vähest aega. Metoigid võõramaaalased Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas Spartalik kasvatus kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott Heloodid orjad, põlised Efoorid kontrollijad ( 5 efoori riigiametnikud) Geruusia Solon seaduseandja Ateenas, kes keelas võlaorjuse Bulee e. Nõukogu Keliaia kohus Kleisthenes Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood] `Ilias' trooja sõjast mingit kindlat osa jutustav eepos, lugu Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast Kreeta-Mükeene aeg mäletatakse kui kuulsusrikka kangelasajana
Teleoloogiline- mõttekohane, eesmärgiline tõlgendamine. Mis oli seadusandja eesmärk, mida ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada. Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist või asukohast, tõlgendatakse koos teiste sätetega/õigusaktidega. (Tehingu kehtivus-TsÜS, lepingu kehtivus-VõSüldosa, konkreetne lepingu sisu-üürileping VõSeriosa) Tuleb kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole erinormi, kui on, siis lähtuda erinormist. Ajalooline-lähtub ajaloolise seaduseandja tahtest (vanade seadustega tegeledes), abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. Tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise alused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. (muudest on oluline sõna sest tehing on üks osa toimingust)
akadeemia (filosoofiakooli) Agoraa - Linnasüda, koosolekuplats Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Akropol - Kaljunukile rajatud kindlus Riik on tähtsam kui inimene. Sümpoosion - Koosviibimine (koosjoomine) Perikles - Peetakse sageli Ateena edukaimaks Andreion - Meeste ruum juhiks. Gümnaasion - Spordiväljak, koos pesemis- ja Solon - Ateena seaduseandja ja üks riietusruumidega silmapaistvamaid varase perioodi poeete Kitoon - Põlvini ulatuv, vööga kokkutõmmatud ja Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, õlgadelt kinnitatud riidetükk leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse Himation - Paksem üleriie Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Rahvakoosolek - Rahva koosviibimine, kus Oidipus" arutati riigi asju
Konspekt koosneb 4.-st peatükist ja erinevatest alapealkirjadest: 1) Kuningavõimu tugevnemine Prantsusmaal, alap.: Karolingide lõpp-Kapetingide algus, Philippe II Auguste, Louis IX Püha, Philippe IV Ilus, Templirüütlite häving; 2) Kuningavõim ja parlament Inglismaal, alap.: Inglismaa elanike jagunemine, Henry II Seaduseandja, Suur vabaduskiri, Inglise parlamendi sünd, Suhted Walesi, Šotimaa ja Iirimaaga; 3) Saja-aastane sõda, alap.: Mik just Saja-aastane sõda?, Sõja algus ja Crécy lahing, Raskete katsumuste aeg, Sõda jätkub; 4) Inglismaast ja Prantsusmaast saavad tugeva keskvõimuga riigid, alap.: Rooside sõda Inglismaal 1455-1485, Henry VII, Prantsusmaa pärast Saja-aastast sõda, Inglismaast ja Prantsusmaast saavad tsentraliseeritud riigid. Lõpus on ka väike kokkuvõte
Lääne-Euroopa Bütsants Riigi valitsemine · Algselt kuningriik(võim · Piiramatu võimuga päritav), pärast keisririik keiser (kristuse asemik · päritud kuningriigis maal, seaduseandja, killustatus sõjaväejuht, (vennatapusõjad) nende ülemkohtunik. võim kuulus · Keisri valisid armee, kojaülematele senat, rahvas(jaguneti majordoomustele(Chlod hipodroomi parteidesse)
rakendamise protsess. · Mida õiglasem on seadusandja, seda enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õigustundele. · Õigluse rakendaja seab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadustest ning ta ei saa neid kriteeriume eirata. · Seega määrab Mandri - Euroopa õigussüsteemides õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu põhiliselt seaduseandja. · Anglo ameerika rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtuprotseduuri ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes teatavatel juhtudel ei mõista õigust, vaid õiglust rakendades ainult paikkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aktsepteeritud lahendit. · Õigus ei ole ainus õigluse teostamise vahend.
EGIPTUSE ÜHISKOND Koostajad: Anette Grünberg Kristi Rapper Joanna Parma 12.HU Minevik Ühiskond rangelt hierarhiline Tipus absoluutse võimuga jumal vaarao Ülemkiht - vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad Kesk-ja alamastme ametnikud (kirjutajad) Alamkiht lihtrahvas ja orjad Hierarhiline ühiskond VAARAO Seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, ainus vahendaja inimeste ja jumala vahel Võim tugines kitsale ülikkonnale Valitseja ülikkonnaga sugulus- ja abielusidemetes uued valitsejad Pidi ühendama Ülem- ja Alam-Egiptuse harmooniliseks tervikuks Määras ametisse riigi ülemvalitseja, nomoste (maakondade) asevalitsejad, preestrid, väepealikud Preesterkond Vesiirid KIRJUTAJAD Võisid pärineda lihtrahva seast, kui on omandanud kirjatarkuse Ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades SÕJAVÄGI Vana riik sai hakkama ilma alalise sõjaväeta Uuel riigil hästi tree...
Egiptus Looduslikud olud: Alam/ülem egiptus.Eraldatud riik. Põhiliselt jõe äärsetel aladel. Suve lõpul oli üleujutused ning tulvavee taandumisel oli viljakas pinnas. Vihma enamjaolt ei sadanud. Kunstlikud niisutussüsteemid. Vana riik: Sellest ajast pärinevad püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Rangelt hirearhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud piiramatule võimule. Usk ning jumalad. Riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Keskmine riik: Teeba valitseja ühendas maa uuesti ühtseks riigiks.Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukesku...
ülikutest ja suurnikest. Egiptuse ühiskonnas oli eraldi kihiks kirjutajad, keda Mesopotaamias ei eksisteerinudki. Talupoegadel oli Mesopotaamias parem elu sest maksud olid väiksemad ja Egiptuses oli talupoegade õlul palju rohkem kohustusi. Mõlema tsivilisatsiooni madalamail positsioonil olid orjad, keda ei olnud õnneks eriti palju. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, Mesopotaamias aga kuningas. Mõlemas tsivilisatsioonis oli valitseja seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Egiptuses aga ülistati vaaraod palju rohkem. Vaaraodele ehitati püramiide ja vaaraod peeti jumalaks. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon, Egiptus aga maaühiskond. Mesopotaamias oli linn poliitiline, majanduslik ja ka regioosne keskus, mis määras ära Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu
Kirjelda linnriigi valitsemist: Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna. Valitsejaks kuningas, kes juhtis sõjaväge ja oli kohtumõistja. Kodanikud osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Oli olemas aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek, kus kiideti heaks peamiselt kuninga ja vanemate otsused. Mesopotaamia suuriikide valitsemise iseloomulikud jooned: Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe juhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli piiramatu, talle pidid kuuletuma kõige vägevamad aukandjad, aga langes ka vastutus alamate heaolu eest. Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korraldatuse taset. Ülikud, suurmaaomanikud, keskmised ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid Mesopotaamias igapäevast elu riigivõimust sõltumatult
geruusia( selle liikmed pidid olema vähemalt 60. a) ja igal aastal kodanike sealt valitud riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Erandlikuks oli see et spartiaadid moodustasid elanikkonnast vaid tühise vähemuse. Ateena- Kuni aastani 594 kehtis Ateenas aristrokaatlik kord, kus võim kuulus aristokraatide seast valitud riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul polnud tähtsust. See muutus 594 aastal kui riigimees,poeet ja seaduseandja Solon kärpis mingil määral aristrokraatide võimu ja avas lihtkodanikele võimalused kaasarääkida. 5 saj, kui Ateena oli tugevaima laevastikuga mereriik ja riigi eesotsas seisis Perikles, kujunes Ateenast demokraatlik riik ja kogu võimutäitvus kuulus rahvakoosolekule. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud valiti ametisse liisu teel. Toimis vahendamatta demokraatia- rahvas ei valinud esindajaid vaid tegeles sellega ise. Soloni reformid
Vana-Kreeka riigikorrad: Ateena ja Sparta näitel Kreeka tüüpiline linnriik, polis, oli suhteliselt väike, koosnedes asulast ja selle lähiümbrusest. Polist valitsesid kodanikud ning nemad moodustasid ka linna põhilise kaitsejõu. Kodanike seast jäid välja naised, orjad ja võõramaalased. Rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan, osalesid ainult kodanikud. Sõja korral relvastusid kodanikud oma majanduslike võimaluste järgi. Muidugi oli olukord Kreekas erinevate riigikordade ajal erinev. Kreekas on valitsevateks riigikordadeks olnud aristokraatia, türann ja demokraatia. Türann üritas kehtestada riigis kindla korra ja ka vaeste elujärge teatud määral parandada. Seepärast oli türann kohati rahvaseas au sees. Türanniga kaasnes ka kodanike poliitiliste õiguste kärpimine, millega rahval aga nõustuda ei saanud. Eriti olid türanni vastu aristokraadid, kes ootasid sobivat võimalust ainuvalitseja kukutamiseks. Pea...
Talupoegi oli egiptlaste seas kõige rohkem. Mesopotaamia kultuur ja jumalate panteon pärineb sumeritelt, keda võib pidada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks. Nad lõid kiilkirja ja panid aluse linnalule, nende usk kujundas kogu järgnevat Mesopotaamiareligiooni ning nende kirjandust tunt ja jäljendati aastatuhandeid, samuti peetakse sumereid ratta leiutajateks. Suuriigi eesotsas seisis jätkuvalt kuningas, kes oli ühteaegu sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ning kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli riigi ülempreester. Mesopotaamias kehtisid Babüloonia kunu´inga Hammurapi seadused, mis jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatatu olid ühest seisusest siis kehtis karistuse määramisel põhimõte " silm silma ja hammas hamba vastu". Kui aga vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirdus karistus trahviga. Orja tapmine või
Vana-Hiina tsivilisatsioon 1)Esimese suurema riigi (1500.a eKr 1000.a eKr) eesotsas oli preesterkuningas, kelle võimu alla oli koondatud mitmed kogukonnad. Tema alluvateks olid aristokraatlikud võimukandjad ja ennustuspreestrid, kes täitsid tema korraldusi ning vajadusel nõustasid teda. Kuningad lasid ehitada hauakambreid ja losse. 2)Kodusõdade periood 1000.a eKr -221.a eKr 3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu võim. Ta oli ka seaduseandja ja riigi ülempreester. Ta tegeles ise riigi valitsemisega vähe, lastes seda ametnikkonnal teha, ise samal ajal palees puhates. Seadusandlik kogu oli keisririigi puhul tuumaks. *Eunuhhid hoolitsesid keisri naiste ja keisrinnade eest. *Piirkonnakohtunikud mõistsid kohut eri piirkondades, mida nad valitsesid, siiski oli igal külal aga omavalitsus, seega ei kontrollitud külaelu ega linnaelu. 4)Hani dünastia 209.a pKr - 220.a pKr kujunes välja kindel maksusüsteem
õiguspärasust, kolmandaks haldusõiguserikkumiste asju. Administratsiooni otsuste ja kohtu otsuste pädevuse ulatus on õigusriigis täpselt piiritletud. Esimeste otsustega lahendatakse põhimõtteliselt vähemtähtsaid asju. Nimetatud juhtudel on meil tegemist haldusaktiga formaalses mõttes(annab välja administratsioon). Legislatuur võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Legislatuur ehk seaduseandja. Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni seostatakse üksikaktiga, millega õiguslikus elus lahendatakse üksikjuhtusid. See tähendab, et antud akt ei sisalda õigusnorme ehk üldnorme, ta on adresseeritud individualiseeritud subjektile ja konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Haldusaktid Siseriiklikus õiguses eristatakse selgelt seadusi j nn. Administratiiveeskirju ehk halduseeskirju. Administratiiveeskirjad on õigusaktid, mida annab välja administratsioon. Neid nimetatakse tavaliselt
11 KOKKUVÕTE Perepoliitika valdkond hõlmab nii haridus-,töö- ja tervishoiupoliitikat kui ka peretoetusi. Eesti Vabariigi perepoliitika eesmärgid on kajastatud ,,Rahvastikupoliitika alused 2009-2013" dokumendis. Tegevussuunad on hästi kirjeldatud ning rakendusplaanid on leitavad Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel. Referaadi koostaja hinnangul võib kokkuvõtvalt öelda, et seaduseandja poolt on perepoliitikat kujundav nn õiguslik raamistik olemas, kuid praktiliselt on tegevussuundi raske täita. Käesoleval ajal sõltub lastega perede toimetulek antud kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkusest, kus perekond elab. Maapiirkondades, äärealadel elavatele inimestele on oluliselt problemaatilisem saada teenuseid, mis toetaks pere- ja tööelu ühildamist ning kvaliteeti. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et käesoleval ajal kujundavad Eestis perepoliitikat
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses
arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Usutõdesid ei vaidlustatud, mõistus pidi neist tegema oma järeldused, kasutades Aristotelese loogikat. Siiski leidus mõni selline arusaam, mis ei kuulunud mõistusega seletamisele, vaid võis avaneda ainuüksi ilmutuse teel. Jumal lõi maailma täiuslikuna, kõik tõeliselt olev tuleb jumalast. Kurjusel pole oma tõelist olemist, see on hea puudumine, puudujääk. Inimese kõrgeimaks eesmärgiks on aga õnn. Jumal on ka kõrgeim seaduseandja, kuna tema on andud maailmale korra. Praktilise mõistuse ülim põhimõte: Head tuleb teha, kurja tuleb vältida! Thomas väidab, et kõik meie teadmised sellest ilmast pärinevad meelelistest kogemustest, mida mõistus seejärel peegeldab. Mõistuses pole midagi, mis poleks kõigepealt olnud meeltes. Kui sünnib laps, siis on tema mõistus otsekui tühi leht (tabula rasa), millele pole veel midagi kirjutatud. Aquinost tõmbab piiri olemuse ja olemasolu vahele
l) Sümpoosion ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalsete vestlustega m) Alfabeet tähestik, tähtede standartne komplekt n) Ateena rahvakoosolek (kes osalesid, kuidas otsustati?) - Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. 4. Isikud (kes, kuidas läinud ajalukku) a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. c) Pythagoras Kreeka matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel, pytagorase teoreem. d) Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, sisaldab
Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...
eKr) · 626 eKr lõi Babüloonia Asüüria alt lahti hävitati pealinn Ninive; purustati Asüüria sõjavägi ja seeläbi ka Asüüria riik lõplikult · 605561 eKr UusBabüloonia hiilgeaeg rajati Paabeli torn, rippaiad (Nebukadnetsar II) · 597 eKr vallutati Jeruusalemm, likvideeriti Juuda riik; 586 eKr hävitati Jeruusalemm · Järgneb Pärsia ülemvõimu periood Riigikorraldus kuningad · Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülem, kohtumõistja, seaduseandja, talle alluti · Kuningas pidi tagama alamate heaolu, riigi julgeoleku; arvestama kõrgkihiga · Kuningavõim seisis jumalate kaitse all, esines pidustustel jumalana, kuid ise nad jumalikustatud polnud; neid peeti jumalate esindajaiks oma rahva ees Riigikorraldus asevalitsejad · Kuningate asevalitsejateks olid ülikud; nad olid suurmaavaldajad, kes pidid kuningat oma sõjasalgaga toetama · Asevalitsejate kohus oli hoida oma territoorium kontrolli all, koguda makse,
460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
korraldatud rituaalidega, mis tõstis ta teistest inimestest, ka ülikutest kõrgemale jumalate tasemele. Samuti osales ta riigi kõige olulisematel religioonsetel pidustustel. Kui kuningas oli nõrk, siis tõusis preesterkond võimule. Valitsemine pidi tagama loomuliku korra riigis. Sumeri linnriiki valitses samuti kuningas. Tema peamine ülesanne oli juhtida sõjaväge ja mõista kohut, loomulikult kuulusid talle ka suured maavaldused, sest ta oli kõrgem seaduseandja. Kuningas osales usurituste korraldamisel. Kui kuninga võim tugevnes, langesid templid ja preesterkond tema võimu alla. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli riigi ülempreester, teda peeti jumalate esindajaks oma rahva ees, kuid üldjuhul mitte jumalaks endaks. Mesopotaamias pidi kuningas kuulama ülikute seisukohti. Ülikud toetasid tugevat kuningat, kelle vallutused tõid sõjasaaki ja uusi maid. Edutut kuningat ähvardas ülikute vandenõu ja võimmult kõrvaldamine.
piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas vaarao. Teda samastati Pistrik * ta peamine ülesanne oli juhtida Horosega sõjaväge ja mõista kohut, * ta oli seadusandja, sõjaväe loomulikult kuulusid talle ka suured ülemjuhataja ja kõrgeima maavaldused, kõrgem seaduseandja preestrina ainus täievoliline * kuningas osales usuriituste vahendaja inimeste ja jumala vahel korraldamisel * piiramatu võim, ülempreester, * kui kuninga võim tugevnes, ülemjuhataja langesid templid ja preesterkond * vaarao pidi ühendama kaks tema võimu alla Egiptuse ajaloolist piirkonda * kuningavõim oli jumalate kaitse
U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480
võimalik luua korteriomandit. + b. maatükk + c. ehitis + d. kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks + e. reaalosa ja kaasomandi osa (korteriomandiks ei saa jagada asja kui ei ole võimalik tuvastada reaalosa, iseseisvalt toimetavat majandusüksus on vaja leida, ainult siis saa jagada korteriomanditeks) + Jah. Saab jagada § 3 alusel korteriomanditeks. 2. Parkimine ? Kõige tähtsam, et seaduseandja näeb ette, parkimiskoha saab kokku leppida kokkuleppel. Ei saa otsustada häälteenamusega koosolekul. Tuleb kokku leppida tulenevalt § 12 (1). 3. Märge kinnisturaamatusse - Kehtivus AÕS § 79 (2) ja § 81 (2). AÕS § 63 (1) p 4. 4. Hüpoteegipidaja nõusolek (tegemist on veel ühishüpoteek) - § 356 (1) 5. Jah, saab kanda küll. Selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. 6. ELION ? § 225 isiklik kasutusõigus. Võimaldab õiguslikul isikul asja kasutada
siis järelikult on ka kõik seaduslik ühtlasi õiglane, sest seadusandlusega määratletud asjad on seaduslikud ja need on ka kõik õiglased. Minu arvates on see lihtsustatud käsitlus õigusloome ja õigluse seosest. Tundub, et siin ei ole arvestatud sellega (ja ehk oli see tollele ajale ka kohane), kuidas seadused tekivad, mismoodi need vastu võetakse ja kuivõrd on seaduseandjad arvestanud rahva arvamusega, väljakujunenud tavadega. Sellise käsitluse eelduseks on ka seaduseandja kõrge eetiline tase ja õiglane käitumisviis. Kokkuvõtteks võib öelda, et Aristotelese Nikomachose eetika on täna igati asjakohane ja väärt lugemine igaühele, kes tahab paremini mõista inimese olemust, eesmärke ning mõista, kuidas ajalooliselt on tänased eetilised ja moraalsed väärtused välja kujunenud. Mina olen arvamusel, et kahjuks olid need väärtused Aristotelese ajastul rohkem hinnatud ja au sees, kui nad seda on tänapäeval.
(kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge. Hiljem valitses linnriiki kuningas, kes osales ka usuriitustel. Kodanikkond- jõukamad mehed. Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda. Akadi, Assüüria, Babülon- põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli ülempreester. Egiptusega võrreldes puudus tsentraliseeritus ja detailse sisemise korralduse tase. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse, piieduti vaid maksude nõudmistega. Maksud olid vähem koormavad kui Egiptuses. Babüloonia kuninga Hammurapi seadused: Määrasid iga kuriteo eest karistuse, kaitstes ühiskonda kuritegude eest. Jagasid
7. Totaalne riik 20. sajandi totaalne riik on kodanluse ja proletariaadi vahelise kodusõja laps. Iga mõte ja tahe juba varajasest lapseeast peab olema sihitud sõjale ja sõjaohus isamaa kaitsele. Ainult nii suudetakse indiviidi sundida oma isiklikku vabadust ohverdama rahvuse altarile. Kuna totaalne riik on sõduririik, nõuab ta võimude ühendamist. See tähendab riigivormi, kus võim on koondatud ühe kätte, kes on ühtlasi pealik, väejuht, ülempreester, kohtunik, seaduseandja, valitsuse ülem ja politsei. Totaalne riik on kõigil aladel kõikvõimas. Ta on isand oma alamate eraomandi üle, mille ta võib panna keelu alla või igal ajal konfiskeerida. Ta on südametunnistuse isand, ta ei salli ühtki seadust, mis piirab tema valitsuse omavoli opositsiooniliste riigikodanike vastu. Ta ei salli ühtki kohtunikku, kes asetab õiguse riigist kõrgemale. Igal riigil on 4 ülesannet: inimese kaitse kaasinimeste vastu, riigi kaitse inimeste
viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka inimesi, seega hakkas rahvaarv kiiresti tõusma, põlluharimine tingis paikse asukoha ning maa valdamine muutus oluliseks. varaste tsivilisatsioonide tunnused viljelusmajandus, ühiskindlik tööjaotus, riiklus, kõrgkultuur, kirja tundmine, ühiskonna jagunemise klassideks. egiptuse ühiskond vaarao (piiramatu võim, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, vahendaja inimeste ja jumalate vahel, tema auks peeti rituaale, mis tõstsid ta teistest kõrgemale), preestrid (olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad), sõdurid (hästi treenitud, sõdiruteised saadi sundvärbamisega ), kirjutajad (kontrollis töötajaid, teatas kõigi kohustused ja nende täitmised), käsitöölised (eraettevõtjad, töötasid vaaraode ja ülikute juures,täites nende tellimusi), talupojad (enamik
ehitustegevuste ja vallutuste poolest Tema pealinnast nimega Babülon sai maailma uhkeim linn. Linnas kerkisid peajumal Marduk le pühendatud astmiktempel, mis on tuntud kui Paabeli torn Maailmaimeks on aga peetud pealinnas rajatud rippaedu 539.a. eKr langes põhja osa Uus-Babülooniast uue võimsa riigi Pärsia alla. Mesopotaamia riikide ühisjoonteks oli see, et kuningas oli neis korraga Sõjaväe ülem kohtumõistja ja seaduseandja Tema võim oli piiramatu, mis tähendab seda, et nad olid jumalate esindajad rahva ees Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, kuid allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades omad asevalitsejad Kuigi Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon, elas suurem osa rahvastikust maal Majad linnades olid ehitatud põletamata savitellistest Pereelu koondus maja peremehele Mesopotaamia elanikkond jagunes kolme õiguslikku seisusesse: 1 Vabad kodanikud 2 Sõltlased 3 Orjad
hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiatest. Kirjutati ka hümne. Egiptuse kuulsaim kirjandusteos on ,,Sinuhe jutustus". 3 religiooni tunnust Templid Jumalad Preestrid Uue riigi(u 1550-1075 a eKr) 2 tunnust Taastati riigi ühtsus Teeba tähtsaim usukeskus I rühm 2 kõige tähtsamat jumalat Päikesejumal Ra- maailma looja ja selle esimene valitseja Osiris- viljakusjumal, surnute riigi valitseja Egiptuse hierarhilist ühiskonda 1) Vaarao- valitseja, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester. Teda peeti jumalikuks ja tema elu oli korraldatud rituaalidega. 2) Ülemkiht- vaarao suguvõsa 3) Sõjavägi- vana riigi ajal sai egiptus hakkama ilma sõjaväeta, väheste sõjaretkede jaoks kutsuti ajutine vägi kokku, mis pärast retke lõppu uuesti laiali saadeti. Uue riigi valitsejad käsutasid hästi treenitud armeed, kuhu kuulusid
Alamkihile, sest nemad tegelesid põllumajandusega ja tegid rasket tööd selle nimel, et riik püsiks. Samas ülemkiht tegeles edukalt ühiskonna korraldusega. Tänu nendele püsiski riik edukalt. Orienteerumiseks 1. 3. aastatuhat eKr 2. 2. aastatuhande esimesse poolde 3. 2. aastatuhande teise poolde 4. 3. aastatuhandel 5. 2. aastatuhandel Lk 57 2. Mesopotaamias oli kuningas ühtaegu sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja kuningas ise oli samaaegselt ülempreester. Lk 63 1. Kiilkiri 2. Kirjaoskuse levik muutis inimesed haritumaks, see mõjutas suures osas hariduse levikut ja teaduse arengut. 4. Matemaatika, sest seda kasutati aja ja nurkade mõõtmisel. Astronoomia, sest taevavaatlusi tehti eelkõige ennustamise ja ajaarvamise tarbeks. Lk 65 2. Mesopotaamia ajalugu jagatakse erinevate riikide ajalooks asukoha alusel
mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka inimesi, seega hakkas rahvaarv kiiresti tõusma, põlluharimine tingis paikse asukoha ning maa valdamine muutus oluliseks. Varaste tsivilisatsioonide tunnused * viljelusmajandus * riiklus * väljakujunenud ühiskondlik tööjaotus * tunti kirja * varanduslikud klassid * kõrgkultuur( algeline teadus ja kirjandus) Egiptuse ühiskond (hierarhilisus) VAARAO piiramatu võimuga, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester PREESTRID JA SÕDURID sõdiruteised saadi sundvärbamisega, preestrid olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad KÄSITÖÖLISED JA KIRJUTAJAD kirjutajad kontrollisid töötajaid ja fikseerisid kirjalikult kohustusi ja nende täitmist, käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased, üldiselt töötasid vaarao või ülikute losside, templite juures, täites nende tellimusi
· 2000 eKr hakkasid kaananlased E. ja M. kirjasüsteemi kergemaks tegema, kuid alles 1000 eKr kujunes välja 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Iisraellased: · Hiljemalt 2000 eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased. · 16 saj eKr sattusid heebrealased ja iisraellased Egiptusesse (teadmata asjaoludel) · 13-12 saj eKr lahkusid iisraellased Egiptusest ja vallutasid Kaananimaa lõunaosa, neid juhtis suur juht ja seaduseandja Mooses, kes suri teel kodumaale. Foiniikia linnriigid: · 12 saj eKr tekkis Kaananis sõltumatud riigid (Ees-Aasia suurriigid nõrgenesid) · Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. · 18 saj eKr langesid need riigid Assüüria võimu alla. Linnade kaubanduslikku õitsengut see aga ei katkestanud. Iisraeli riik: · 10 saj eKr võttis iisraellaste kuningas Taavet Kaanani lõunaosa oma võimu alla.
Mesopotaamia 5. skeem Mesopotaamia riikide valitsemiskorralduse kohta · Märksa muutlikum süsteem, kui egiptuses · Kuningas- sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ja kohtumõistja (piiramatu võim) · Ka oli kuningas riigi ülempreester · Asevalitseja- alistatud kuningad. Nad lootsid oma endist sõltuvust taastada. · Suurmaavaldajad-ehk ülikud. Kuningas nimetas nemad asevalitsejaks. Nad pidid kuningat sõjasalkadega teenima · Jõukatest kodanikest koosnev nõukogu-korraldas linnade igapäevaelu · Sõjavägi-kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi 6. Kirjelda paabeli torni · Marduki tempel
puududavate probleemide üle juurdlemine, hellsnismiperiood periood aleksander suure vallutustest kuni rooma võimu kehtestamiseni, achilleus kreeklaste vägevaim kangelane, tappis troojalaste sõdalase hektori, homeros iliase ja odüseia autor, pime laulik, perikles ateena riigimees, kes edendas ateena võimsust ja laevastikku ning demokraatiat, polykleitos skulptor, kes on teinud pronksist odakandja, pindaros aristrokraat ja suurim lüürik, solon riigimees, poeet ja seaduseandja, sophokles ateena traköödia suurkuju, kes on kuningas oidipuse autor, aischylos ateena traagik, kes on oresteia autor, demokritos filosoof, kes arvas, et maailm koosneb aatomitest, thales mileetose linna õpetlane, kes arvas, et kõige aluseks on vesi ning maailm on sellest tekkinud ja ujub selle peal, pythagoros metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates arst, keda peeti mitmekõitelise arstiteadusliku
sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis e. linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid
Viisakuse puhul oli ka vastupidiseid näiteid, kus teinekord pigem viisakas käitumine suurendas trahvi suurust. Uurijad pidasid vähetõenäoliseks seda, et inimesed kes ületavad kiirust on rohkem viisakamad, kui need kes on seadusekuulekad liikluseeskirjade suhtes. Kokkuvõtteks võib öelda, et väga paljud tegurid ja aspektid mõjutavad politseinike otsuseid trahvide määramisel. Kiiruseületamise puhul on karistusliigi ja raamid kindlaks määranud juba seaduseandja, kes on sellega ühtlasi andnud poliseile ette kohaldamisele tuleva karistuse piirid. Piiride raames saab politsei mõista rikkujale tema süü suurusest tuleneva karistuse. Politseile on jäetud kohtumõistmise juures teatud mänguruum, kus tuleb tal kasutada oma sisetunnet ja südametunnistust. Siinkohal mängib väga tähtsat rolli inimestevaheline suhtlemine ja käitumine. Need liikluseeskirjade rikkujad, kes vabandasid ja kahtsesid oma
Intra legem- määrused on sellised , millega eksekutiivorganid on volitatud rakendama kehtivat seadust. Sellised määrused ei tohi luua yhtegi normi, mis ei oleks subsummeeritav mõnele rakendava seaduse normile. Contra legem- määrused on sellised , mis ei pea olema kooskõlas mitte iga seadusega, vaid võivad antud seaduse alusel reguleerida midagi teisiti, kui varem vaastu võetud seaduses sätestatud alused. Seega osundatud seadused võivad olla seaduseandja varasema tahte vastu, kuid peavad olema kooskõlas nüüdse tahtega. Praeter legem-määrused on sellised , mida antakse küsimuste laehendamiseks, mis ei ole seni reguleeritud ühegi seadusega. Riigikogu – seadus, otsus President – seadlus e. dekreet, otsus, käskkkiri Valitsus – määrus, korraldus Minister – määrus, käskkiri Peaminister - -, korraldus Riigisekretär - - , käskkiri Ministeeriumi kantsler - -, Käskkiri
10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. Kasvatusest
M→T M←T Platon 5.-4.saj eKr Kratilos Cratylus – esimene semiootiline traktaat. Sokratese õpilane. Kratilos – loomuse järgi Hermogenes – kokkuleppe järgi Kokkulepe (seda nimetame...... (lõunaks)) 2. Loeng 9. September 2010 Ühiseid asju seob mitte füüsika, vaid sotsioloogia. – Hermogenes Richelieu rajas Prantsuse akadeemia (kuidas korrektselt rääkida?). mille järgi moodustati teised akadeemiad. Sõnade tähendusi fikseerib seaduseandja. Toob inimestele kola, kus sees on asjade nimed. Ateenas oli kindel kord fikseeritud: Soloni seadused Seadused 2 sorti: 1) Jumal annab 2) Unikaalne (Ateenas) Seaduste koodeksid. Seadusandlus on rajatud loogikale. Rooma impeeriumiga levis kogu Euroopasse. Euroopa ideed: Rooma õigus – seadused on loogilised, Vastutus on individuaalne. Solon annab nimesid vastavalt kombele ja füüsisele. Kuid see oli ammu ja unustati ära,
kaastegevused omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel ja KO üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Nende ülesannete täitmisel on neil õigus kujundamisruumile, mida nad poliitiliselt kasutavad; seeläbi tungivad töösse erinevad ettekujutused otstarbekusest. Seega kui KOVÕ hõlmab kehtiva õiguse ja selle tõlgenduse, antud õigusvaldkonna praeguse tegeliku olukorra, siis omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja seaduseandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega. OVpoliitika näiteks on kohaliku omavalitsuse majandus ja rahanduspoliitika, sotsiaalpoliitika, planeerimispoliitika, keskkonnapoliitika, õiguspoliitika jt. 7. Mis on omavalitsusõiguspoliitika, kuidas see suhestub kohaliku omavalitsuse õigusega ja mis on omavalitsuspoliitika põhivaldkonnad? OVÕpoliitika on omavalitsusteadusharu, mis võrdleb KOV positiivset õigust reaalse sotsiaal-
Vanimad kirjalikud säilinud allikad (nn. ennustustahvlid) pärinevad nn. Shangi dünastia ajastust (17-11 saj. eKr.). Peale sõdivate riikide ajastut (5-3. saj. eKr.) väljus võitlusest võitjana Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud riigid. Sellega algas Hiinas keisririigi ajastu. Qini dünastia valitses Hiinat 3. saj. eKr. ja selle rajajaks oli Shi Huangdi (e. Esimene Keiser). Hiina keisri võim oli piiramatu: 1) Teda peeti ,,Taeva pojaks". 2) ta oli riigi kõrgeim seaduseandja. 3) ülemkohtunik, sõjaväeülemjuhataja ning ülempreester. Võimukindlustas arvuks ametnikkond, sõjaline jõud ja rahva hirmuvalitsemise all hoidmine. Tema ajal alustati Suure Hiina müüri rajamist impeeriumi põhjapiirile, et kaitsta sed rändrahvaste rünnakute eest. Kui esimene keiser suri, siis jättis ta endast maha impeeriumi ja võttis hauatagusesse ellu kaasa mitmetuhandelise armee e. nn. terrakota sõdurid (u. 8000 tükki). Hani dünastia (220. eKr. - 220. pKr
austama ainu jumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Rajas Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahetatoni. (Viis läbi usu reformi) Tutanhamon- Ta tühistas oma isa usu reformi. Ta muutis peajumalaks uuesti Amon-Ra. Viis pealinna tagasi Teebasse. Tema hauakamber leiti täiesti puutumatuna. Ta sai väga noorelt troonile ja ta ka suri noorelt. Kleopatra- viimane egiptuse vaarao. Võrgutas ära Vana- Rooma väejuhte, et need teda aitaksid. Sooritas enesetapu. Vaarao oli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina ainus täivoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Vaaraode tunnuseks oli valitsemiskepp ja kahekordne kroon. 6. Mõisted. Kes või mis on: hüksoslased, Amon-Ra, Horos, Osiris, Anubis, kirjutaja, tempel, sfinks, püloon, papüürus, Rosette'i kivi, palsameerimine, hieroglüüfkiri? Miks on see tähtis? Hüksoslased- rahvas aasiast , kes valitsesid Alam- Egiptust 1650-1550 ekr.
· Maaühiskond suuremaid linnud vähe, elati maal ja tegeldi · Kirjutati peamiselt ainult poliitilisi ja esindulikke raidkirju. põllumajandusega. · Kirjaoskus oli privileeg. Kuningavõim · Kirjutusmaterjalina kasutusel papüüros. Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA
moraalifilosoofiat, mille keskmes on 1994. a-l on vooruseetika tunnistatud moraalisaduse mõiste, aga puudub moraalifilosoofia juhtivaks suunaks. seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard juurde ja rääkida voorustest. 20 Taylor, Michael Slote, Hursthouse 21
Mittenormatiivsed aktid jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis ei sätestata teisiti. KOV üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Sellel reeglil on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda selgesõnaliselt sätestavad, kui seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva õigusega on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Ajutise normatiivse akti õiguslik toime lakkab ettenähtud tähtaja saabumisel. Alalise normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega
Lõpuks jäi selles võitluses võitjaks Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud kuus. Sellega https://www.youtube.com/watch? algas Hiinas keiririigi ajastu, mis v=dT6gjb48_N0 kestis kuni 1911. aastani. Qini dünastia rajajaks oli Ying Zheng, kes kuulutas ennast keisriks Shi Huangdi (Esimene Keiser) nime all. HIINA Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti „Taeva pojaks” ja ta oli riigi kõrgeim seaduseandja, ülemkohtunik, sõjaväe ülemjuhataja ning ülempreester. Keisri ainuvõimu kindlustas laiaulatuslik ametnikond, kes aitas ellu viia keisri käske ja andis talle nõu. Samas olid kõik keisri alamad tema hirmuvalitsuse all, sest ebasoosingusse sattumine võis enesega kaasa tuua pagendusse saatmise või isegi hukkamise. Kõik inimesed riigis olid jagatud sõjaväeüksuste kombel gruppidesse ja ühe eksimuse eest pidid kannatama kõik grupi liikmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
