Kaelakee" on novell ühest abielupaarist, kes kutsutakse külla peenesse seltskonda. Naine laenab selleks õhtuks oma sõbrannalt kaelakee
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata,
Alguseks võib pidada 1831. aastat, kui ilmus Stendhali ,,Punane ja must", samal aastal ilmus ka Hugo ,,Jumalaema kirik". Realism kujutab endast kunstimeetodi, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemust ja põhjuslikud seosed. Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise ja väldib juhuslikku, ebaolulist (selle poolest erineb naturalistmist realismi äärmuslik vool, mis rõhutab inetut, halba ja koledat poolt). Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega (vastandina romantismile, kus on kangelasteks erandlikud inimesed). Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast, et oleks võimalikult tegeliku elu sarnane. Realism esineb valdavalt proosas, aga võib leida ka draamas ja luules. Eristatakse kriitilist realismi kriitiline käsitlus ühiskonna probleemide ja pahede suhtes.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
(Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles), keksaegne vaimulik näidend ja ilmlik rahvateater, renessansinäidend (Shakespeare) ja 17. saj klassitsistlik draamakirjandus (Moliere). 18. saj tekkisid nn kodanlik draama ja saksa romantism, mis murdsid klassitsismi rangelt reeglistatud vorminõuded. 19-20 saj domineerisid dramaatikas realistlik sotsiaalne olustikunäidend ja psühholoogiline draama. Sel
MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud juristiks aga ei töödanud juristina *15.aastaselt oli kirjavahetuses Evelinega, kellega hiljem abiellus *Lõi enda trükikoja, mis läks pankroti. Tal olid suured võlad terve elu. *Töökas kirjanik, algus ei olnud talle lihtne *74 romaani ja väljamõelnud umbes 2000 tegelast *Saab tuua paralleele tema enda ja tegelaste elude vahel. Pikk ettevalmistus- edu- kiire alla käik ja hääbumine. LOOMING: *1834 “Isa Goriot“ *1841 „Inimlik komöödia“
legendid, müüdid. Dramaatika üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoses kujutatakse dialoogi vormis (vastuoludest ja konfliktidest lähtuvalt) tegevust olevikus toimuvate sündmuste jadana. Teos on määratud laval esitamiseks. ülivõimas Ateena õitseajal 5. saj e Kr. Näitekirjanduse- ja lavastamise festivalid-võistlused. Sophokles tuntuim antiikaja näitekirjanik. Peamised draamazanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Draama on tõsise konflikti ja mitmekülgsete tegelastega näidend, mis sisaldab nii traagilist kui ka koomilist. Komöödia ja tragöödia on antiikset algupära, draama tekkis aga 18. sajandi keskel seoses valgustusega. · Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu
abi), kinnine, hoolis teistest liiga palju., liiga uhke. ,,Kuritöö ja karistus" on väga keeruline, ääretult laia probleemistiku ja meeldejääva tegelaskonnaga teos. Meeldis, kuidas tegelased läbi aja muutusid ja oma vigadest aru said. Honoré de Balzaci looming ja ,,Isa Goriot" analüüs 17991850 Elu: Sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Balzac sai hea koolihariduse. Lõpetas Pariisi juriidilise kooli, kuid juristina ei töötanud kunagi. Tal oli palju ettevõtmisis, kuid kõik läksid pankrotti. Balzac kogeb omal nahal, et ausalt rikastuda on sama võimatu, kui ausalt varastada. Looming: Teda imetleti, kuna ta suutis teiste mõttemaailma sisse elada. Tema arvates on kirjanik ühiskonna teadlane. Ta jõuab järeldusele, et tuleb kirjutada vigadega, neid analüüsida. Viljeles jõgitomaani. Tema hiiglaslik teos: ,,Inimlik komöödia".
3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest
saadeti Indiasse. Charles ei talunud laevareisi üksindust ning pöördus, Indiasse jõudmata, täisealiseks saamisel Pariisi tagasi. Isa pärandus lubas tal meelepärast elu seada ja järgneski kolm aastat tõelist dändielu. Perekond sekkus Baudelaire'i ellu veel korra: et ta pärandust kergekäeliselt läbi ei lööks, kuulutati Baudelaire teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. See sundis Baudelaire'i kirjutama. Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane ning kelle vahetut mõju Baudelaire'i luules on lihtne leida. Looming Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 8 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i
elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus, kangelasteks on harilikud inimesed, kasutatakse tavalist keelt, välditakse ülespuhutust või liigset kunstipära, oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest kohtuprotokollidest teaduskirjandusest ajakirjandusest jne, omane on stabiilusu kord argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kaks põhiperioodi: I. 1830 1870: realism areneb paralleelset romantismiga. II. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõju. Olulisteks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus, realistlik luule ja draama kujunesid olulisteks 19. sajandi lõpu poole. Stendhal ( Marie Henry Beyle) (1783- 1842) -> Prantsuse varajase realismi esindaja. ,,Punane ja must" 1830, ,,Parma klooster" 1839 Stendhali stiil on täpne ja läbipaitsev,
Realismi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Realismi üldiseloomust a. Millal levis? Realism levis maailmas umbes 1830-1870; Eestis hiljem, jõuab siia umbes 50 aastat hiljem. b. Kust sai alguse? Realism sai alguse c. Kuidas iseloomustada? 2. Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Esimene realistlik teos maailmakirjanduses on Stendahli ,,Punane ja must". Eesti realismi tähtsaim teos on Tammsaare ,,Tõde ja õigus". 3. Nimeta realistlikke kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas. Maailmas: Balzac ,,Isa Goriot", ,,Inimlik komöödia";
seisundit tollases ühiskonnas. tänapäeva skandinaavia ühiskondades mõjukas feministlik liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes
Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.
Prantsuse realism 1. Millal valitses realistlik kirjandusvool? Algab 19. sajandi keskpaigast, kõrgperiood aastail 18501880. 2. Mida sõna ,,realism" tähendab? Res ld k asi, realis esemeline, realism faktide poeesia, tõetruu eluvaatlus. 3. Millest realistid huvitusid? Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Mis oli realismi tekkimise eelduseks? 1)poliitiline tagurlus. 2)tööstuse tormiline areng, töölisliikumine. 3)tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi.
Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism. Romantism ja realism on selle ajaperioodi peamised voolud, naturalism ja sümbolism on nende edasiarendused sest neil on palju ühiseid jooni. Prantsuse sümbolism on eesti jaoks olnud väga tähtis. 19.sajand on see sajand milles tunneme iseennast ära. Selleks ajaks on saanud 18. sajandil loodud uus ilmakord jalad alla. Sinna vaadates peaksime end ära tundma. Siin on see juur ja algus. 19. sajandi alguseks on olemas industriaalühiskond oma põhitunnustega. 19
Ultraism, suprematism ja avangardism ja imazinism. Modernism ei seostata väga Venemaaga. Teoreetilises plaanis sai see just sealt alguse. Peterburis tegutsesid kirjanikud, kes nimetasid end strukturalistideks. See oli uuendus, sest enne räägiti kirjaniku osa kirjandusest ja nende eluloo tähtsus. Enam ei tegeletud tekstivälisega vaid hakati uurima teksti ennast sõltumatult välismõjust. See ulatus ka Sveitsi ja selle mõjul hakati igal pool uurima nii kirjandust. Roman Jakobson hakati nimetama formalistideks, see oli nagu halvustav tegeleb vormiga, ei huvita sisu. Inimkonna kasv oli tohutu varjuküljeks suured sõjad. Põhiline põhjus oli tehnoloogia areng. Ka naised võisid hakata ennast loominguliselt väljendada. 200 aastat oli kulunud (Goethe oli esimene). 20 sajandi alguses hakati neid kuulama. Tekkisid ka uued rahvuskirjandused, nagu eesti. Elu muutus üleüldse, sest kõik tehnilised
valgusse ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad. Sarjas ,,Kolm näidendit puritaanidele" ründab silmakirjalikku vagatsemist ning näitab üksilduse traagikat kui võimu paratamatut kaasnähtust. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid ,,Inimene ja üliinimene", mis süveneb tugeva isiksuse teemasse, sõjavastane ,,Südamemurdmise maja", utopistlik ,,Tagasi Metuusala juurde", milles vaadeldakse maailmaparandamise võimalikkust, ning Jeanne d´Arci elu kujutav ,,Püha Johanna". 1920.-1930. aastail kirjutas ta peamiselt groteskseid komöödiaid, mida nimetas ,,poliitiliseks ekstravagantsuseks". Shaw vastandas oma draamad armuintriigil rajanevatele lavateostele, öeldes, et kunsti suhtes on ta puritaan. Shaw´ humanistliku, kordumatu huumoriga laetud loomingu keskmes oli tema kaasaegne inimene. ,,Pygmalion" 6. Maurice Maeterlinck Sümbolistliku draama tuntuim viljeleja on 1911. aastal Nobeli kirjandusauhinna saanud belgia kirjanik
Kordamine Prantsuse realismi kontrolltööks 1. Realism valitses 19. sajandi keskpaigal, kõrgperiood 1850-1880 2. Realism tuleneb ladinakeelsest sõnast realis esemeline (res asi) 3. Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Realismi tekkimise eeldused: · poliitiline tagurlus · tööstuse tormiline areng, töölisliikumine · tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas
Mõte: poeem näitab elu muutlikkust, eesmärkide mõttetust aga unistamise vajalikkusest ja iga elamuse tähtsust. Proosaluulekogu ,,Hooaeg põrgus" ja luulekogu ,,Illuminatsioonid" on sümbolistlikumad, kujutavad fantaasiaid, unenäolist maailma ja palju on ootamatuid seoseid, võrdlusi, ebaloogilisis kujundeid, mis peavad sisendama lugejale mingit seisundit/meeleolu. Tema luule on ekstaatiline, julge, väljakutsuv. Oscar Wilde Iiri päritolu kirjanik, oli luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik. Tema põhimõte oli, et kunst on kunsti pärast ja üks suurimaid väärtusi on tegelikult ilu ja inimesedki teevad tihti otsuseid ilust ja rahast sõltuvalt. Inimesed on silmakirjalikud, kuid eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis.
Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm) · Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno)
Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, meeleülese ideemaailma avastamist nähtava maailma tagant ja selle vahendamist sümbolite abil. Loobuti reaalse elu kujutamisest ning hakati uurima inimloomuse kõige varjatumaid tahke. Käsitluse objektiks inimese kujutlemad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Kirjutati väga metafoorselt
2. G. de Maupassant'i novellide temaatika, ühe novelli lähivaatlus ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures on tema loomingus selline tendets, et ta võtab osa kangelannasid prostituutide hulgast. Toob kirjandusse langenud naisete teema. Prostituudid on märksa eetilisemad ja patriootilisemad kui need ausad kodanlased. ,,Rasvarull" on prostituut, on saanud hüüdnime, sest on hästi volüümikas. Rõõmsa meeleoluga, meeldib väga süüa ja ametist ei tee väga saladust. Juhtub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
