Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"schlieffeni" - 158 õppematerjali

thumbnail
11
docx

Esimene Maailmasõda referaat

Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Sõjaplaanid ja eesmärgid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksenburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama...

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Sõduri kiri vanematele aastal 1916

Esimene maailmasõda on väga moderne. Te peaksite lihtsalt nägema seda tohutut relvade tootmist, mis siin toimub. Isegi naised on relvatööstuses sel ajal, kui mehed rindel on! Siin kasutatakse ka väga palju erinevaid kemikaale, mida loomade peal katsetatakse.. Need kemikaalid söövitavad hingamistorud ja on tervisele jube kahjulikud. Tunnen isegi juba nende mõju.. Saksamaal oli ka oma sõjaplaan, mida nimetatakse Schlieffeni plaaniks. Selle eesmärgiks oli Prantsusmaa kiiresti purustada, kuid see kukkus kahjuks läbi. Põhjuseks siis see, et prantslased hakkasid vastu ning väga edukalt. Aasta alguses toimus ka Verdune lahing, mis kestis mitu kuud.. Verdune lahingus üritas Saksamaa Prantsusmaa jõude nõrgendada, sundides neid kindlust kaitsma. Prantsusmaa aga pidas vastu ja hoopis suurendas oma meeste arvu ja see tõkestas meie edasiliikumise. See oli tohutute kaotustega lahing. Ma näen siiani...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

*Türgi tahtis endale saada Taga-Kaukaasia. *Prantsusmaa soovis saada tagasi Elsassi ja Lotringi ning vallutada Saarimaa. *Inglismaa tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. *Venemaa soov oli vallutada Konstantinoopol, Galiitsia ja Musta mere väinad. Oli vaja purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. *Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 6. Schlieffeni plaan? Miks just Belgia kaudu? Välksõda? - Saksamaa sõjaplaan, mis nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda ­ sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma väed Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama....

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

1 maailmasõja spikker

23.07- A-U andis Serbiale üle oma noodi, esitades 10 nõudmist. 28.07- A-U kuulutas Serbiale sõja. 01.08- Saksamaa Prantsusmaale- Sm nõue Prantsusmaale jääda erapooletuks alanud sõjas. 02.08- Saksa väed hõivasid Luksemburgi 03.08. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale 04.08- Saksamaa sissetung Belgiasse. Saksamaa sõjaplaan: Nad nägid ette kiireid võidukaid pealetunge ja vähe mõeldi kaitsele Schlieffeni välksõjaplaan. Eesmärgiks oli vältida sõda üheaegselt lääne ja ida rindel. Esmalt tuli saavutada võit läänerindel. Saksamaa eeldas, et Venemaa Prantsusmaa liitlasena ei jõua lõpetada mobilisatsiooni ja rünnata enne 1,5 kuud. Sundides Saksamaa sõdima lääne ja idarindel korraga. Marne´i lahing: PrantsusmaaSaksamaa, sept 1914, Prantsusmaa läks kallale saksamaale ning rikkus schlieffeni plaani. Sakslased tõmbusid tagasi kuni mereni ulatuva kaevikuteliinini....

Ajalugu
249 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailm 20 saj. alguses. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

(NATO-t ei olnud olemas) · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia.(riikide valitsustes nagu ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud selle vastavalt oma julgeoleku poliitikat) Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28 juunil 1914 aastal. Selle soovitas Serbia koolitusega terrorist. Sõjaplaanid: · Saksamaa- Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Tulid kaarega ümber Pariisi. · Prantsusmaa- Plaan 17. Vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Lõuna pool asuvate. Lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamised ning seejärel sissetund Saksamaale. · Inglismaa- sõjaplaan puudus. Oldi valmis vaid koostööks Prantsusmaaga(vasak tiib)...

Ajalugu
295 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene Maailmasõda

NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj. algul oli Saksamaa Inglismaa vastuolu. Järelikult ­ kõik suurriigid kippusid sõtta, olid valmistunud sõjaks! III Sõjaplaanid Kõik suurriigid olid teinud sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi, välja töötanud oma sõjaplaanid. Kõige paremini oli valmistunud Saksamaa. Tal oli nn. Schlieffeni /sliifeni/ plaan ­ sisuliselt välksõja plaan, st. eesmärk oli minna kiiresti (1,5 kuud) läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, vallutada Prantsusmaa, seejärel Venemaa. Põhieesmärk oli Saksamaal vältida sõda kahel rindel! Venemaa astus sõtta halvasti ettevalmistunult (sõjaväereform oli pooleli, sõjaminister rumal ja laisk - näiteks eitas tulirelvi, asetas põhirõhu mõõkadele ja piikidele. Tagajärg ­ rindel oli 1 püss 2 mehe peale). IV Sõja ajend...

Ajalugu
479 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene maailmasõda ja revolutsiooniline kriis euroopas

a. saadud kaotuse (ka territoriaalse) eest. Türgi soovis tagasi saada Esimeses Balkani sõjas kaotatud alad. · NB! Miks vahetas sõja alguses poolt Itaalia? Keskriikide võidu korral Itaalia poleks oma eesmärke täiel määral täita suutnud. Itaalia vastuolud Austria-Ungariga Aadria mere äärsete piirkondade kuuluvuse pärast. 1.5. Sõjaplaanid: · Saksamaa: nn. Schlieffeni (kindralstaabi ülem) plaan. kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. · Prantsusmaa: Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a...

Ajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
7
doc

I maailmasõda

Sakslastel tekkis arvamus, et prantslased on jõuetud ning Saksamaa suunas kerge võidu lootuses väed Pariisi peale. Otsustaval momendil võeti aga 2 korpust rindelt ära ja saadeti itta. Põhjuseks olid ärevad teated Vene vägede pealetungist Ida- Preisimaal. Prantslased tugevdasid taganedes Pariisi kaitset. Saksa vägede rünnak Pariisi nurjus. Prantslased alustasid pealetungi ning 5. septembril algas Marne'i lahing. Saksa väed paisati tagasi ning Schlieffeni plaan oli nurjunud. Algas pikk ja kurnav positsioonisõda. Lahingud Ida-Preisimaal. Vene armee põhijõud jagati Loode ja Edelarindeks. Neist esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu. 20. augustil toimus Vene 1. armee ja Saksa 8. armee vahel suur lahing Gumbinenni juures. Edukam oli Vene armee, sakslased taandusid. Vene armee ei asunud sakslasi jälitama. Kriitilises olukorras määrati Saksa 8. armeele uus juhtkond: komandöriks sai...

Ajalugu
213 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I maailmasõda

Milline oli I Maailmasõja ajend?(2p) Austria-Ungari troonipärija mõrv Bosnias, serblase poolt. 2.Mis riik oli Saksamaa peamine liitlane selles sõjas?(1p) Austria-Ungari 3.Sõda alustas 7 riiki, loetle need.(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5.sept 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus?(3p) Marne. Selle lahinguga pandi sesima esimestkorda Saksamaa pealetung 6.Mis riigid astusid sõtta 1915.a?(2p) Itaalia, Bulgaaria 7.Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916.a? Milliste tulemustega need lõppesid?(4p) Verdun ja Somme. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi kuid Saksamaa sai lüüa. 8.Mis aastal ja millist...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene MS

07.1914 ­ 11.11.1918 28. juuni 1914 ­ serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria - Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Nõuti sõda Serbia vastu. Serbia poolele asus Venemaa. Austria ­ Ungarit toetas Saksamaa. Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja. 28. juuli 1914 ­ Austria ­ Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa pii...

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

I Maailmasõda

Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29...

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esimene Maailmasõda

Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, 6 kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja...

Ajalugu
444 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT KESKRIIGID · Prantsusmaa · Saksamaa · Venemaa · Austria-Ungari · Inglismaa · Itaalia · Jaapan · Türgi · USA · Bulgaaria Sõdivate poolte plaanid: · Saksamaa ­ Schlieffeni välksõja plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu, enamus meestest läänerindel, idas ainult katteüksused) · Prantsusmaa ­ Plaan 17. hoogne pealetung (Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev süsteem, ajalooliste Prantsusmaa osade tagasi võitmine ning seejärel sissetung Saksamaale) · Inglismaa ­ Plaan puudus (Oldi valmis koostööks Prantsusmaaga, toetamaks nende vasakut tiiba)...

Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Esimene maailmasõda

Sõja plaanid Sõjaks valmistusid kõik suurriigid ja tegid suuri ettevalmistusi. Suurriikide peamine eesmärk oli sõja abil oma positsioone kindlustada. Loodeti oma territooriume suurendada. Nende eesmärkide realiseerimiseks oli aga vaja saavutada sõjalist edu, selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaan oli välja töötatud kindralstaabi ülema A. von Schlieffeni eestvedamisel. See nägi ette Saksa armee ootamatu löögi läbi neutraalse Belgia ja Luxenburgi, et teostada suurejooneline ümberhaaramisoperatsioon. Saksa väed pidid läbimurde järel tungima Prantsusmaa territooriumile, mööduma Pariisist esmalt põhja poolt, seejärel ka läänest ning kokkuvõttes suruma Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustatud liini ja Sveitsi piiri. Schlieffeni plaan oli tegelikult välksõja...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

apr 1940 ­ Sm hõivas Taani ja ründas Norrat, õnnestus enamus Norrast kätte saada, saabus Ingl-Pr dessant, lahingud jätkusid suveni, mil Norra lõplikult alistati Välksõda läänes · Taani ja Norra hõivamisega samal ajal tegi ettevalmistusi välksõjaks läänerindel: plaan, mille kohaselt esiteks löök Belgiale ja Hollandile, meelitades vastased Belgiasse, et tõrjuda Schlieffeni plaani matkivat pealööki--->tegelikult Luxemburgi hõivamine, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot' liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et purustada · 10. mail 1940 ­ ründas Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi, mis vallutasid piirikindlused, toetas lennuvägi · Pr ja Briti sõjavägi polnud suvel veel sõjaks valmis: soomusjõud nõrgad, lennuvägi jäi alla, langeti Hitleri lõksu...

Ajalugu
687 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvusvah suhted 20 saj,baltimaad vene impeeriumi ajal jne

keeldub. 1.aug.1914.a kuulutas Saks. V.le sõja ning 3.aug.1914.a kuulutas Pr.le sõja ja Ing. kuulutab sõja Saks.le. 23.aug.1914.a asus Antandi poolel sõtta Jap. Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.a ­ avas uued rinded: *Venemaal ja Türgil tekkis rinne Kaukaasias. *Bulgaaria sõtta astudes tekib Bulgaaria ja Serbia vahel rinne. SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa sõjaplaani nim krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks, see nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Pr. sõjaplaani nim plaaniks 17. See nägi ette sissetungi Saks.le, kandvaks ideeks hoogne pealetung. Eesmärgiks Pr.-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Ing. sõjaplaan puudus. Koostöö Pr. vägedega. V. oli sõjaks nõrgale ette valmistatud. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preesimaa ja A-U vahel...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I Maailma sõda

3 Ajend: a Sarajevo mõrv (28.06.1914), sõda 1 kuu hiljem; b Vene kuulutas välja üldmobilisatsiooni; c Austria sõda Serbia vastu edutu; d Saksa nõudis, et Vene tühistaks mobilisatsiooni; d Saksa kuulutas Venele ja Prantsusmaale sõja 01.08; e 03.08 Vene ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksale ja A-U; f 04.08 Inglismaa kuulutas sõja Saksale ja A-U. 4 Sõdivate riikide plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan; Prantsusmaa- plaan 17; Inglismaa- puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega; Venemaa- nõrk ettevalmistus, armee tunduvalt suurem kuid viletsalt varustatud, kaua aega võttis selle kogunemine ja rindele saatmine; A-U- koostatud arusaamaga et A-U tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Vene vastu. 5 Tähtsamad lahingud: a Marne'i lahing- Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, ägedates lahingutes panid inglaste...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
sxw

Esimene maailmasõda

Augusti algul järgnevad sõjakuulutused suurriikide vahel. Kohe tungib Saksamaa Belgiasse ja sealt Prantsusmaale. Sõja algul püstitavad keskriigid eesmärgid, mis lõpuks ei täitu. Need on kolooniate suurendamine, kontroll Kesk-Euroopa üle, kõrvaldada Briti ülemvõim ja separaatrahuga sõjast kõrvaldada Venemaa. IMS on veel manööversõda 19 sajandi põhimõtete järgi. Sakslastel oli koostatud Schlieffeni plaan, mis nägi ette välksõda. Prantslaste plaani iseloomustas kaitsetaktikale pühendumine, sest taheti vältida 1870 aasta kordumist. Venemaa roll oli mängida aururulli. Ülesandeks nõrgestada Saksamaad omapoolsete löökidega. Selle plaani edukust vähendas Vene sõjaministri suhtumine moodsasse sõtta. Seetõttu oli armeel ka vähe relvastust. Inglastel polnud plaani, vaid nende eest pidid sõdima teised....

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I maailmasõda

Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa Keskriigid - riigid, mis sõdisid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Balkani Püssirohukelder - Balkani poolsaare hüüdnimi 20. sajandi algul seal valitsevate pingete tõttu Schlieffeni plaan ­ kindralstaabi ülema von Schlieffeni üksikasjalik plaan, kuidas ette valmistada ja pidada sõda ­ kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing ­ lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri...

Ajalugu
89 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun