Dinosaurused Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete
Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid.
MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria .................................................................... 7 2.2 Aktiivse vulkanismi teooria ........................
Uusaegkond Neogeen 23,03 Paleogeen 65,5 Kriit 145,5 Mesosoikum Keskaegkond Juura 199,6 Fanerosoikum Triias 251 Perm 299 Karbon 359,2
suuremad. Sellel ajastul arenesid välja hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid. Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed säilitasid veelise elulaadi kogu elu vältel. Karboni ja Permi ajal olid kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus neid paljudes erinevates suurustes ja kujudes. Võis juhtuda, et Karboni kahepaiksed kasvasid kuni 6 meetri pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev soomustik. Vanimad roomajate fossiilid on leitud Ülem-Karbonist. Suurim roomajate ja kahepaiksete erinevus oli paljunemisviis. Roomajad paljunesid munedes. Muna koosnes kahest kotist, millest üks sisaldas embrüot (idulast), teine aga kogus jääkaineid. Tähtis oli ka tugev väliskoor, mis kaitses arenevat embrüod. Muna võimaldas selgroogsetel esimest korda ajaloos elada ja paljuneda ainult kuival maal, eemal veekogudest.
Meredes oli hästi palju vetikaid. Maismaad katsid puud, mis meenutasid sõnajalgu. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) · Rüükalad kaovad · Kõhrkalade õitseaeg (haid) · Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite · Palju käsijalgseid ja karpe · Mandrite koondumine hiidkontinendiks · Gondwanal ulatuslikud liustikud · Seemnetaimede levik · Ulatuslike söeladestute teke Karbon, maismaa loomastik · Ilmusid esimesed roomajad · Lendavad putukad KARBONIAEGSED PUUD · SOOMUSPUUD (LEPIDODENDRON) · PITSATIPUUD (SIGILLARIA) · KALAMIIDID (CALAMITES) · KORDAIIDID (CORDAITES) Kliimavööndid karbonis · Niiske troopika · Sesoonne troopika · Subtroopiline kõrb · Soe parasvööde Hakkas kujunema hiidkontinent nagu PANGEA. Võisid eksisteerida liustikud. Maismaa niiske. Siis tegid kiire arengu kahepaiksed ja roomajad. Suurused olid väikese, kuid niisketes soistes alades olid neil üsna soodsad tingimused
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused Entsüklopeedia: "Tahan kõike teada" Saurused 1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi. Viimased, kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat. Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on
loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kelle kohta me teame nii palju, kuid samas nii vähe. Saurused on küll välja surnud, kuid aina rohkem on hakkanud ilmnema uusi tõendeid nende eksistentsi kohta. Samuti leiab minu referaadist ka teksti mammutite kohta, kes on samuti väljasurnud, kuid siiski väga tähtsad ja kindlasti ka põnevad loomad. Eelajalooline elu Kui 4600 miljonit aastat tagasi tekkis planeet Maa, ei olnud sellel elu. Raevutsesid vihmatormid, sähvisid piksenooled, tulemäed purskasid välja mürgiseid gaase ning
Tallinna Õismäe Gümnaasium Dinosaurused Silver Mäesepp XIb Veebruar, 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Dinosaurused olid mitmekülgsed ja kirjud selgrooksed loomad, kes domineerisid meie planeeti kokku kauem, kui 160 miljonit aastat (u. 230 miljonit aastat tagasi kuni u. 65 miljonit aastat tagasi). Paleontoloogid on suutnud tuvastada üle 500 erineva perekonna ja rohkem kui 9000 erinevat liiki maismaa- ja veesaurusi. Säilmeid on leitud igalt kontinendilt. Osad dinosaurused olid taimetoitlased ja mõned lihatoitlased. Kõigesööjaid oli vähe. Osad dinosaurused kõndisid kahel jalal ja osad neljal jalal
Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest).
goniatiidid Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed, peajalgsed (goniatiidid) Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) Mesosoikum Keskaegkond(251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid Maismaal roomajate kõrgaeg Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud Arenesid ka imetajad, kuid jäid väikesteks,suhteliselt silmatorkamatuteks Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu
tagasi kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad. Keskaegkond (Algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest) Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean.
(pildil). Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid,
Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest).
Esimesed loomad kes taimede järel maismaale suundusid, olid väiksed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Seejärel asusid maismaale tänapäeva kopskalade taolised kalad, kes olid võimelised mõnda aega hindama õhuhapnikku. Neile järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemat aega viibida väljaspool veekeskkonda ning vajaduse korral vette tagasi minna. Sel ajal, kui sõnajalgtaimed moodustasid hiiglaslikke metsi, arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka nende sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Esimesed elukandjad ilmusid maale 3,5 - 4 miljardit aastat tagasi. Maa esimesed asukad oli lihtsa ehitusega, ilma tuumata, organismid. Elu hakkas arenema ürgookeanis. Vanaaegkond Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale
Hilis-Paleosoikumi mere-elustik ei erinenud eriti Hilis-Devoni omast, välja arvatud mõnede gruppide puudumine, kes surid välja Hilis-Devonis. Muutused maismaal olid palju suuremad. Sellel ajastul arenesid välja paljud hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid ning paljud erinevad eostaimed ulatuslikes soodes, kus nad moodustasid söeladestuid. Need taimed hiljem taandusid ning neid asendasid paljasseemnetaimed, mis asustasid hiljem kogu maismaa. Samal moel asendasid arenenumad maismaa roomajad kahepaikseid, kes nagu eostaimedki sõltusid veekogudest. Mereelustik Mõned mereelustiku grupid ei taastunud kunagi peale Hilis-Devoni väljasuremisest. Näiteks tabulaadid ja stromatoporaadid ei saavutanud enam ökoloogiliselt tähtsat rolli. Teisalt suutsid ammoniidid taas paljuneda ja mitmekesistuda. Samuti säilisid Devonist kiired kiskjad: haid ja kiiruimsed kalad. Varsti peale Karboni algust kadusid rüükalad - Devoniaegsete merede valitsejad. Rüükalade ja ka teiste samalaadsete
Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid esimesed neljajalgsed – kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljsuremine. Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänaspäevased söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. Väljasuremise järel kujunenud elustik erines eelnevast. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad.
ja koldade) asemele tulid paljasseemnetaimed - okaspuud ja hõlmikpuud. Uutes kuivusetingimustes tuli niiskusega harjunud kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad. 4) Keskaegkond: 250-65 miljonit aastat. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean. Kui
Fisheri argument. Adaptatsioonid tekivad tänu väikese mõjuga mutatsioonidele, sest kui populatsiooni keskmine kohasus on kaugusel d optimumist, siis iga muutus, mis on suurem kui 2d, viib optimumist veel kaugemale. Geenide arv inimestel jaotub normaaljaotuse kohaselt. 9. Kirjelda uute tunnuste tekke mehhanisme (3+). Struktuur muutub, funktsioon jääb samaks. Silma järkjärgunline areng. Struktuur jääb samaks, funktsioon muutub. Vihtuimne kala ja kahepaikne, sulelised dinosaurused ja linnud. Olemasolevate struktuuride liitumisel tekib uus funktsioon. Laktoosi süntaas on tekkinud kahe valgu liitumisel. Kõik uued tunnused tekivad vanadest sammhaaval LV tulemusena. Nõuab suuri populatsioone ja palju aega. 10. Kuidas tekivad uued tunnused? Preadaptatsiooni mõiste. Too näiteid. Kohastumus, mis tekkis ainult väikeste ehituslike muutuste varal eelmisest kohastumusest. Vaata eelmist küsimust. 11. 13. Seleta geneetilisi/arengubioloogilisi/ajaloolisi/ piiranguid kohastumustele
Aasias, kandlased Lemuuria maa, mis on veepõhja kadunud ja järel ainult saared. Võib-arvata et need poolahvilised olid varem palju suuremalt levinud. ~ Bipolaarne olukord, kus takson on levinud nii ümber põhja- kui ka lõunapooluse harilik kukemari laialt levinud põhjapoolkeral ja väike leviala Tsiilis arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud. ~ Arktoalpiinne tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga nt vaevakask tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes
14. Elu areng mesosoikumis Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi
on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid,
kasvavaks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad on näiteks kõik selgrootud, selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed. Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune rasvakiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle. 26. Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev? Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
( biotoobis ) koos elavad ja üksteisest sõltuvad olevused moodustavad koosluse ehk biotsönoosi . Koosluste näiteid: segamets oma mitut liiki puude ja põõsastega, rohuja samblarindega, mullaga, kõikvõimalike loomade, protistide ja bakteritega. 56. Toitumisahelad ja toitumisvõrgud koosluses (biotsönoosis). Toiduahelad algab esmaste produtsentidega (taimed, vetikad) jätkub konsumentidega, kes taimi ja üksteist söövad (näiteks taimetoidulised putukad > röövputukad ja ämblikud > linnud ja pisiimetajad > suured kiskjad), ja lõpeb lagundajate e redutsentidega (seened, bakterid) Toitumisvõrgud-toiduahelad paljude harudega 57. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem ja biosfäär kui evolutsiooni objektid ja tulemus . Populatsioonis toimub looduslik valik, mõni võib olla teistest edukam, püsida kauem, areneda edasi. Populatsioonil pole selgeid piire, nad puutuvad servapidi kokku ja segunevad üleminekualal. Kooslus iga üksiku liikme kadu või lisandumine mõjutab
erinevad klimaatilised tingimused ja eluvormid. Geoloogiline ajaskaala antakse harilikult vertikaalses tabelis ning seda loetakse alt ülespoole, st vanimad ajastud on all ja uuemad ülevalpool. Maakera on oma arengus läbinud mitmeid geoloogilisi arenguetappe. Nende põhjal on välja töötatud maakera geokronoloogia ehk geoloogiline ajaarvamine. 10 V uusaegkond e kainosoikum 65 milj a tagasi linnud, imetajad, inimene IV keskaegkond e mesosoikum 230 milj a tagasi roomajad III vanaaegkond e paleosoikum 570 milj. a tagasi tekkisid kalad, kahepaiksed II aguaegkond e proterosoikum 2600 milj. a tagasi I ürgaegkond ehk arhaikum 4600 miljonit aastat tagasi Uusaegkond jaguneb kolmeks: I paleogeen 6524 milj a tagasi Meredes karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud
ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded. Ida- ja Lääne-Euroopas pesitsevad lähedased linnud võivad lennata Aafrikasse geneetiliselt päranduva skeemi kohaselt - see on tõestatav katseliselt: kui viia IE linde sügisel LE’sse, siis nad lendavad alul pika maa ida poole - selle asemel, et minna õkva prõlla üle Gibraltari, nagu seda teevad LE linnud. Adapteerumine võib realiseeruda pikaajalise protessina - jala ehitus jne. Mõnikord ka värvus (suvi-talvine karvavahetus jne). Adaptatasioon kui värvuse vahetumine võib olla tagatud ka kiire või koguni väga kiire füsioloogilise protsessiga. Ja sealjuures mitmel eri moel - kuni sinnamaani, et pigmeti sisaldavad rakud muudavad närvierutuse signaali saabudes oma konfiguratsiooni - näiteks ümaratest lapikuteks, miska looma värvus kiiresti tumeneb. On kalu,
MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastootmine. · Suguline paljunemine, nt
· Hiline vegetatsiooniperioodi algus (kuni jää sulab, meri soojeneb) ja suhteliselt hiline lõpp (meri jahtub aeglaselt); · Tuuled ja tormid, sh soojal aastaajal tuule suuna ööpäevarütm; · Suhteline sademetevaesus; · Ebaregulaarsed üleujutused riimveega; · Jääkuhjatised purustavad kallast ja niidukamarat; · Niiske pinnase jäätumine/sulamine takistab põõsastiku arengut. Rannaniitude tähtsus · Elustikuline tähtsus nii pesitsevad kui läbirändavad linnud, kahepaiksed, halofiilsete taimeliikide mitmekesisus, spetsiifiline selgrootute fauna; · Olnud majanduslik tähtsus rannakarjamaadena, niitmist oli harva (kivid!); · Esteetiline ja rekreatiivne väärtus; · Pärandkooslused. Kariloomad mõjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni
Paleogeen Mäestike teke, Õistaimede Pärisimetajate, (65) merede levimine ja lindude, luukalade ja pealetung, mitmekesistumine putukate levimine pehme kliima ning mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu Mäestike teke Õistaimede Esimesed (mesosoikum) (146) ilmumine ja kiire emakooksed areng imetajad, hiidroomajate väljasuremine
Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad) 3 võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises. 8
allikad. Suured veemassid voolasid laiali kogu oru territooriumile. Org kujutas endast väga suurt sood. Oru naabruses elutsesid lõvid, pantrid ja aafrika pühvlid (bujvoly). Jõe kallastel kasvas umbes samasugune mets, nagu praegune savanna Aafrikas. Jões endas elutsesid krokodillid ja hipopotamused. Siin oli tohutul hulgal madusid, ja sood kihasid moskiitodest, kelle hammustused olid inimesele surmavad. Aga, muidugi, kõik need loomad, linnud, kalad ja putukad elasid Egiptuses ka hiljem. Egiptuse faunasse kuulusid veel: hüäänid, saakalid, gasellid, antiloobid, zirafid, jaanalinnud, sisalikud, kilpkonnad, mitmesugused kalad (rohkem kui 100 liiki) jt. Esimesed asukad (VI-V aa.) sattusid Niiluse orgu välistingimuste survel. Üksikud väikesed suguharud, kes rändlesid Niiluse orgu ümbritsevates steppides, laskusid pikkamööda jõe äärde ja jäid elama selle kallastele. Tol ajal ei olnud Egiptust
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
