Kes olid I maailmasõja võitjad ja kaotajad? (1)

Kes olid I maailmasõja võitjad ja kaotajad ?
1914. aastal ertshertsog Franz Ferdinandi tapmisega Sarajevos alguse saanud Esimene maailmasõda leidis oma lõpu alles 1918. aasta novembris kui Saksamaa kirjutas alla Compiegne’i vaherahule. Üldsusele on selge, et sõjal ei saa olla suuri hüvesid, kuid ometigi on sellel omad võitjad ja kaotajad, isegi siis kui see vahe on väga väike. Võidu asemel võib mõnikord rääkida lihtsalt „vähem kaotamisest”. Keda võib siis lugeda nii raske sõja, kui see oli Esimene maailmasõda, võitjateks ja kaotajateks?
Suurimaks kaotajaks pean mina ühiskonda. I maailmasõja tagajärjed olid väga rängad, hukkus ligi 16 miljonit inimest, haavata sai 21 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Selle taustal saab rääkida nn. „kadunud sugupõlvest”, sest lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, tõmbuti palju elust tagasi, suhtuti ellu passiivselt. Inimesed oli pettunud sõjas ja see tõi kaasa pahameele valitsuse ning demaokraatliku riigikorra vastu, tänu millele hakkas levima totalitarism . 19. sajandil levinud sõja romantiseerimine kadus maailmasõja kaevikutes väga kiiresti.
Kõige selgemad kaotajad militaarsest seisukohast olid loomulikult Keskriigid (Austria – Ungari, Türgi, Bulgaaria ja Saksamaa). Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast, seega kaotuse põhjused olid suures osas seotud Schlieffeni plaani läbikukkumisega Marne ’i lahingu tagajärjel ning tänu sellele järgnenud kaheaastase positsioonisõjaga. Sõdimine kahel rindel läks Saksamaa jaoks liiga kurnavaks ning nõudis palju vaimseid, kui ka materaalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks voolama. Suurt rolli mängis ka liitlase Itaalia kaotamine. Versailles ’ rahuleping oli Saksamaale väga ränk. Kokku jäeti riik ilma kaheksandikust oma territooriumist, sõjaväes võis olla vaid 100 000 meest, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust ning lisaks tuli võitjariikidele maksta reparatsioone. Analoogsed rahulepingud sõlmiti ka teiste liitlasriikidega.
Antandi suureks kaotajaks võib lugeda Venemaa. Riigi mahajäänud majandus ei olnud valmis sõjaks ja sellega kaasnevateks kulutusteks. Peale kõige pidi Venemaa sõdima kolme riigiga - Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgiga. Edutu sõjategevus tekitasid ulatuslikke rahulolematusi ühiskonnas ja viisid siiani raskes sisepoliitilises olukorras olnud riigi sügavasse kriisi, mille kulminatsiooniks oli kaks revolutsiooni järest. Maailmasõja lõpuga ei lõppenud ka Venemaa täbar olukord. Kodusõda kestis kuni 1922. aastani.
Ainsaks võitjaks Esimese maailmasõjas võib pidada Ameerika Ühendriike. Hiline sõttaastumine tähendas väikseid kaotusi inimressursis ja sõjatehnikas. Rinne paiknes mitmed tuhanded kilomeetrid eemal kodumaast ning seega ei mõjutanud väga riigi majandust ja olukorda tagalas. USA-le makstavate sõjakahjude suurus oli samuti võrreldavalt väike, kuid riik väljastas ulatuslikult laene ja muid abivahendeid Euroopa riikidele, mille eest sai hiljem hulgaliselt tulu jõudes sellega maailmapoliitika – ja majanduse eesotsa.
Rääkides Esimese maailmasõja tulemustest võib öelda, et kaotaja oli terve Euroopa. Vaatamata Antandi võidule olid inimkahjud mõlemal poolel nii suured, et ühiskonnal kulus sellest taastumiseks terve põlvkond. Kokku varisesid mitmed suurriigid , mis andsid omakorda võimaluse väiksematele rahvusriikidele iseseisvumiseks nagu näiteks Eesti, Soome ja Ukraina . Tulu saavutas ainult USA, kes alustas sellega oma esiletõusu maailmapoliitikas. Kõik suuremad probleemid maailmas jäid endiseks ja viisid lõpuks Teise maailmasõjani.