Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Sõjategevus 1915-1917: Läänerinne 1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing.
Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Sõjategevus 1915-1917 Läänerinne 1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing.
pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Sõjategevus 1915-1917 n Läänerinne 1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. n 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. n 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. n 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing.
sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta.1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel.1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati
Kuna läänes positsioonisüda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse Antandi poole asus sõtta Rumeenia Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee (sealne nafta võimaldas allvee- ja õhusõda!) Sõjategevus merel 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!) 1916.a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid
seda täielikult ära kasutada. Kritiilises olukorras määras Saksamaa idarindele uue juhtkonna. Nemad suutsid leida lahenduse kuidas venelasi lüüa ja Ida- Preisimaa taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu, nendes lahingutes said austerlased suuri kaotusi. Kokkuvarisemise ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning nad alustasid rünnakut Varssavi poole. Venemaa vasturünnak algas 1916. aastal, kus murti läbi Austria-Ungari kaitseliinist ning liiguti mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vastasele suuri kahjustusi. Hiljem tuli appi ka Rumeenia, mille tulemusena sai aga Saksamaa endale Rumeenia naftaväljad. Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, kestis sõda ka mujal. Antandi riigid vallutasid Saksamaa kolooniaid, võttes Saksamaast lõigatud alad ja tugipunktid suurema
· Saksamaa liitlaseks Bulgaaria( kes purustas serblaste väed) ja Türgi (kes tõrjus inglaste dessandi Gallipolis) · Kuna läänes posistsioonisõda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse (operatsioon Venemaa vastu). Vene väejuhatusel õnnestus septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-joonel stabiliseerida. Nikolai II koos Brussiloviga · Idarindel üritas Venemaa vasturünnakut, kui uueks rindejuhatajaks sai kindral Brussilov · 1916.a juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus, sest reservid otsas Vene poolel. · Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. · Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist · Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.(sealne nafta võimaldas allvee-ja õhusõda.) Sõjategevus merel · 1915. A Veebr alustas Saksamaa allveesõda. · Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania(süüdistati
võivad puhkeda vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning et sellised lokaalsed sõjas kestavad lühikest aega ega kujune eriti laastavateks. -Sõda romantiseeriti. 20.sajandi alguses oli veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. - Rahvusvaheliste kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi. - Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Riikide valitsuses justkui ei märgatud sõjatehnika kiiret arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Kuid sõjaplaanid muutusid väga keerukaks, täpseks ja jäigaks.
Kõik kommentaarid