mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseerimise lisandumine. Suureks sammuks edasi oli ka diagnoosipistikute ja rikkekoodide standardiseerimine. Sõltumata autovalmistajast on üldise diagnoostestiga võimalik lugeda kõikide autode rikkekoodide arvu, rikkehetke parameetreid. OBD 2 euroopa versiooni hakati nimetama EOBD-ks. Muutus kohustuslikuks 2001.a ja diiselitel 2004.a. Sõidutsükkel ja testivahemik Heitgaaside mürgisust mõjutavad toimingud ja seadiste töö diagnoosimiseks peale olema autoga sõidetud piisavalt pikka aega ja eri sõidutingimustes. Kontrollib juhtplokk häire kordumist. Diagnoosimiseks vajalik läbisõitjaotatakse sõidutsükliteks ja testi vahemikuks. Seadiste järelvalve OBD tingimustes on määratud millised häired ja rikked peab süsteem fikseerima. (määratud on tulemus, mitte selle saavutamise meetod). Seadiste all mõistetakse kõiki auto heitgaaside mürgisust mõjutavaid andmeid ja täiturseadised.
diagnostikapesaga (SAE J1962/ISO 15031-3 normi kohane). Üksnes diagnostikapesa olemasolu ei taga siiski OBD-2 ühilduvust enne standardis määratud tähtaegu toodetud sõidukeil kuna sama pesa kasutati mõningatel juhtudel valmistaja spetsiaalsete diagnostikaseadmete ühendamiseks. OBD 2 euroopa versiooni hakati nimetama EOBD-ks. Muutus kohustuslikuks 2001.a ja diislitel 2004.a. Sõidutsükkel ja testivahemik Heitgaaside mürgisust mõjutavad toimingud ja seadiste töö diagnoosimiseks peale olema autoga sõidetud piisavalt pikka aega ja eri sõidutingimustes. Kontrollib juhtplokk häire kordumist. Diagnoosimiseks vajalik läbisõitja otsitakse sõidutsükliteks ja testi vahemikuks. Seadiste järelvalve OBD tingimustes on määratud millised häired ja rikked peab süsteem fikseerima. (määratud on tulemus, mitte selle saavutamise meetod). Seadiste all mõistetakse kõiki auto heitgaaside mürgisust mõjutavaid andmeid ja täiturseadised.
ilma vooluta, tuleb nad viia algasendisse ja teha parameetrite sobitamine. Parameetrite sobitamine toimub läbi diagnoosipistmiku diagnoositestriga. Sobitamise meetodid on autodel väga erinevad ja selle tegemisel tuleb rangelt täita testri korraldusi. Üldjuhul vajavad sobitamist autojuhi sõidustiiliga kohanev käiguvahetusprogramm ning gaasipedaali ja gaasiklapi aseniandurid. Sobistamist on ka otstarbekas teha peale seadiste remonti, et vältida vanade valede parameetrite mõjutusi. Peale parameetrite sobitamist tuleb sõidukatsetel veenduda selle õnnestumises. Hooldus ja rikkeotsing Kliendi kirjeldus- kontrollsõit- üldkontrollimised- rikkekoodide lugemine- käiguvalitsa töötamise kontrollimine- ühelepoole- lülitusaeg- kontrollkatse ja teiselepoole- diagnoosipistikust saadav info- rikkeotsing mõõtmistega- signaalide näidised.
Õpperühm: AT-52 Üliõpilased: Juhendaja: Lekt. Marko Jets Tallinn 2008 Mootori ja jõuülekande hooldus Sõiduki andmed Mark Toyota Mudel Avensis Mootor 2,0 TDI Kütus Diisli kütus Aasta 1998 Vedav sild Esirataste vedu Ülesanded hooldusel · Seadiste töö kontroll · Üldine visuaalne kontroll · Perioodiline vahetus · Pingutusmomentide kontroll · Tehniliste vedelike ja määrdeainete taseme kontroll Mootori hooldus Töö Märkused Mootori õli lekete kontroll Ei esinenud lekkeid Mootori õli vahetus Õli 5W-40 3,5 l Mootori õli filter vahetus
Autodiagnostiku töö sisuks on autode tehnoseisundi diagnoosimine (pidurid, käikukast, elektroonika, kliimaseadmed jne). Tema tuleb siis appi, kui auto tehnilise ülevaatuse jaoks vajalikud tavameetodid on ära kasutatud. Diagnoositestrid ja süsteemid näitavad, et auto on korras, ent ometi esineb probleeme ja tõrkeid. Autodiagnostik teab ja tunneb auto kõikide süsteemide ehitust ja tööpõhimõtet. Ta mõõdab kõiki elektrilisi signaale, diagnoosib süsteemide ja selle üksikute seadiste seisukorda, sooritab vajalikud kontrolltestid ja avastab ka selliseid varjatuid rikkeid, mida enesediagnoosisüsteem ei avasta. Autodiagnostikuks võivad pürgida autolukksepad, -elektrikud, aga ka varem autondust õppinud. Autodiagnostiku töös on lisaks vajalik diagnostikaseadmete ja -stendide ning mõõteriistade kasutamise oskus auto tehnoseisundi määramiseks. Kutsealal töötajad peavad ennast pidevalt täiendama, et olla kursis uueneva tehnoloogiaga
elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis. 9. Trafo? miks ja kus kasutatakse Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates. 10. Mida näitab temp, erinevad skaalad? Temperatuur on suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Kelvin T = 273 + °C Celsius t = °C 273 11. kuidas on seotud osakses liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on kineetiline energia. 12. Siseenergia? Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t - t) 13. Ideaalne gaas? + võrrand?
1.käsi-käsi 1300 ohmi 2.käest jalga 1300 ohmi 3.ühest käest mõlemasse jalga 950 ohmi 4.mõlemast käest mõlemasse jalga 650 ohmi Elektri vigastuste põhjuseks on1. pingestatud elektriahela isoleerimata osade-paljasjuhtmete, elektrimasinate, lülitite, lambi pesade, kaitsmete ja teiste aparaatide kontaktide puudutamine. 2.normaalselt pingestamata kuid isolatsiooni vigastuste tõttu pinge alla sattunud osade (elektrimootori korpuse) puudutamine. 3.elektri seadiste osadeks mitteolevate juhuslikult pinge alla sattunud osade (nt. Märja seina või hoone metall konstruktsiooni puudutamine). 4.viibinud katkenud elektrijuhte ja maa kokkupuute läheduses. Elektrivigastuste vältimine 1. ohtlike pingestatud osi ei tohi olla võimalik puudutada 2. puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all 3. elektrilöögi kaitse otsepuute eest 4
PEATÜKK 5. KÜSIMUSED 5.1. Küsimused sissejuhatuse kohta 1. Kes avastas pooljuhtivuse? Jasmin 2. Millisel sajandil algas pooljuhtide uurimine? XX sajandil 3. Millal müüdi esimesed pooljuhtseadised? 1950-ndatel 4. Milliseid seadiseid nimetatakse passiivseteks? Takistus,Pool,Kondensaator 5. Millised on passiivsete seadiste karakteristikud? 6. Milliseid seadiseid nimetatakse aktiivseteks? Transistor 7. Millised on aktiivsete seadiste karakteristikud? 8. Millised seadised võivad salvestada energiat? Kondensaator 9. Nimeta seadiseid, mida võib kasutada kuumutajatena. Takistus 10. Kirjuta võimendusteguri valem. KU=Uout/Uin 11. Mis omadused eristavad voolu kui alalisvoolu ja kui vahelduvvoolu? 12. Kirjutage oomi seadus. I=U/R 13. Millega võrdub sagedus, kui periood on 10? f=1/T=1/10=0.1 14. Millega võrdub nurksagedus (ligikaudselt) kui periood on 10? 0.6 (=2f) 15
Tema säilinud käsikirjadest on leitud sadade tollal tuntumate masinate kavandeid ja olemas olnud seadmete täiustusi: tööpinkide, lennuaparaatide, langevarju, rihm-, kett- ja hammasülekannete, kaevamis-, kudumis-, müntimis- jm masinate jooniseid ning kirjeldusi. Tolleaegne tootmine ei olnud aga sellisel tasemel, et neid kõiki saanuks tema eluajal rakendada. Üks erandeid oli Leonardo kavandatud lüüsiväravad, mis ehitati valmis 1497. aastal. Mitmesuguste seadiste kallal juureldes tegi ta palju teaduslikke avastusi. Näiteks kaaludega tegeldes järeldas ta, et õhul on mass ja et õhurõhk sõltub ilmast. Oma ajastust kaugele ette jõudis Leonardo ka astronoomia, matemaatika, filosoofia ja füsioloogia alal. Anatoomiat uuris ta hospidalis laipu lahates. Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 15031507. See on väidetavalt maailma kõige kuulsam maal. Leonardo alustas Mona Lisa maalimist 1503. aastal
Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb: oma- ja lisandjuhtivus. Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium, räni, seleen, paljud keemi-lised ühendid ja enamik looduslikke mineraale. 5. Mis on elektriahel? Elektriahel on elektritehniliste seadiste kogum, mis on ette nähtud voolu juhtimiseks läbi nende. 6. Mis on suletud elektriahel? Suletud elektriahel sisaldab elektrienergia allikat ning ühte või rohkemat osist, mille läbi vool kulgeb. 7. Mis on elektrienergia allikas? Elektienergia allikas on elektriahela osa, mis muudab soojus-, mehaanilist, keemilist või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel allikapinge. 8. Loetlege põhilised elektriahela aktiivosised.
Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb: oma- ja lisandjuhtivus. Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium, räni, seleen, paljud keemi-lised ühendid ja enamik looduslikke mineraale. 5. Mis on elektriahel? Elektriahel on elektritehniliste seadiste kogum, mis on ette nähtud voolu juhtimiseks läbi nende. 6. Mis on suletud elektriahel? Suletud elektriahel sisaldab elektrienergia allikat ning ühte või rohkemat osist, mille läbi vool kulgeb. 7. Mis on elektrienergia allikas? Elektienergia allikas on elektriahela osa, mis muudab soojus-, mehaanilist, keemilist või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel allikapinge. 8. Loetlege põhilised elektriahela aktiivosised.
Andurid Soojuslüliti Soojuslülitit kasutatakse jahutusventilaatorite juhtimiseks seadiste ülekuulamise kaitseks (näiteks klaasipühkijate ning soojendusventillatorite mootorites) ning vanemates sissepritsesüsteemides külma mootori küttesegu reguleerimisel. Soojuslüliti töö põhineb soojuspaisemisel. Lülitites kasutatakse kontaktide jutimiseks tavaliselt vahakapsleid ja bimetall. Soojuslüliti enamlevinud reike on kulumisest tingitud liiga suur sisemine pingelang. Pingelang põhjustab signaalhäireid ja kontaktide ülekuumenemist, mis omakorda rikub lüliti lõplikult
võrdluskiiruse võrdlemisel Füüsiline informatsioon Füüsiliselt Olenevalt sõidutingimustest ja haardumisest, on võimalik edastatakse olukord, kus kõikidel ratastel informatsioon, on eri pöörlemissagedused kõikide rataste Lisaks võetakse info pöörlemissageduse piduritule lülitilt ja info ABS seadiste töötamisest (õli d, jaoturi töötamine, andurite ja elektrisignaalidega magnetklappide seisukord) Juhtploki tähtsamad signaalid Ratta ja teepinna vaheline Rataste kiirendused ja haardumine aeglustused Vastavalt rataste Võttes arvesse ratta pöörlemissageduste hetkelise muutusele arvutab juhtplokk hetkelise haardumise
Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 32. Mis on aktiivvõimsus? Hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis. 33. Trafo? Miks ja kus kasutatakse? Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates. 34. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Raadiolained – infoedastus, optiline kiirgus – infravalgus, röntgenkiirgus - meditsiin. 35. Mida näitab temperatuur? Kuidas on seotud osakeste liikumise kiirus kineetilise energiaga? Temperatuur on suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on kineetiline energia. 36. Erinevad temperatuuriskaalad. Kelvin T = 273 + °C Celsius t = °C – 273 37. Siseenergia
… Ruumi hindamisel tuleb arvestada, et see seadis võidakse asendada muu seadmega: -nt lüliti asemel võidakse paigaldada valgustuse regulaator … - sellisel juhul peab lisaks jätkuklemmidele karbis seadme taga piisavalt ruumi ka temaga ühendatud kahele juhile…. Seadisekarpidesse paigaldatavate lahtiste klemmidena soovitatakse kasutada vähe ruumi nõudvaid kruvi- või vedruklemme. Juhtide seadistega ühendamine – Tuleb hoolitseda selle eest, et seadiste klemmid oleksid juhtide materjalile ja ristlõikele sobivad. Seadisega ei tohi ühendada ettenähtust suurema ristlõikega juhti, jättes nt osa juhtkiude klemmi alt välja. Al.juhtide ühendused – Al.juhtide ühendamiseks kilbi või muu seadmega tuleb paigalduskohal piisavalt ruumi jätta. Al.juhtide liidete valimine: -Juhtide temperatuurid tavakoormusel ja lühise puhul -Juhtide materjal ja ristlõiked –Keskkonnanõudeid - Al
veokitele/konteineritele ehitusstandardid ning eeldused, mis lubavad TIR-protseduuris osaleda. Et üldse TIR konventsioonida liituda, peab iga maanteesõiduki konstruktsioon ja selle seadmed vastama kindlatele tingimustele ning olema heaks kiidetud TIR-juhendiga sätestatud korras. Käesoleva eeskirja nõuete täitmiseks tuleb järgida järgnevaid reegleid: · Veoseruumide koosteelemendid ühendatakse (seinad, põrand, uksed, katus, püsttalad, raamid, risttalad jne) kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma avamisjälgi jätmata, või meetodite abil, mille tulemusel saadakse tarind, mida ei saa muuta jälgi jätmata. Kui seinad, põrand, uksed ja katus koosnevad mitmest osast, peavad need vastama samadele nõuetele ja olema piisavalt tugevad; · Kui kasutatakse ühendusseadiseid (needid, kruvid, poldid, mutrid, jne), tuleb neid paigaldada piisaval hulgal väljastpoolt läbi kokkuühendatavate osade nii, et need ulatuksid
Rikkeotsingu alustamisel tuleb alati kontrollida rikkekoodide olemasolu, sest osa rikkeid on sellised mis rikke signaallampi põlema ei panegi. Juhul kui rikkekoode on palju, tuleb need üles kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised "viirastusrikked", mida tegelikult ei olegi, mis on tekkinud teiste rikete mõjutusest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks. On juhuseid, kus auto rikkekoodi ei näitagi või viitab rikkekood hoopis valele seadisele. Seetõttu tuleb rikkekoodi põhjal määratud rikkis seadis mõõtmise teel üle kontrollida. Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise toitepinge- ja maandusahelate pingelangude kontrollimisest.
energeetikas. Seda kajastab ilmekalt Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud tegevuskava A Vision for Photovoltaic Technology, kus on prognoositud arengut kuni 2040. aastani [2]. Selle järgi peab pooljuhtpäikeseenergeetika olema hinnalt konkurentsivõimeline traditsioonilise energeetikaga Lõuna-Euroopas juba 2010. aastaks ja enamikus Euroopa riikides aastaks 2030. Selleks ajaks peaks pooljuhtpäikeseenergeetika seadiste (päikesepaneelide) abil toodetud elektrienergia hõlmama umbes 4% maailma elektritoodangust ja aastaks 2040 ligi 10%. Aastal 2004 toodeti maailmas päikesepaneele koguvõimsusega umbes 1200 MW. Suurim päikesepatareide tootja on Jaapan, kus valmib ligikaudu 50% kogu maailma päikesepaneelidest. Samal ajal on suurim turg aga Saksamaa, kus asub ligi 80% kogu Euroopas paigaldatud päikesepaneelidest. 4.2 Tuuleenergia:
protsesse · Põhimõtteskeemid - näitavad ettenähtud elektriliste protsesside toimu- miseks vajalike elementide paigutused ja omavahelised ühendused · Paigaldusskeemid - näitavad seadme ja seadmete vaheliste ühenduste paigaldamist · Ühendamisskeemid - näitavad ühendusi teiste seadmetega või nende rühmadega · Üldskeemid - selgitavad seadmete osiseid ja nende vahelisi seoseid · Paigutusskeemid - näitavad seadiste ja nende osiste paigutust ning asendit ruumis. 3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED Tingmärk - keelest sõltumatut visuaalset infot edastav (graphical symbol) kujund Tugipunkt - koordinaatsüsteemi alguspunkt, mida kasuta- (reference point) takse tingmärgi kõigi elementide kujutamiseks Tingmärkide perekond - kindla ühise otstarbega tingmärkide kogum (symbol family)
Enne kui töötaja hakkab freespingil töötama peab ta kontrollima oma tööriietuse ja kaitsevahendid üle.Töötaja peab tööd segavad esemed töökohalt ja läbikäikudest kõrvaldama. Töötaja peab ka kontrollima kas valgus on nõuetelevastav.Töötaja peab kontrollima kas kõik käsitööriistad on korras, freespringi korrasolekut tühikäigul, ja kaitsepiirete ja seadiste olemasolu.Kui mingid puudused on töötaja peab koheselt teatama töölõigu juhatajale. 6.2.TÖÖ AJAL Töötaja peab peatama tööpingi kui ta lahkub pingi juurest,kui ta katkestab töö, kui elektrienergia katkeb,kui töötaja puhastab või määrib pinki ja kui ta avastab mingeid rikkeid freespingil.Kui tööpink on remondis siis pingile tuleb panna hoiatussilt- mitte lülitada, remont. 6.3 PÄRAST TÖÖD
käsitama - aru saama käsitlema - (vaimselt) tegutsema, arutama käsitsema - käte abil kasutama, nt masinat loendama - ära lugema, arvu kindlaks tegema loetlema - ükshaaval nimetades üles lugema omandama - omandiks saama, endale saama; midagi ära õppima omastama - omaks tegema; omavoliliselt endale võtma omistama - omaks või kuuluvaks tegema pitsat - pitseri löömise vahend pitser - pitsatijälg seade (seade) - seadmine; see, mis on seatud seade (seadme) - omavahel ühendatud seadiste kogu seadis - konstruktsioonilt terviklik, kuid iseseisvalt mittekasutatav seadme või masina osa seadeldis - (ei ole termin) mehhanism, masinavärk sisendama - sugereerima sisestama - sisse viima, nt andmeid tunnistama - omaks või õigeks võtma; millelegi hinnangut andma tunnustama - kehtivaks või õigeks pidama; kõrgelt hindama tõendama - tõesust või tõele vastavust kinnitama tõestama - tõeseks, õigeks tunnistama vahel - mõnikord vahest - võib-olla vast - alles
Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.1 Hõõglamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.2 Huumlamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3
9 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD ELEKTRIAHEL Elektriahel - elektrotehnika ja elektroonika seadiste kogum, mis on ettenähtud elektrivoolu juhtimiseks läbi nende. ELEKTRIAHELA PARAMEETRITE VAHELISED SEOSED U PR ELEKTRIAHELA PARAMEETRID: P R P
9 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD ELEKTRIAHEL Elektriahel - elektrotehnika ja elektroonika seadiste kogum, mis on ettenähtud elektrivoolu juhtimiseks läbi nende. ELEKTRIAHELA PARAMEETRITE VAHELISED SEOSED U PR ELEKTRIAHELA PARAMEETRID: P R P
5 ProDiags Füüsiline informatsioon Füüsiliselt edastatakse informatsioon, kõikide rataste pöörlemissagedused, elektrisignaalidega. Olenevalt sõidutingimustest ja haardumisest, on võimalik olukord kus kõikidel ratastel on eri pöörlemissagedused. Lisaks võetakse info piduritule lülitilt ja info ABS seadiste töötamisest (pumba töötamine, andurite ja magnetklappide seisukord). Juhtploki tähtsamad signaalid Rataste kiirendused ja aeglustused Võttes arvesse ratta hetkelise pöörlemissageduse ja selle muutumise kiiruse arvutab juhtplokk auto kiirenduse või aeglustuse. Ratta ja teepinna vaheline haardumine. Vastavalt rataste pöörlemissageduste muutustele arvutab juhtplokk hetkelise haardumise. Igale haardumisele vastab eri kiirendus- ja aeglustusväärtus
juhendatakse töötajat vastavate ohutusjuhendite järgi. 2. ENNE TÖÖD 3.1. Esmalt tuleb korrastada tööriietus ja isikukaitsevahendid. 3.2. Töökoha korrastamisel tuleb eemaldada töökohalt ja läbikäikudest segavad esemed ning kontrollida, kas valgustus ja ventilatsioonisüsteem on nõuetekohane. 3.3. Kasutada tohib ainult töökorras freespinki. Freespingil töötaja peab kontrollima: - freespingi kaitsepiirete ja seadiste olemasolu; - maanduste olemasolu; - freespingi korrasolekut tühikäigul; - lõiketera korrasolekut. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti. 4.2. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 4.3. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 4.4. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile. 4.5. Freese ja töödeldavaid detaile võib paigaldada pinki ja sealt maha
sellele, et lähiajal võiks elekter meie kodudesse jõuda päikesepatareide kaudu. Samal ajal ei jõua elektrienergia juba praegusajal ligi kolmandikuni maa elanikkonnast. Aastas Maale langeva Päikese kiirgusenergia hulk on tohutu: 178 000 TW. See arv ületab kogu inimkonna energiakulu samal ajavahemikul umbes 15 000 korda. Eesti-suurusele pindalale langenud energiast piisaks, et täielikult rahuldada maailma praegused vajadused. 2030. aastaks peaks pooljuhtpäikeseenergeetika seadiste (päikesepaneelide) abil toodetud elektrienergia hõlmama umbes 4% maailma elektritoodangust ja aastaks 2040 ligi 10% (praegu hõlmab pooljuhtpäikeseenergeetika maailma elektritoodangust ligikaudu 0,01%). Et seda saavutada, piisab, kui pooljuhtpäikesepaneelide toodang püsiks tulevikus viimase viie aasta kasvutempos, s.o. umbes 40% lisa igal aastal. Suurim päikesepatareide tootja on Jaapan, kus valmib ligikaudu 50% kogu maailma päikesepaneelidest. Suurim turg on
korraldama, tippjuhtimisega võrreldes järgi; vastav õpetus madalamal astmel juhtima. Ohjab hobust. On kaua osakonda ohjanud. seade (seade) seadmine; see, mis on Kriisiohjamine seatud; muusikas arranzeering. Sihi-, sisse-, ülesseade. Hääle-, orkestri-, lilleseade seade (seadme) omavahel ühendatud seadiste või plokkide kogum. Elektri-, vahel mõnikord. Tule mind vahel vaatama kliima-, kütteseade vahest võib-olla. Tüdruk on vahest ära seadis konstruktsioonilt terviklik, kuid eksinud iseseisvalt mittekasutatav seadme, masina vast alles, nüüdsama. Vastsündinu. Vast või aparaadi osa. Pooljuhtseadis valminud maja. Oled sina vast imelik! seadeldis (ei ole termin) mehhanism,
· installatsioonijuhtmed · kaablid. Parimad juhtmematerjalid on vask, alumiinium ja teras ning eriomadustega juhtmetes sulamid koos legeerivate elementidega: nikkel, kroom, mangaan jt. 2.2.1 Mähistraadid Vask- ja alumiiniummähisetraate toodetakse email-, kiud- ja kileisolatsiooniga. Neid kasutatakse laialdaselt elektrimasinate, -aparaatide ja -seadiste mähiste valmistamisel. Praktilist tähtsust omavad tugeva emailkattega mähisetraadid polüvinüülatsetaat- ja polüamiidresool vaikude baasil. Emailkatete suurt tugevust iseloomustavad nende hea elastsus, venitatavus ja kulumiskindlus. See võimaldab neid kasutada mitmesugustes mähistes.
8. Väljatransistoride eriliike........................................................................................................................................51 6. NELJAKIHILISED SEADISED EHK TÜRISTORTÜÜPI ELEMENDID ..................................................................53 (Thyristors, Four- Layer Devices)......................................................................................................................................53 6.1. Üldist neljakihiliste seadiste kohta ......................................................................................................................... 53 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor .......................................................................................................................................53 6.3. Sümmeetriline dioodtüristor ehk DIAC ................................................................................................................. 54 6.4
tugevusest. Magnetvälja andur tajub magnetvälja ka läbi teiste materja-lide, mis ei ole ferromagneetilised. Kuvatõmmis kokkuvõtvast testist on esitatud järgmisel leheküljel. 12 1.3. Optoelektroonilised andurid Optoelektroonika (kreeka keeles optos 'nähtav') on elektroonika haru, mis hõlmab valguskiirguse ja elektrivoolu vastastikuse muundamisega seotud nähtusi ning nen-del nähtustel põhinevaid optoelektronseadiseid. Niisuguste seadiste talitluses osale-vad peale elektronide ka optilise kiirguse, sealhulgas nähtava valguse kvandid – footonid. Informatsiooni töötlemiseks, edastamiseks ja kuvamiseks ning energia muun-damiseks kasutatavate optoelektronseadiste põhiliigid on järgmised: • optoelektroonilised kiirgusallikad ‒ pooljuhtseadised, mis muundavad elektri-energiat optiliseks kiirguseks, kusjuures kiirgusspekter võib olla nähtava või ka nähtamatu
materjale. Kinnititena kasutada ainult plastmasskinniteid ja kuummenetlusega valgeks värvituid või plastikuga valgeks värvituid roostevabu kruvisi. Kolme või enama juhtme paraleelkulgemisel kasutada juhtmete kinnitamiseks riivkinniteid, mille aluslatt valitakse 30%-lise reservvaruga. Kruvude paigaldamiseks betoonseina või kivimüüri kasutatakse tööstuslikke tüübleid. Kilbid, kaablialused ja valgustid kinnitatakse poltidega. Tüübliaugud tehakse enne värvimistöid ning juhtmete ja seadiste montaaz peale lõpliku värvimist. Juhtmed kaitstakse vajalikes kohtades mehaaniliselt tugevate montaazitorudega või lehtmetallist kaitseplaadiga. Kaitstav osa peab ulatuma põrandast 150cm kõrguseni. Kaabliredelitele paigaldavate kaablite vahekaugus ei tohi olla väiksem kui kaabli läbimõõt ja kaablid tuleb rangelt paigaldada paraleelselt, vältida ristumist. Kaablit ei tohi paigaldada kütetorude lähedusse ega ventilatsioonitorudesse.erinevaid jaotusliine ei tohi paigaldada ühte
4 roolile avaldab jõu pööramisel , erinevalt hüdrovõimust ei kuluta lisaenergiat 5 kõrge kasutegur A-vastupidavus,sest puuduvad voolikud,rihmad,tihendid,vedelikud. B- tehnohoolduse vahe- ei ole vaja õli lisada ega kontrollida C- puudub erinevus roolipööramisel Ehituse järgi jaotatakse- 1 . väike klassi sõiduauto, võimendi on monteeritud roolisamba külge 2. keskklass el, võimendi asub roolikorpuse küljes 3. suuremad- ZF Servolectric. Mis paigaldatakse rooli üksikute seadiste külge. El. võimuga rooliehitus 1 roolisammas 2. elektrovõimendi tiguülekandega ja juhtplokiga 3. vahevõll 4. hammaslatt mechanism 5. torsiooni jälgiv andur 6. juhtplokk 7 . elektroülekanne- mehaanilisest keermest ,hammaslatist ja kuulmutrist. Hammaslati ehitus on muutuva ülekandega. ZF tüüpi latid on null asendis kolmnurk kujulised hambad ja otstes trapets kujulised. Hammasratta hambumine muutub liitepinnas, milletõttu muutub ka ülekande suhe.
Tulemusena sõltub enamus laengukandjate vool mõnevõrra temperatuurist. Vähemus laengukandjad väga tugevalt temperatuurist. Skeem on toodud P-pooljuhi põhiselt. N-pooljuhil on auk ja elektron skemaatiliselt vahetuses. 1.2 PN-Siirde omadused Kui pooljuht kristalli juhtivusega tsoonid tekib PN-siire, mille omadused on aluseks enamikele pooljuht seadiste tööle. Taolised kristallid P-osas on suurem osa auke N osas, aga elektrone. 1.3 Temperatuuri toime PN siirde omadustele Teatavasti on vähemus laengukandjad kõik pärit omajuhtivusest, mis sõltub väga tugevalt temperatuurist. Tekkiv vool aga sõltub laengukandjate hulgast, järelikult peab temperatuuri tõustes suurenema ka PN siirde vastuvool. Lihtsustatud reegli kohaselt suureneb vastuvool temperatuuri tõusu iga 10oC kohta 2 korda
mis näitab sama talitluspõhimõtet kui pinget madaldaval ja pinget tõstval muunduril. Üheks Cuk muunduri eeliseks on asjaolu, et saadakse pidev väljundvool ilma täiendavaid filtreid kasutamata. Muunduri pideva väljundvoolu tõttu väheneb kasutatava kondensaatori nõutav mahtuvus. Sujuvlülitusega pulsilaiusmuundurid. Eelpool vaadeldud raske lülitusega muundurites tekivad regulaarselt võimsuskaod lülitusel (lülituskaod), seadiste elektrilised ja mehaanilised ülekoormused, soojuslikud ülekoormused ning elektromagnetilistest häiretest põhjustatud liigpinge-ja vooluimpulsid. Alalisvoolumuundurite mõõtmete vähendamiseks ja kasuteguri tõstmiseks osutub vajalikuks kasutada nii kõrgeid lülitussageduse kui võimalik (alates 2 kHz suure võimsusega rakendustes kuni 200 kHz ja rohkem väikese võimsusega rakendustes). Seda võimaldab kiiretoimeliste MOSFET-transistoride kasutamine. Kui selgus, et kõrged
isikukaitsevahendeid. 2.ENNE TÖÖD 2.1. Enne treipingil töö alustamist peab töötaja korrastama: - tööriietuse ja kaitsevahendid.Töötada tohib ainult korras tööriietuses ja isikukaitsevahenditega; - töökoha : tööd segavad esemed tuleb töökohalt ja läbikäikudest kõrvaldada; tuleb kontrollida kas töökoht on nõuetekohaselt valgustatud; kontrollima ventilatsiooniseadmete korrasolekut. 2.2. Treipingil töötaja peab kontrollima: treipingi kaitsepiirete ja seadiste olemasolu; - maanduste olemasolu; - treipingi korrasolekut tühikäigul; - käsitööriistade korrasolekut. 2.3. Kõikidest avastatud puudustest tuleb koheselt teatada töölõigu juhatajale. 3. TÖÖ AJAL 3.1. Tööpink tuleb peatada järgmistel juhtudel: - pingi juurest eemaldumisel (ka lühiajaliselt) - töö katkestamisel; - elektrienergia katkemisel; - pingi puhastamisel ja määrimisel; - treipingi rikete avastamisel; - detailide paigaldamisel pingile või sealt mahavõtmisel. 3.2
olnud ilma vooluta, tuleb nad viia algasendisse ja teha parameetrite sobitamine. Parameetrite sobitamine toimub läbi diagnoosipistmiku diagnoositestriga. Sobitamise meetodid on autodel väga erinevad ja selle tegemisel tuleb rangelt täita testri korraldusi. Üldjuhul vajavad sobitamist autojuhi sõidustiiliga kohenev käiguvahetusprogramm ning gaasipedaali ja gaasiklapi asendiandurid. Sobitamist on otstarbekas teha ka peale seadiste remonti, et vältida vanade valede parameetrite mõjutusi. Peale parameetrite sobitamist tuleb sõidukatsel veenduda selle õnnestumises 6.4 Rikkeotsingu skeem Elektrooniliselt juhitavate automaatkäigukastide häirete põhjustajad võib jaotada kolme rühma: mootori, käigukasti mehaanika ja elektroonika rikked. Rikkeotsingut on otstarbekas alustada üldistest kontrollimistest ja siis liikuda kindla süsteemi järgi edasi. Juuresoleval joonisel on soovituslik üldlevinud rikkeotsinguskeem.
1 Elektrotehnika Eelteadmised Elektrotehnika õppimisel tulevad kasuks eelnevad teadmised füüsikast. Eesmärgid Elektrotehnika kursus on abiks oskustööliste ettevalmistamisel kutsekoolis. Annab vajalikku teavet ektrotehnika teoreetilistest alustest ja elektritehniliste seadiste rakendamisest, kus käsitletakse järgmisi teemasid: · Elektrotehnika õppimiseks vajalikud põhimõisted; · Alalisvool; · Mittelineaarsed alalisvooluahelad; · Elektrimagnetism; · Elektromagnetiline induktsioon; · Elektrimahtuvus; · Ühefaasiline vahelduvvool; · Kolmefaasiline vahelduvvool; · Elektrimasinad; · Trafo; · Voolu toime inimesele Mõtisklus 1. Mis on elektrotehnika? 2
Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja ühesiirdetransistorid, kirjeldused. Käesoleva materjali koostamisel on arvestatud Tallinna Polütehnikumi õppeprogrammi aines "Elektroonika alused". Õppematerjal on koostatud ja välja antud EÜ abistamisprogrammi "Phare" raames. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 2 PASSIIVELEMENDID 1
enamuslaengukandjateks on seal augud ja vähemuslaengukandjateks elektronid. Kuna pooljuhtseadiste töös on vähemuslaengukandjad enamasti ebasoovitavaid nähtusi esilekutsuvaks põhjuseks, siis püütakse pooljuhtmaterjalide omajuhtivust võimalikult vähendada. Kirjeldatust nähtub, et pooljuhtide elektrijuhtivus on oluliselt seotud nende ainete kristallstruktuuriga. Ideaalse kristallstruktuuri saamiseks peavad ained olema aga väga puhtad. Nii näiteks lubatakse enamiku seadiste lähtematerjaliks oleva omajuhtivusega pooljuhile lisandeid vaid üks aatom tuhande miljoni põhiaatomi kohta (1/10 ). Samuti on 9 piiratud ainesse viidavate lisandite hulk, et säiliks põhiaine struktuur. Lisandite lubatav kontsentratsioon on üks aatom kümne miljoni põhiaatomi kohta (1/10 ). Seega võime 7
1) polt- ja lõhisliidete kinnitatus; 2) vannaste, survevarraste, käpahoidikute, raami deformeerimatus; 3) määrde olemasolu rattalaagrites; 4) käpa- või piitera (-otsiku) kinnituspoltide peitpea ei tohi ulatuda üle tööpinna (joonis 3.9); 5) käpa- või piitera lõikeservad olgu teravad: rohimiskäpa (hanijalgkäpa) lõikeserva paksus mitte üle 0,5 mm, kobestuskäpal kuni 1,0 mm; 6) reguleerseadised ja -kruvid liikugu vabalt. Tehnoloogiline seadistamine seisneb lauskultivaatori tööseadiste seadmises nõutud töösügavusele ja ühesugusele jäljevahele. Jäljevaheks nimetatakse tööseadiste poolt jäetavate vaokeste (jälgede) keskjoonte põikisihilist vahekaugust. Jäljevahe on ühtlasi tööseadise töölaius. Rohimiskäppadel (hanijalgkäppadel) peab jäljevahe olema b = 3...4 cm võrra väiksem käpa tööosa (tera) konstruktiivsest laiusest bk, tagades niiviisi naaberseadise ülekatte _b ja kõikide umbrohujuurte läbilõikamise, seega b = bk _b. TEHNOLOOGIA 1
alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel. Mullaharimise tehnoloogilised võtted: - mulla pööramine - mulla murendamine ja kobestamine - mulla segamine - muldamine - mulla tihendamine - mulla tasandamine - muldade vaostamine ja peenardamine - umbrohtude maa-aluste osade (juured ja võsundid) läbilõikamine LIBISTAMINE Libisti iseloomulikuks tunnuseks on töösügavust piiravate seadiste (näiteks tugirataste) puudumine (enamasti on see nii). Töösügavuse tagab libisti mass, mida mõnel mudelil saab suurendada lisalastiga. Kobestatud mullakihi tüsedus libistamisel on 0,5-1,5 cm, seega libisti töötab mullapinnal. Libistamise peamised ülesanded on: - pindmise mullakihi tasnadamine, mis omakorda vähendab auramise pinda - põllupinna mikroplaneerimine, likvideerib mikrolohud - purustab mullapangad - loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks
sageduskarakteristiku. 18. Tüüplülide mõiste ja klassifikatsioon. Võimenduslüli. I-järgu aperioodiline lüli. Näited. Automaatreguleerimissüsteemi aparatuuri elemente võib liigitada mitmeti. Reguleerimissüsteemi projekteerimise ja tema reguleerimisvõime seisukohalt on kõige otstarbekam liigitada elemente nende siirdeprotsesside kuju, s.t. dünaamiliste omaduste järgi. Mistahes seadmestikku saab vaadelda lihtsate seadiste kogumina. Elementaarlülideks nimetatakse kõige lihtsamaid funktsionaalseid elemente, mida ei saa enam lihtsustada ilma, et nad kaotaksid talitusvõime. Kui mitte arvestada elementaarlülide konstruktiivseid ja füüsikalisi eripärasusi ja liigitada nad ainult siirdeprotsessi kuju ja selle võrrandi järgi, siis ei olegi neid eriti 29 palju
kannab ka valmistamisviis nime MOS (Metal-oxyde-semiconductor). MOS transistorid võivad erineda kanalit juhtivustüübilt. Seejuures on p-kanaliga transistorid lihtsamad valmistada ning seetõttu kasutati neid esimestes mikroprotsessorites valdavalt. Nende töökiirus on aga n-kanaliga transistoridega võrreldes oluliselt väiksem, sest aukude liikuvus on tunduvalt madalam elektronide liikuvusest. Seetõttu on tänapäeval p-kanaliga MOP transistoridest praktiliselt loobutud n-kanaliga seadiste kasuks. Oluliselt õnnestus loogikaelementide voolutarvet vähendada, kui võeti tarvitusele komplementaarlülitused. Siin on loogikaelemendil koormustakistuseks teine, vastupidise juhtivustüübiga transistor. Tulemusena saadakse element, mis jõudeseisus üldse voolu ei tarbi (avatud on alati ainult üks transistoridest). Energiat kulub ainult parasiitmahtuvuste ümberlaadimiseks elemendi ümberlülituse hetkel.
annaabi.ee 
