VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Liivi sõda ja Ivo Schenkenberg Kokkuvõte Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Kokkuvõte Vene-Liivi sõda, Tallinna piiramised ja eriti Ivo Schenkenbergi võitlused eestlastest väesalga eesotsas on olnud teadaoleva ajaloo poolt küllaltki vähe kajastatud. Seevastu Pätsi-aegses ajaloolises kirjanduses võiks Schenkenbergi pidada lausa rahvuskangelaseks . Liivimaa sõda oli ju kokkuvõttes Tallinna jaoks edukas ja oma panuse sellesse andis Schenkenbergi salk, üks väheseid ettevõtmisi eestlaste vanemas sõjaajaloos, mis ka võidukas oli. Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond või siis hannibali rahvas. Liivi sõja puhkemine tõi suurt hävingut kogu Eestimaale. Liivi ordu ei olnud võimeline üksi vastu seisma Vene survele ning nii Tallinna linn kui
Ivo Shenkenberg Eestlastel seostub Schenkenbergi ni me ga es malt Ivo Schenkenberg, kui Liivi s õja aegse Tallinna sõjasalga juht ja e eskätt Grigori Kro manovi poolt Eduard Bornh öhe jutustuse " V ürst Gabriel ehk Pirita kloostri vii mased päevad " ainete järgi lavastatud kultusfil mist "Vii mne reliikvia ", mille järgi on Ivo tuntud,kui kaabakas.Fil mis on teda kujutatud ebalojaalsena ja v äga suure kunstilise vabaduse ga.
Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis Aleksander Vilipere trummi mängiv poiss mõisameeste laagris Guli Hamrajeva tüdruk Schenkenbergi laagris Tegijad Laule esitab Peeter Tooma Laule esitab Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid Paul-Eerik Rummo Dirigent Eri Klas Helioperaator Roman Sabsay Montaaz Virve Laev Operaator Sergo Rahomägi Operaator Tatjana Dobrovolskaja Operaator Mihkel Ratas Operaator Tiit Vernik Kunstnik Rein Raamat Kostüümid Helve Halla
Viimne reliikvia Kokkuvõte • Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Režissöör • Grigori Kromanov • 8. märts 1926 - 18. juuli 1984 • sündinud Tallinnas • oli eesti teatri- ja filmilavastaja • 1956. aastal hakkas ETV-s tegelema režissööritööga Näitlejad • Gabriel - Aleksandr Goloborodko (28. september 1938, Venemaa) • Agnes von Mönnikhusen - Ingrida Andrina (23. juunil 1944, Läti) • Hans von Risbieter - Raivo Trass (12
on esmakordselt mainitud 1381. aastal. · Peale muuseumi võimalus külastada sepi-, klaasi- ja keraamikakoda. · Külastamise soovi korral tuleks tutvuda linnuse lahtiolekuaegade ja hindadega! Rakvere Ordulinnus · Asub Lääne-Virumaal. · Oli kunagi muinas-Viru suurimaid linnuseid. · Säilinud linnusemüürid on pärit 14.-16. saj. · On justkui 16. saj linnuse elu-olu kujutav teemapark. · Avatud on 3 näitust, vaateplatvorm, erinevad töötoad, Schenkenbergi kõrts. · Külastamise soovi korral tuleks tutvuda linnuse lahtiolekuaegade ja hindadega! TÄNAN KUULAMAST!
Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole
Tegelased Laulud Kasutatud materjal Lühikokkuvõte sisust Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Võttepaigad Tallinna vanalinnas Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutvustus Grigori Kromanov 8. märts 1926 18. juuli 1984 Hüüti Grisaks Eesti teatri- ja filmilavastaja 1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s
LÜHIKOKKUVÕTE ,,Viimne reliikvia" on legendaarne ja armastatud film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, ,,Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi pättide kamp ja pruudi sugulased. RELIIKVIA Eduard Bornhöhe ainetel PERSONAL Kunstnik - Rein Raamat Kostüümid - Helve Halla Montaaz Virve Laev Jumestus Helva Sikk Muusika Uno Naisoo ja Tõnu Naissoo Laulude tekstid - Paul-Erik Rummo Dirigent - Eri Klas Laule esitab Peeter Tooma
Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõpuks lausa kolm rivaali – Hansu ja Gabrieli kõrval ka viimase kasuvend Ivo. Vend Johannes aga plaanitseb reliikvia nimel pühitseda Agnese hoopis Kristuse pruudiks. Kurjad jõud veeretavad ränki katsumusi peategelaste teele, kuid neile on toeks lihtrahvast armastajapaar, Siim ja nunn Ursula ning ülestõusnud maamehed. Näitlejad
Viimne reliikvia Neti, Marju, AnnaMaria, Kelly Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina
preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab. Agnes oli meelitatud noorhärra tundeavaldusest ning vastas samaga. Sel hetkel nad said aru, et olid teineteisse väga armunud ja soovisid oma ülejäänud elu koos veeta. Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes ,,ei" ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse
Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas
Viimne Reliikvia Maile Kikerpill 2013 Eesti film aastast 1969 Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad." Sisu: Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa
preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab. Agnes oli meelitatud noorhärra tundeavaldusest ning vastas samaga. Sel hetkel nad said aru, et olid teineteisse väga armunud ja soovisid oma ülejäänud elu koos veeta. Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes ,,ei" ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse
valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõpuks lausa kolm rivaali Hansu ja Gabrieli kõrval ka viimase kasuvend Ivo. Vend Johannes aga plaanitseb reliikvia nimel pühitseda Agnese hoopis nunnaks. Kurjad jõud veeretavad ränki katsumusi peategelaste teele, kuid neile on toeks lihtrahvast armastajapaar, Siim ja nunn Ursula ning ülestõusnud maamehed. Peaosades: Gabriel- Aleksandr Goloborodko Sündinud 28
endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von
endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud
1570 Venemaa sekkub taas sõjategevusse, otsib liitlasi ja pakub Saaremaa endisele Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, Ivan Julm loovutab talle Põltsamaa linnuse. Tallinna esimene piiramine, puhkeb katk, piiramine lõpetatakse. 1572 Ivan Julm saabub ise vägesid juhtima, selleks ajaks oli vallutatud suurem osa Mandri- Eestist. 1577 algab teine Tallinna piiramine, kahju on väike, küll aga hävitatakse Pirita klooster. Erilist kuulsust kogub Tallinna käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle rüüsteretked ulatuvad Tartuni. Magnus astub Poola teenistusse. 1578 Poola kuningas Stefan Batory alustab ulatuslikku pealetungi venelaste vastu 1582 Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, venelaste vallutatud linnused läksid Poolale, Rootsi vallutas tähtsaimad Põhja-Eesti linnused 1583 Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitakse Pljussa vaherahu 1590 taas puhkeb sõjategevus
Sisu!! "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve Inimesed , kes filmi muusikale kaasa aitasid: Georg Ots (1920-1975) G. Ots oli väga mitmekülgne laulja ja inimene
Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas 5 Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola- Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1.3 Sõja lõpp
Milles see avaldus? 7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab? 8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna? 9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust? 10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab? 11. Mis juhtub pulmade eelõhtul? 12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi? 13. Kes oli Gabriel päritolult, s.t kes olid tema vanemad? 14. Kes oli Siim? 15. Mis juhtus Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi vahel? Millised olid nende suhted ja miks nad sellised olid? 16. Kuidas jutustus lõpeb? 17. Milline oli sinu arvates põnevaim koht teoses? 18. Leia teosest romantismile omaseid jooni. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. Lõpeta pealkiri! 2. Mis muutis ja milliseks oli muudetud Harjumaa 1576.a. lõikuskuu alguseks? Kes ja mida seal aeg-ajalt tegemas käisid? 3. Milliseid iseloomujooni toovad Mönnikhuseni sõjamehed esile Hans Risbiteri juures? Pane kirja 7 iseloomujoont! 4
Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale.1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele.Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva.
Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat. 1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna ja Hiiumaa. 1576 – 1579 – tegutses Vene vägede vastu Ivo Schenkenbergi juhitud talupoegadest koosnev lipkond. 1577 – Vene väed piirasid edutult Tallinna linna ja purustasid Pirita kloostri. 1582 – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam Zapolski vaherahu. 1583 – Tartus rajati jesuiitide ordu poolt kolleegium. 1583 – Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu. 17. 1600 – algas Rootsi ja Poola vaheline sõjategevus Eestis; Rootsi väed saj vallutasid enamiku Eestist.
Teda lummas Agnese puhas ilu, tung neiut suudelda muutus väljakannatamatuks. Äkitselt ta kummarduski ja tegi oma soovi teoks. Agnes kõigepealt ehmus selle peale, aga siis teatasid mõlemad, et on armunud teineteisse. See oli rõõmusõnum noorpaari jaoks, peale seda oli väsimus kadunud, aga polnud ka enam kiiret Tallinna jõuda. Kahjuks polnud nende õnn igavene, juba järgmisel päeval juhtunu lahutas Agnese ja Gabrieli pikaks ajaks. Tekkis intsident Ivo Schenkenbergi meestega ja preilit tulistati. Kuna Ivo oli Gabrieli kasuvend, toimetas ta ruttu kallima tema juurde, et abi saada. Õnnetuseks soovis Ivo Agnes endale ning pussitas oma ammu vihatud kasuvenda. Arvati, et Gabriel suri selle tagajärjel ning ta visati jõkke. Agnes tervenes ruttu ja suutis põgeneda Ivo telgist isa juurde, kes parajasti oli laagrit vaatama tulnud. Peale seda kui neiu sai teada Gabrieli surmast, oli ta ka nõus Risbiteriga abielluma. Pulmapäeval,
tegemis oli vaid nii-öeda nukuriigiga, sest see oli vaid puhas fiktsioon. Olulist rolli mängisid sõjas ka talupojad. Pärast 1560. aasta Vene vägede Viljandi ordulinnuse rüüstamist puhkes Lääne- ja Harjumaal eesti talupoegade ülestõus. Sepaametist kuningaks valitud mehe juhtimisel piirasid nad Koluvere lossi ja otsisid tuge Tallinnast, ent Magnus surus veriselt ja jõhkralt mässu maha. 1570.aastatel suurenes talupoegade roll jällegi: neist tuntumad Ivo Schenkenbergi ja Ohtra-Jürgeni salgad muutusid venelastele tähelepanuväärseteks nuhtlusteks. Kuigi talupoegade salgad vahetasid pooli, võitlesid omavahel ja koorisid eestlaseidki, olid nad oluliseks teguriks venelaste sõjaedu nurjumises. Sõja tulemusena lagunes Liivi Orduriik: Taani sai enda valdusesse Saaremaa, Lääne- ja Põhja-Eesti läksid Rootsi kätte ning Lõuna-Eesti jäi Leedule. Lisaks vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud)
Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Magnusega, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10
o Ivan Julm loovutas Magnusele Põltsamaa linnuse, millest sai nukukuningriigi keskus o 1570 Magnus koos vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist. Katku tõttu tuli edutult kulgenud piiramine lõpetada o 1572 Ivan Julm oma vägedega vallutas enamiku Mandri-Eestist o Tallinna teisel piiramisel, mida juhtisid vene enda väeülemad, õnnestus hävitada Pirita klooster. Tüli valmistas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. o Tallinna esimene piiramine-7kuud, teine-7nädalat o Magnus astus tsaari kättemaksu peljates Poola teenistusse o Poola kuningas Stefan Batory alustas pealetungi venelastele. Eesmärgiga vallutada Moskva ning dikteerida rahu tingimused. o Moskvani ei jõutud kuid Pihkvamaal Jam Zapolskis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis kõik Vene vallutatud linnused Poolale andis
Põltsamaal. Lisaks andis ta Magnuse käsutusse suure Vene sõjaväe. 1570.a hakkas värske kuningas Tallinna piirama, kuid oli 1571.a märtsis sunnitud edutult linna alt lahkuma. Tsaarile see ei meeldinud, ta saabus isiklikult Eestit vallutama. Rasked heitlused rootslastega kestsid aastaid ning alles 1576 aastaks olid kõik Eesti alad peale Tallinna venelaste käes. 1577. alustasid venelased teist Tallinna piiramist. Linna kaitsjate hulgas tegutses eriti silmapaistvalt Ivo Schenkenbergi väesalk. Piiramine lõppes venelastele ebaõnnestunult. Magnus hakkas juba uut isandat otsima ning Ivan IV laskis ta vangistada ja likvideeris Liivimaa kuningriigi. 1579.a sai Poola kuningaks Stefan Batory ning sõjategevus puhkes uue hooga. Poolakad ründasid Venemaad Lõuna-Eestis, rootslased Põhja-Eestis. Peagi olid venelased siinsetel aladel purustatud ja sõjategevus kandus Venemaale. Ivan IV püüdis rahu sõlmimisega päästa põliseid vene alasid, loobudes pretendeerimast Liivimaale.
Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõuna-Eesti läheb Leedu kätte Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine) Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). NB! Eesti ala oli jaotatud kolme kuninga vahel! Aastaajad: 1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele) 1559.a.aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559.a
purustada. Sissisõda on aga eestlastel tulnud pidada ka veel varasematel aegadel. Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel ei jäänud üle muud, kui end ise kaitsma hakata maad laastava vene-tatari ratsaväe eest. Eestlased relvastusid ja ühinesid salkadeks, mille liikmeid maarahvas "mõrtsukateks" kutsus. Kõige tuntum talupoegade üksus Liivi sõja päevil oli Tallinnale allunud lipkond Ivo Schenkenbergi juhtimisel. Ivo Schenkenbergi kutsuti Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks. Nad varitsesid nii ööd kui päevad venelasi, võtsid nad äkilise kallaletungiga vangi ja lasksid maha. Nad tegid sel viisil kõik venelased kogu Eestimaal nii araks, et nad lossidest kuskile ratsutada ei julgenud ja olid seal justkui piiramisrõngas. Kui oli vaja reisida, tegid nad seda kõrvalisi teid pidi ja kartsid igat metsatukka silmates, et seal Hannibali rahvas neid varitseb. 1579. aastal Ivo Schenkenberg
1572................Ivan Julm asub ise vägesid juhtima, suudeti poolakate ja rootslaste käest vallutada suurema osa Mandri-Eestist (ka Saaremaa). 1577 jaanuar...Vene väed alustavad Tallinna teist piiramist, mida juhtisid Vene enda väeülemad, linnale ei suudetud märkimisväärset kahju tekitada. Linnakaitsjad kasutasid edukaid väljasööte. Erillise kuulsuse omandas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud Tallinna käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. Hiljem ta langeb venelaste vangi ning ta hukatakse. Ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa kuningriigile Põltsamaal. Tsaari kättemaksu pelgav Magnus vahetas poolt ja astus Poola teenistusse. 1576................Poola kuningaks valitakse Stefan Batory. 1578. alustab ulatusliku pealetungi venelaste vastu.
Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane. 1570 alustas Magnus esimest korda Vene vägedega Tallinna piiramist, lõppes 1571 katku tõttu. 1572-1577 Venelased olid selleks ajaks vallutanud peaaegu terve mandri-Eesti, va Tallinn. Samas oli nende elu näiline. Nende käes olid kindlustatud punktid ja ümberringi tegutsesid kõikvõimalikud partisani salgad. Üks kuulsamaid nendest tegutses Ivo Schenkenbergi käe all, oli moodustatud Tallinna Rae soovil linarahvast. 1579 algas sõja viimane etapp. Poola uus kuningas vallutas järjest venelastele kuulunud linnu ning Riia. Samal ajal vallutasid Rootsi väed Põhja-Eestit. 1582 Poola ja Venemaa vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, millega Venemaa valdused Liivimaal läksid Poolale. 1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja-Eestis. Saaremaa jäi Taanile
endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von
võimu alla oli jäänud vaid veel Hiiumaa ja Tallinn. Otsustav vaatus toimus 1577 aastal, kui toimus Tallinna teine piiramine vene-tatari 50 000 liikmelise väe poolt. Kuid tallinlased olid kindlad ja pidasid vastu vaenlaste kivikuulidest ja süütepommidest hoolimata ning kaitsesid ennast. Venelased hõivasid Põltsamaa ja Liivimaa, kuningriigiga lõpetati näitemäng. Tallinna piiramise ajal koostati u 400 mehest vägi, mille juhiks valis raad Ivo Schenkenbergi, ta hakkas tegema välkrünnakuid vaenlaste aladele. Tekkisid ka omaalgatuslikud talupoegade salgad. Sõja lõppetapp algas 1579. aastal, kui uus Poola kuningas Stefan Batory, hakkas linnu vallutama (ka Riia), ja asus piirama 1581 aastal Pihkvat. Rootsi vägesid juhtis Pontus de la Gardie. 1852. aastal sõlmiti Vene ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, vahetati mõningaid linnu ja territooriume, (venelaste valduses olev osa Liivimaast sai koos Tartuga Poolale)
Ivo õppis kõrgema tasemega triviaalkoolis. Ta oskas lugeda, kirjutada ja arvutada. Ta õppis ise veel Eesti keelt, mida oli tal väga vaja talupoegadega läbi käimiseks. Koolides Eesti keelt ei õpetatud. Ivo juhtis Vene- Liivi sõjas Eesti väesalka. Liivi sõjast sai ta ka omale nime ,,Eestimaa Hannibal" ja tema salka kutsuti Hannibal rahvaks.Selle nime teenis ta välja oma julgete ja kavalate tegudega. Ta pani salga kokku Tallina põgenenud talupoegadest, et linna kaitsta. Ivo Schenkenbergi peetakse võidukaks väepealikuks, sest ta oli kaval, julge ja tark. Ta sõjaline väljaõpe ja relvade käsitlemis oskus pärineb vennaskonnalt, kellelt ta õppis neid.Raad määras Ivo nende oskuste pärast talupoegade salga väejuhiks. Ta õpetas oma salga välja ja asus sõtta, kus nad kõik väärikalt surid. Gotthard Kettler Gotthard Kettler elas aastatel 1517-1587. Ta oli viimane Liivimaa ordumeister aastatel 1559- 1562 ja Kuramaa hertsog 1562-1587.
Rakvere Ordulinnus on justkui 16. sajandi linnuse elu-olu kujutav teemapark. Seal saab ümber kehastuda sõjameesteks ja rüütliteks ning õppida kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta. Linnuses on avatud veinikelder, piinakamber, surmatuba, põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ja habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba ning astronoomiatuba. Kui aga nälg näpistsab, saab Schenkenbergi kõrtsist keskaegsete retseptide järgi valmistatud toitu. Linnuses saab teha paljusid huvitavaid tegevusi. Seal saab ratsutada, vibu- ja ammulaskmist proovida, kakke küpsetada, häbipostis seista, sööta loomi, alkeemiakatseid teostada, lõkke kohal vorste küpsetada ja veel palju muud. 3.3. Rakvere Ordulinnuse lahtiolekuajad ja hinnad Rakvere Ordulinnus on avatud suvehooajal, 01. mai-10. september iga päev 11:00-19:00, oktoobris laupäeval ja pühapäeval
Kestvad linnade piiramised tõid ümbruskonnas kaasa näJjahäda. Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. See seisnes vastase valdustes rüüstamises, kuid ka vene tagalasse korraldatud äkkrünnakutes ning isegi linnuste ründamises. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased Schenkenbergi ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi Jannibali rahvaks". Liigjulguse pärast piiratigi see salk hiljem, 1579. aastal, Rakvere lähedal venelaste poolt sisse. Palju arvukam vaenlane pühitses seda kui suurt võitu. Haavatud juht viidi koos kaaslastega Pihkvasse, kus kõik tsaari käsul julmalt hukati. Lisaks linna alluvuses olnud talupoegade sõjajõule ründasid venelasi ka mitmed teised iseorganiseerunud talumeeste üksused. Üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk
Kagutornis lehvib alates 1990te algusest Eesti rahvuslipp. Palju on alles ka väravaehitist kaitsnud rondeelist ning mitmeid lõike ida- ja läänemüüridest. 1975-88 toimunud konserveerimistööde käigus linnusevaremed korrastati ja konserveeriti. Varemetesse on rajatud linnuse ajalugu tutvustav muuseum, külastajad pääsevad säilinud lõunakülje kõigile kolmele korrusele ning tornide vahel asetsevale müüri kaitsekäigulegi. Muuseumi eeshoovi edelanurgas tegutseb Schenkenbergi pubi, väravarondeelis aga käsitööpood. Linnus on muutunud ka mitmesuguste vabaõhuürituste läbiviimise kohaks. Kasutatud kirjandus: http://www.mois.ee/viru/rakvere.shtml
Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale.1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola- Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. 4 Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid
Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp
Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Film räägib sellest, kuidas Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas. Country: Estonia | Soviet Union Film esilinastus 3. septembril 1971.aastal Soomes. Peategelased: Aleksandr Goloborodko - Gabriel Ingrid Andrina - Agnes Rolan Bykov - Vend Johannes Eve Kivi - Ursula Raivo Trass Hans von Risbieter Georgica "Georgica" on 1998. aastal valminud eesti mängufilm. Filmi lavastas Sulev Keedus.
väljamõeldud nagu varem. Nendeks on nimelt vürst Gabriel Sagorski, kes olevat põgenenud ühe vene kroonika järgi Moskvast Ivan Hirmsa valitsusajal ja leidnud peidupaiga Tallinnas. Teiseks tähtsaks tegelaseks on saksa ajalooline vägimees Ivo Schenkenberg, keda on nimetatud ka "Eestimaa Hannibaliks". Jutustus käsitleb seekord Liivi sõja sündmusi: võitlusi Tallinna all ja Pirita kloostri põletamist. Jutustuse põhiliseks süzeeliiniks on vürst Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi võitlus aadlipreili Agnes von Mönnikhuseni pärast. Samuti on ka mitmeid teisi probleeme nagu näiteks Agnese ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel on õnnelik lõpp Gabrieli ja Agnes armastus saab kõikidest vaenlastest jagu. Selle jutustuse aineil on loodud film "Viimne reliikvia" (1969). Bornhöhe ei kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi
Koell, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535) 10. Liivi sõda 1558-1583. Õp. I osa lk 84-88. (Liivi sõja põhjused, ajend (Tartu maks), osapooled, hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail, tema seotus Saaremaaga ja tema juhitud Liivimaa kuningriik, 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV), Liivimaa Poolale (Sigismund II August), 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II), Ivan IV, Ivo Schenkenbergi tegevus, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583) Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015, Üldajalugu 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka geograafiline asend, Kreeta geograafiline asend, minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Knossos), minolise kultuuri eripärad võrreldes Mükeene kultuuriga (kestvus, koht, kiri, losside eripära
aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased ning sellest ajast seisab linnus varemeis. 1635. aastal kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Linnuses pakutakse erinevaid programme Pakume programme suurtele ja väikestele linnusesõpradele. Programmid sisaldavad erinevaid aktiivseid ühistegevusi ja töötubasid. Saab tutvuda näituste ja väljapanekutega. Võimalus tellida keskaegsete retsepdide järgi valmistaud toite Schenkenbergi kõrtsist. Muuseumitunnid ehk haridusprogrammid on mõeldud nii lastele, noortele kui täiskasvanuile Mitmekesistes muuseumikeskkondades saab erinevate aktiivõppe meetodite abil õppeaineid lõimida ja seeläbi õppimist elamuslikuks muuta. Loovad ülesanded, rühma- ja käelised tegevused arendavad erinevaid oskusi ja kinnistavad õpitut. Täiskasvanuile ja eakaile pakub muuseum äratundmisrõõmu, võimalusi oma teadamiste ja kogemuste uudseks mõtestamiseks tänapäevas.
7. Liivimaa Poolale (Sigismund II August)- Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, poola kuningale Zygmunt II Augustile. Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II)- Magnus saabus taas Kuressaarde ja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. 9. Ivan IV- vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest 10. Ivo Schenkenbergi tegevus- 400 mehelise lipkonna juhataja 11. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Polale tema käes olevad Liivimaa linnused 12. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
1 - keskuseks / "pealinnaks" oli Põltsamaa - pärast Ivan IV usalduse kaotust hertsog Magnus põgenes ja läks Poola teenistusse 5) Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik, kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa. 6) Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad). 7) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 8) 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni: - 1582- Jam Zapolski rahu Poola ja Vane vahel- Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid läks Poolale.
2. augustil 1560 peetud Härgmäe lahingus purustasid Moskva tsaaririigi väed Liivi ordu väed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi orduPoolale, Põhja-Eesti oli läinud Rootsi ja Lääne-Eesti Taani võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all. Liivi sõjas osalesid ka eestlased. 1560. aastal piirasid talupojad Koluvere piiskopilinnust(1560. aasta talurahva ülestõus). Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Liivi sõda lõppes 1583. aastal. Liivi sõja tulemusena jagunes Eesti Poola, Rootsi Taani ja Venemaa vahel Hiljem sai rootsi ka Poola ja Taani valdused. Algas Põhjasõda kus Venemaa sai valdused omale ja Vene aeg kesti s Eesti territooriumil kuni esimese maailmasõja lõpemiseni peale mida saavutas eesti iseseisvus ja siis algas juba teine maailmasõda mis lõppes jälle Venemaa võimuga kuni meie taas iseseisvumiseni.
· 1563.-1570.a Põhjamaade 7-aastane sõda, kus ühel pool Rootsi ja vastas Taani ning Poola. · 1570.sõlmiti rahu Taani loovutas Rootsile Lääne-Eesti ja Hiiumaa. · Samal aastal moodustati vene tsaari poolt Liivimaa kuningriik eesotsas hertsog Magnusega. · 1570.-1571.a piirasid vene väed Tallinna. · 1572.a vene vägede uus pealetung Ivan IV juhtimisel, vallutati suur osa Eesti mandrist. · 1577.a Tallinna teine piiramine, "Liivimaa Hannibali", Ivo Schenkenbergi väesalga edukas tegutsemine. Sõja lõpp: · 1578.aastal alustas Poola uue kuninga Stefan Batory juhtimisel uut pealetungi venelaste vastu. · 1581.a ründasid vene vägesid ka Rootsi väed. · 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, Venemaa tunnustas Poola õigust Lõuna-Eestile ja Põhja-Lätile. · 1583.a Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale.
inimesi, mitte väljamõeldud nagu varem. Nendeks on nimelt vürst Gabriel Sagorski, kes olevat põgenenud ühe vene kroonika järgi Moskvast Ivan Hirmsa valitsusajal ja leidnud peidupaiga Tallinnas. Teiseks tähtsaks tegelaseks on saksa ajalooline vägimees Ivo Schenkenberg, keda on nimetatud ka "Eestimaa Hannibaliks". Jutustus käsitleb seekord Liivi sõja sündmusi: võitlusi Tallinna all ja Pirita kloostri põletamist. Jutustuse põhiliseks süzeeliiniks on vürst Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi võitlus aadlipreili Agnes von Mönnikhuseni pärast. Samuti on ka mitmeid teisi probleeme nagu näiteks Agnese ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel on õnnelik lõpp Gabrieli ja Agnes armastus saab kõikidest vaenlastest jagu. Selle jutustuse aineil on loodud film "Viimne reliikvia". Kõiki Bornhöhe töid iseloomustab ülekaalukas romantilisus. Tegelased on
Selle riigi lõi vene tsaar oma vasallriigiks. Erik XIV – Tema juhtimisel vallutas Rootsi Põhja-Eesti alad. 1561. – Liivi ordu ja Riia peapiiskop andsid oma alad Sigismund II Augustile. 1559. – Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne piiskopkonna valdused oma vennale hertsog Magnusele. Ivan IV oli Moskva tsaaririigi valitseja Liivi sõja ajal, kes tungis Vana-Liivimaale. Ta rajas ka Liivimaa kuningriigi, mille keskus asus Põltsamaal, et hertsog Magnus saaks seda valitseda. Ivo Schenkenbergi tegevus – tema väesalka „Liivimaa Hannibaliks“, kuna see oli üks kuulsamaid linnakaitsjaid. Tema retked ulatusid välja Tartuni. Hiljem satuus Schenkenberg Rakvere all venelaste alla vangi ja hukati. Sõda lõpetatakse kahe vaherahuga: Jam Zapolski vaherahu (1582) – sõlmitakse Poola ja Venemaa vahel. Sisu: Venemaa tunnistab Poole ülemvõimu Lõuna-Eestis ja Lätis. Pljussa vaherahu (1583) – sõlmitakse Rootsi ja Venemaa vahel. Sisu: Venemaa tunnistas Rootsi
annaabi.ee 
