siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne. Joonis 2 Hallikas-pruun (kaevetööd kesk-Eestis) Joonis 3 Punakas- pruun (kaevetööd lõuna-Eestis) Kokkuvõte: Liivsavi-saviliiv on mitmeti defineeritav materjal, kuna ta koosneb
Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne. [1] [2] Pilt 2 Hallikas-pruun (Kesk-Eestis) [3] Pilt 3 Punakas-pruun (Lõuna-Eestis) [3] Kokkuvõte: Liivsavi-saviliiv on mitmeti defineeritav materjal, kuna ta koosneb segust ja erinevatest materjalidest
Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A-nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.). Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte järgi eristatakse õhukesi keskmise sügavusega ja sügavaid leostunud Kujunenud 2-kihilisel lõimisel (liivad ja saviliivad liivsavidel või liivsavid rasketel liivsavidel ja savidel), nõrgalt liigniisked. Alumise lõimisekihi pinnal (30-70 cm sügavusel) ja selle ülemises osas ülaveest tingitud gleistumine (võib näha ka roostetäppe või gleilaikusid). Perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee taseme. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel kuivendamist vaja ei ole. Leetunud muldi kutsutakse normaalseteks muldadeks. Nad on
Kenk 5 Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Ehitusalusena halvim on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Savipinnased on tekkinud keemilise lagunemise tulemusena. Osakesed on siin lapergused, läbimõõduga 0,005 kuni 0,001 mm. Puhast savi on looduses harva, tavaliselt segus liivaga. Seepärast liigitatakse savipinnaseid järgmiselt: savid, liivsavid ja saviliivad. Oluline on vee hulk savipinnases. Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi
madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad.
Näivleetunud mullad sobivad väga hästi lina, teravilja, kartuli ja põldheinte kasvatamiseks. Üldiselt hinnatakse näivleetunud muldade viljakust üle keskmise, kuid mulla kasutamist põlluna pärsib 3 asjaolu: ülavesi, väike huumuse- ja kaltsiumisisaldus ja tihese teke künnihorisondi alla. Mulla väliuurimise raamatust selgub, et muld on hea jänesekapsa kasvukoha tüübiks. LkI- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld Mullad on valdavalt kerge lõimisega ( liivad, saviliivad). Looduslikel aladel katab mulda metsa- või rohumaade kõdu. Keemist profiilis ei esine. Moodustunud on roostepruunilaiguline mitmesuguse tüsedusega sisseuhtehorisont, mille all on gleistunud lähtekivim. Gleistunud leetunud muldade profiil on kujunenud happelisel liivasel lähtekivimil ajutiselt liigniisketes tingimustes. Muldade profiili alumine osa on rooste- ja leetelaiguline. Looduslikus seisus kattuvad leetunud mullad suksessiooni käigus peamisel
Enamlevinud põõsasmustika liikideks on kännasmustikas (Vaccinium corymbosum), mis saavutab kõrguseks 1 ....3 meetrit, meenutades sõstrapõõsast, ning ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), mille kõrguseks on 0,2 ... 0,6 m. Mainitud liikidel esineb veel ka mitmeid sorte. Põõsasmustikate kasvatamiseks sobivad kasvukohad on · happelise reaktsiooniga (pH 4,5 .... 5,5), kerge lõimisega hea õhustatavusega ning vett hästi läbilaskvad saviliivad ning liivsavid; sobivad ka ammendatud turbaväljad · päikeselised, tuulte eest varjatud · sinna ei kogune seisvat vett Mustikatele ei sobi põuakartlikud mullad. Freesturba lisamine aitab muuta mulda sobivamaks. Aitab ka multsimine kas turba, peenravaiba või puiduhakkega. Vajalik kaitsta jäneste eest ning marju lindude eest. Mustikat saab paljundada kas seemnetega (ei tagata sordiehtsust), varakevadiste pistokstega, suviste haljaspistikutega või meristeemmeetodil. Esimene saak saadakse 3
Mustmuldade portsus on suur. 1.Kapilaarne poorsus- esineb kapilaarsete õõntena 2.Mittekapilaarne poorsus- mod suuremad õõned mullas) 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind.) MEHHAANIKA Plastilisus- mulla omadus väliste jõudude mõjul purunemata muuta oma kuju, ning säilitada seda pärast välise jõulakkamist. Sõltub lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest ja niiskusest. Huumusesis vähendab, liivad ja saviliivad suurenevad. Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehhaaniliselt osakesi üksteisest mehhaaniliselt lahutada. Sõltub lõimisest, niiskusest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest, struktuursusest. Liivmulda sid suureneb turba või savi lisamine. Rasked mullas on kuivanult väga suure sidususega. Org aine sisalduse suurenemisel väheneb savi- ja liivsavimuldade sidusus. Suureneb liivmuldade sidusust.
Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad. Nõrgalt leetunud muld- LkI Leetunud muldadel on selgelt välja kujunenud huumushorisont(A), sisseuhtehorisont(Bh, Bs) ja leethorisont(Ea). Huumushorisont on mõõdukalt või tugevalt happeline ja keemine üldiselt profiilis puudub. Nõrgalt leetunud muld. Ea < 5 cm. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on leetumine. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vähesel määral saviliivad. Veereziimilt on parasniisked või põuakartlikud. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar
kõrgdisperssed savid. ★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. ★ Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. ★ Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. ★ Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid. ★ Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? ★ Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. ★ Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. ★ Lubjakivi – Lasnamäe lade. ★ Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide
Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest Ø alla 0,005mm ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesed poorid on tavaliselt veega täitunud. Molekulidevaheliste jõudude tõttu on osakesed omavahel seotud, savipinnased on sidusad pinnased. Puhast savi leidub looduses harva, savis leidub liiva. Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav. Võrreldes liivpinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad ja deformatsioonide vaibumine on palju aeglasem. Külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv ja väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastse ja voolava savipinnase korral on hoonete vundeerimine raskendatud. Savipinnaste kandevõime on 0..6 kG/cm².
harilik mänd (Pinus sylvestris), mägimänd (Pinus mugo) ning kääbus-seedermänd (Pinus pumila). Veidi rohkem varju taluvad alpi seedermänd ning korea seedermänd (P.cembra ja P. pumila). Enamik mände lepivad väga kuiva ning toitainetevaese kasvukohaga, omades sellistes kohtades konkurentsieelist teistesse perekondadesse kuuluvate puuliikide ees. Teiselt poolt talub näiteks harilik mänd ka liigniiskeid kasvukohti (raba). Lõimise poolest on sobivateks kasvukohtadeks liivad kuni saviliivad. Rasketel tihedatel savimuldadel ohustavad mände mitmed seenhaigused, näiteks võrsevähk. Sobiv mullareaktsioon võib kõikuda neutraalsest mõlemas suunas, seda eriti hariliku männi ja mägimänni puhul. Käesolevas õppematerjalis esitatud liigid ja nende sordid on meie tingimustes ka talvekindlad. Männid on ühed sobivamad okaspuud haljastuses ning enamik neist taluvad ka linnatingimusi. Põõsakujuline mägimänd ja tema sordid (valida tuleks madalad sordid, kuna
lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne- Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad
e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi. Rannasetted väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad
bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi. Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad
Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade.
Eelvili Selle all mõistetakse põllul eelmisel vegetatsiooniperioodil kasvanud põllukultuuri. Eelvili mõjutav järgmisel aastal kasvava kultuuri saaki ja mulla fütosanitaarset seisundit. Taeravilju võib kasvatada kõikide kultuuride järel, vältida tuleb monokultuuris kasvatamist. Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul
rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen Kesk- Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L- Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu- Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad) Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala,
Veerised ja kruus tekivad purdmaterjali veelisel transpordil või murdlainetuse tegevuse tulemusel rannikul. Liivadena klassifitseeritakse pinnast terasuurusega 0,1-1 mm. Tsementeerunud liivad on tuntud liivakividena. Tsementeerivaks aineks liivakivides on räni, savi, karbonaadid (kaltsiit. dolomiit) või raua ühendid. Aleuriidid on liivadest peenema koostisega, 0,01-0,1 mm terasuurusega. Eesti keeles kutsutakse neid ka mölliks (liivsavid- saviliivad). Nad on tavaliselt settinud rahulikus veelises keskkonnas. Aja jooksul tsementeerunud aleuriite nim. aleuroliitideks. Savid sisaldavad pinnaseosi, mis on väiksemad kui 0,01 mm. Keemilised setted Soolad. Peamiseks allikaks on merevesi, tekivad laguunsetes madalaveelistes tingimustes (kips, haliit, sulfaadid jne.) Lubi. Nende teke on seotud kaltsiumbikarbonaadi väljasadestumisega allikates. Dolomiitidest loetakse keemiliste setete hulka primaarsed settelised dolomiidid.
Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis.
biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. NB Mulla klassifitseerimine mehhaanilise koostise alusel Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0-5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad (l2) kuni 10% liiv 10-20% saviliivmuld (sl) saviliivad 20-30% kerge liivsavi (ls 1) 30-40% keskmine liivsavi (ls 2) liivsavid 40-50% raske liivsavi (ls 3) üle 50 savimullad 50-65% kerge savi (s 1) 65-80% keskmine savi (s 2) 80- rasked savimullad (s 3) Mullad jaotatakse kolmeks: kerged mullad liiv- savimullad on poorsed, õhutatud, kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel. Keskmise raskusega mullad kerged ja keskmised liivsavi mullad.
C-tüüpi muldasid palju liigniiskeid muldasid, raske lõimisega, koresega. Mitmekesisus on Eestis suht suur, regionaalsete erinevustega. Metsa kasvukohtatüübid, viimased on ranges seoses antud koha muldkattega seos 1:1. Looduslikku seisu jättes kasvab sinna peale antud mullatüübile iseloomulik mets. 11 Parimad mullad tavapõllukultuuridele viljelemiseks on saviliivad ja kerged ning keskmised liivsavimullad (H. Roostalu koostatud tabelid). Mulla erim. Metsakasvukohatüübid on tavaliselt vormistatud maatrikstabelina. Näiteks kuusk vajab head mulda, viletsal mullal ei kasva. Soo tingimustes on sookased ja lepad. Kõige suurema tolerantsipiiriga puu on mänd (happelised-kuivad kuni märjad). Väga viljakal mullal ei ole kasulik mändi kasvatada kasvab liiga kiiresti, puit jääb liiga pehmeks, seega ei ole puidul väga suurt väärtust.
piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: väga tihedad mullad (üksikteralised savid) tihedad mullad (raske liivsavi, savi) kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad) · Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub.
Tüsedus-kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. Horisontide ülemineku iseloom-aeglane...järsk. Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3.kobedad mullad (struktuursed savid,liivsavid,huumusrikkad saviliivad). Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste
1) Poorsed, vee imavus üle 5% 2) Tihedad , alla 5% Plussid: ei vaja lisaviimistlust, tooraine odav, kasut. paljudes kohtades, pikaealised Miinused: Haprus, suur kaal, müralikkus *Kaoliinsavi kõige puhtam, hele valge, värvi annavad lisandid, Eesti savid: sinisavid (PõhjaE), pruunikad (lõunae), viirsavi (lanee), joosusavi (Võru lähedal, tulekindel) Lisaks mineraale ja liiva. Liivsavi, saviliivad (%), savi % suurem =liivsavi, kui liiva % suurem, iis saviliiv. · Savi kaevandamine · Sõelumine · Toodete vormimine (põletamisel kahanevad, alguses tehakse 510 % suuremad) · Kuivatamine, alla 100 C, paar ööpäeva. · Põletamine, eelkuumendus>põletus>jahutus, sujuvalt ühest tsoonist teise. Tunnelahjude pikkus 100120 meetrit. Põletus 2 ööpäeva.
Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud.
piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: väga tihedad mullad (üksikteralised savid) tihedad mullad (raske liivsavi, savi) kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad) · Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub.
(viimases küll BwC üleminekuhorisondina), mis on moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja tuhaelementide kuhjumisel ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Metamorfne horisont Bw on iseloomulik eelkõige vähe arenenud muldadele, muutused on toimunud kohapeal. Nii metsa-, rohumaa-, kui põllukaeve mullas tehti kindlaks keemine. Lähtekivim on kõigil sügavkaevetel vähe karbonaatne punakaspruun saviliiv- ja liivsavimoreen. Põllukaeve valdavad mullad olid saviliivad ja keskmised liivsavid, rohumaakaeve lõimisliku koostise moodustasid enamuses kerged liivsavid ning metsakaeve lõimis oli saviliiv ja raske liivsavi. Seega olid kõik vaadeldud mullad lõimiselt keskmise raskusega. [1][4][9] 18 Uuritud mullad on leetjas muld, erodeeritud rähkmuld ja rähkne gleimuld. Kõik uuritud
Tüsedus - kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. Horisontide ülemineku iseloom - aeglane...järsk. Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3.kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad). Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine - tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel 5 mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine - taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 26
süvendisügavus; muldkeha- ja aluspinnaste omadused ning ehitustingimused; maanteede ehitamise ja hoiu varasemad kogemused. 160. Millistest elementidest koosneb muldkeha (vähemalt 5)- mulde alus; mulde keha; süvendi alus; süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid. 161. Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus- · Kuiv- pinnavee äravool on tagatud, pinnaveee on sügaval ega mõjuta kasvupinnase taimestiku.Kruusaliivad, liivad, saviliivad · Niiske- pinnavee äravool pole ajuti tagatud, esineb lühiajalist seisuvett. Savipinnased · Liigniiske- pinnavete äravool on raskendatud, esineb oikaajalist seisuvett. Savipinnased 162. Millistel juhtudel ei ole soovitav kasutada muldkeha ristprofiili tüüplahendusi (vähemalt 3)- KUI: muldkeha rajamisel kasutatakse hüdromenetlust või lõhkamist; muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatud aladele;
· Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid) 2. tihedad mullad (raske liivsavi, savi) 3. kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad) · Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub.
Drenaazi ummistumine rauaühenditega on üks tõsisemaid kuid ka vähem uuritud drenaazi ebarahuldava toimimise põhjuseid. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest Kelts ja selle aeglane sulamine kevadel Külmunud pinnases olev toru hakkab hiljem tööle võrreldes sulas pinnases oleva toruga 47. Millised on probleemid drenaazi rajamisel liivas ja kuidas neid lahendatakse? Põhiprobleemiks drenaazi rajamisel vähesidusates pinnastes (liivad, saviliivad, tolmjad kerged liivsavid) on torude ummistumine pinnaseosakestega. Dreenide ummistumist pinnaseosakestega (mehhaaniline ummistumine on põhimõtteliselt väga lihtne vältida: tuleb vaid takistada osakeste tungimist dreeni ja soodustada nende väljakandmist. Pinnaseosakeste tungimist dreeni saab kas takistada liidusepilude laiuse vähendamisega või liiduste filtermaterjalidega katmise teel. Torude isepuhastumisele saab loota ainult sidusates pinnastes ja juhul kui ei ole ookriummistumisohtu
Seejuures põhjarajoonides tuleb ette näha nõlva ja harja külmumisvastane kaitsekiht. Kaitsekihi paksus peab olema vähemalt paikkonna pinnase läbikülmumissügavuses. Soovitav on rajada ka paisu taganõlva drenaaž, enamlevinud tüüp on drenaažprisma (vt joonis 5.1 a). Vesi võib olla sel juhul mõlemas bjeffis. •Kui kohalikku vettpidavat materjali ei jagu, tuleb projekteerida plastilise ekraaniga pais (rasvane savi, tihendatud saviliivad, kuntslikud liiva ja savisegud). Ekraani ülesandeks on filtratsioonide varane vähendamine läbi paisukeha. Ekraani rajamisel ulatub viimane aluspinnasesse vähemalt 0,5 ... 1,0 m. Ekraani läbikülmumise vältimiseks kaetakse see külmumisvastase kaitsekihiga, sõltuvalt kliimatingimustest. Plastilise ekraani paksus harja juures vähemalt 0,8 m ja allosas umbes 1/10 survekõrgust ehk 0,1 H.
· leidub Madal-Eestis kõikjal · koostiselt ja terasuuruselt kiiresti vahelduvad Tuuletekkelised setted: · luited · koosnevad peamiselt peene- ja keskmiseteralisest liivas Järvetekkelised setted: · kalda- ja põhjasetted · jaotatakse kolme rühma: orgaanilised, karbonaatsed ja terrigeensed Jõetekkelised setted: · sängi-, kalda-, lammi- ja soodisetted · paksus ja terasuurus on väga erinev Deluviaalsetted: · uhtsetted · peeneteralised · liivsavid ja saviliivad · levinud liigestatud reljeefiga aladel Raskusjõutekkelised (gravitatsioonilised) setted: · pankade jalamil rusukalle · jämepurruline materjal Põhjaveetekkelised setted: · allikalubi · leidub peamiselt oruveeru jalamil Eluviaalsetted: · oma tekkekohal tekkiv purdmaterjal · esinevad paepealsel sorteerumata kivimiklibust murendina Elutekkelised (biogeensed) setted: · jaotatakse loom-ja taimetekkelisteks seteteks · turvas, diatomiit
z = [ z ( x + y )] - seega sk=s100-s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja pinnaseproove ja seepärast otstarbekas kasutada laboratoorseid teime. Erandi E , konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0+sk/2. Graafikult saab leida nüüd moodustavad saviliivad, millest rikkumata struktuuriga proovide võtmine sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur puuraugust ei õnnestu. Kui sellise pinnase deformatsioon on oluline ehituse kus v on Poisson'i tegur. Kuna horisontaalsuunalised deformatsioonid on N50=0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli
Mullateke algab kivimite ja mineraalide murenemisega nii keskkonna keemiliste kui ka füüsikaliste tegurite toimel. Murendist moodustab liiv, tolm ja savi, millest moodustub muldade mineraalosa. Osakeste suurus määrab ära mulla mehhaanilise koostise e. lõimise. Osa muldasid kujutavad endast, kas puhast liiva, tolmu (löss) või savi. Tavaliselt on see aga segu erineva suurusega osakestest. Muldi jaotatakse füüsikalise savi sisalduse (alla 0,01 mm) alusel: liivad 5...10%, saviliivad 10...20%, kerged liivsavid 20...30%, keskmised liivsavid 30...40%, rasked liivsavid 40...50% ja savid üle 50% füüsikalist savi. Muldade mehhaanilisest koostisest sõltub nende vastupanuvõime välistele mõjudele (erosioon, deflatsioon, degradatsioon). Endla Reintam, 2008/2009 74 Kivimite murendist saab aga muld pärast murendi asustamist taimedega, mil algab mullateke, org. aine kogunemine.
Samuti ei ole suur täpsus vajalik, kui oodatav vajum jääb väikese koormuse tõttu oluliselt väiksemaks ehitise lubatavast vajumist. Seepärast on alati vaja hinnata usaldusväärselt nõrkade savipinnaste, kohevate liivade ja rohkesti orgaanilist ainet sisaldavate pinnaste kokkusurutavus. Savipinnasest on enamasti võimalik võtta rikkumata struktuuriga pinnaseproove ja seepärast otstarbekas kasutada laboratoorseid teime. Erandi moodustavad saviliivad, millest rikkumata struktuuriga proovide võtmine puuraugust ei õnnestu Kui sellise pinnase deformatsioon on oluline ehituse vajumi suurusele, tuleb kasutada välikatseid. Vähem vastutusrikkamal juhul võib piirduda staatilise penetreerimise andmetega määratud deformatsioonimooduliga. Pinnastel deformatsioonimooduliga alla 5 MPa on otstarbekas määrata kokkusurutavus kompressiooniteimiga. Seejuures tuleb
annaabi.ee 
