Kes olid I maailmasõja võitjad ja kaotajad? (1)

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed

I M/S võitjad ja kaotajad.

Vladislav Bolmatov, 12A 19.10.2008 I M/S võitjad ja kaotajad. I maailma sõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimeses veerandis mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, teiselt poolt aga ühiskonna kui terviku mahajäänus. Teiste sõnadega ühiskonna mõistus, arengutase, elulaad ja suhtumine ümbritseva maailmasse jäi paljudes valdkondades pigem XIX sajandisse. Näiteks julgeoleku garantiks oli potentsaali suurendamisel põhinev jõudude tasakaal,

Esimene Maailmasõda referaat

massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Sõjapõhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks tervanenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma

Esimene Maailmasõda

See mõjutas peaaegu kogu maailma. 19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperalismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperalistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus

Esimene maailmasõda

................................5 Sõjategevus läänerindel...............................................6 Sõjategevus idarindel...................................................8 Sõja lõpp......................................................................9 Kokkuvõte...................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................11 Sõdivate poolte plaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

· Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis · 1911 II Maroko kriis · 1911-1913 Liibüa konflikt · 1912-1913 I Balkani sõda · 1913 II Balkani sõda Ülesanne: · leia vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest nö püssirohutünni? Balkanil elas väga palju väikerahvaid, nad hakkavad taotlema iseseisvust. · mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjenda oma seisukohta. · Õ 17 1.võrdle Soome ja Eesti arengut 20.saj. aluses. Too välja erinevused ja sarnasused (õ lk 21-25) Soome Eesti Erinevused Vana-soomlased ja Tallinna areng(sõjalaevastiku peamine noor-soomlased. tugipunkt Läänemaal), rahvaarvu kasv, Sotsiaaldemokraadi linnaelanike osatähtsuse suurenemine,

Esimene maailmasõda

I maailmasõda I maailmasõja põhjused ja algus AJEND PÕHJUSED · Ertshertsog · Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa F.Ferdinandi tapmine vs. Saksamaa) Sarajevos 28. juunil · Ohu alahindamine ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti 1914 väiksemaid konflikte

Esimene maailmasõda

jätta. Lihtrahvad arvasid, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav ehk teiste sõnadega öeldes, et nad ootasid huviga ja lausa soovisid ning põnevusega sõda ootasid. Hoolimata kõigest ei olnud Esimene maailmasõda arvatavasti vältimatu. Kuid eelnev aastakümme oli olnud pideavist kriisidest ja vastuoludest nii küllastanud, et rahvusvaheliste suhete püssirohutünni plahavatama panekuks piisas vaid väikesest sädemest. Maailmasõja puhkemise ajaks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega Gavrilo Princip. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani