Saunad (0)

Diktatuurid : Nõukogude Venemaa/NSV Liit,  Saksamaa, Itaalia.  Rahvasteliit . Rahvusvahelised suhted
maailmasõdade vahelisel perioodil.
1.  Mussolini  võimuletulek (millal, miks),  fašismi  iseloomulikud jooned, võrdlus teiste 
diktatuuridega.  Oktoobris  1922 organiseeris  Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal 
Itaalia valitsusele ning kuningale  Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks 
demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas 
kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti 
kohut , paljud hukati.  Fašism  ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab 
patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. 
Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika 
rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses.
Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 
2. Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt.
Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide
maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni  laine.
Saksa   valitsuse   vale    majanduspoliitika    kriisi   tingimustes   ( teostati    deflatsioonipoliitikat-
inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha;  vähenenud  raha aga mõjus pärssivalt
majanduse arengule) ja  laene  majanduse jalulesaamiseks ei saadud.
3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide 
sisepoliitika . Majanduspoliitika.  Välispoliitika  Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri 
partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik 
ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. 
Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn 
Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei , Natsionaalsotsialistlik Saksa 
töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras  president   Hindenburg  
riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas  Hitler  kõik riigipea  
funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu 
ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. 
Sisepoliitikas:  Keelustati  Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati
üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri 
kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik 
oli terrori süvenemine aja jooksul):
vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse 
paremopositsiooni vastu.
NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade  nugade  öö” 1934; E.Röhmi ja teiste
tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide  tapmine ).
juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid
Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne).
Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline 
hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati  välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- 
Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega 
ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) 
ja levis Hitleri  isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine).
Majanduses säilis eraomand  nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik 
sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme 
tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust, 
aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). Kasutati plaanimajandust 
(neliaastakuplaanid), aga plaanide täitmine polnud “elu ja surma küsimus” nagu NSV 
Liidus.Välispoliitikas oli Hitleri  eesmärkideks “Suur-Saksamaa” loomine ja sakslaste 
eluruumi laiendamine,  Versailles `i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks 
kuulutamine ja sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas ning hiljem ka kogu 
maailmas.
Nende eesmärkide saavutamiseks alustati algul  salaja  ja hiljem avalikult Saksamaa 
taasrelvastamis: loodi  armee  (Wehrmacht) ja  taastati  laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935 
mereväekokkuleppele) ning lennuvägi. Likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936), 
loodi liidusuhted Itaaliaga (1936) ja tegutseti ühiselt Hispaanias. 1930-ndate lõpul kinnitati 
eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria  Anšluss  (1938) ja  Tšehhoslovakkia  
likvideerimine (1939). NSV Liiduga sõlmitud  Molotov - Ribbentropi  paktiga  (23.august 1939)
võeti suund “suurele sõjale”.
4. Nõukogude Venemaa/ NSV Liit: sise- ja välispoliitika, majanduspoliitika:
a) sõjakommunismile  omased  jooned, hinnang Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja 
arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära 
andma, rahapalka ei makstud, toiduaineid ja tarbekaupa jagati tasuta, kaotati korteriüürid, tasu 
transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest.
b) nepi iseloomulikud jooned, hinnang 
1. Mindi  tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele
    1.1 talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg  võis 
ülejääke vabalt turustada
2. taastati  eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)kasutati ka 
riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted)
3. väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel 
põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks)
4. rahareform  (uus raha tšervoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete
olude  ja majanduse stabiliseerimiseks)
c)  kollektiviseerimine , hinnang Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades 
korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade 
koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
d) NSV Liidu moodustamine, 4 esimest liiduvabariiki, hinnang  30. detsember 1922, Moskvas 
toimunud I NSV Liidu Nõukogude Kongressil võtsid kongresssi saadikud vastu otsuse Nõukogude 
Sotsialistliku Vabariikide Liidu moodustamisest, mille asutajaliikmeteks olid:

Vene SFNV;

Ukraina  NSV;

Valgevene NSV;

Taga-Kaukaasia SFNV.
e) välispoliitika, Kominterni  moodustamine, välispoliitilised loosungid, näited tegevusest,
hinnang Kodusõja aastatel 1918 – 1921 kasutasid enamlased  sõjakommunismi poliitikat, 
milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku 
ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad:
toitlusdiktatuur-  talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti 
väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga  kauplemine .
jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose.
natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste 
rahuldamiseks.
üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn 
klassipajuk jne.
Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, 
näljahädad ja talurahvamässude laine. 
Välispoliitika - NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus:
Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal;  organisatsioon  mis ühendas erinevate riikide 
kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 
majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis).
Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega:
1922 sõlmiti Saksamaaga  Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja 
kaubanduslikud  sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist.
Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted  Suurbritannia , Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani 
jt.Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja 
Iraaniga.
1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti
idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit 
Rahvasteliidu liikmeks.
Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee  realiseerimine  kas või sõjaga: 
alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati  Hispaania  kodusõjas vabariiklasi ja Hiina 
kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks  Vjatšeslav Molotov, alustas NSV Liit 
lähenemist natslikule Saksamaale.
5. Rahvasteliit  ja selle roll rahvusvahelistes suhetes Pariisi  konverentsil  moodustatud 
rahvusvaheline organisatsiooni sõdade ärahoidmiseks. Rahvasteliit oma ülesandega toime ei 
tulnud, sest tal puudus relvajõud ning rahvasteliitu ei  astunud ka USA ( samuti ei ühinenud ka 
Versailles’ lepinguga.
6. Rahvusvahelised konverentsid,  lepingud  (dateering, olulisemad osalejad, mida arutati, 
tulemused, hinnang):
a) Pariisi rahukonverents 1919-1920 Osalesid Itaalia  peaminister  Emanuele  Orlando , 
Suurbritannia peaminister Lloyd George, Prantsusmaa peaminister Georges 
Clemenceau  ja USA president Woodrow  Wilson ( Versailles’ leping )
b) Versailles´süsteem Territoriaalsed kaotused: Saksamaa kaotas: Elsass- Lotring  
Prantsusmaale, Põhja Schleswig  Taanile , Memel Leedule ning ka teisi alasid 
Belgiale, Poolale ning Tšehhoslovakkiale. Sõjaväe suuruseks võis olla 100 000 
meest, kaotati üldine sõjaväekohustus, keelustati allveelaevad,  tankid j sõjalennukid. 
Prantsusmaa ja Saksamaa vahele moodustati Reini demilitariseeritud tsoon. Seal ei 
tohtinud olla ei Saksa relvastust ega sõjaväge. Kehtestati reperatsioonid, kuid nende 
suurust Versailles’ lepingus polnud.
Ungari – Trianoni  leping
Austria- Saint-Germaini
Bulgaaria – Neuilly leping
Türgi – Sevresi leping
Kaotajariigid pidid loovutama territooriume. Pandi piirangud sõjaväe osas ning 
kehtestati reperatsioonid.
c)  Genova   konverents  aprill 1922 Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasõjajärgse 
rahvusvahelisele elu ning kaubanduse probleemidele.
d) Rapallo leping aprill 1922 Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias 
Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel 
sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, 
loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete 
arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa 
sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal.
e) Ruhri konflikt 1923 Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tsooni, kunda Saksamaa ei 
maksnud korralikult reparatsioone. Tekkis nii Saksamaa revolutsiooni kui ka sõjaoht.
f)
Dawesi plaan 1924 Uus plaan Saksamaa reparatsioonide maksmiseks. USA hakkas 
Saksamaale andma laenu, et Saksamaa saaks majanduse üles ehitada.
g)  Locarno leping 1925 – Reini demilitariseeritud tsoon.  Julgeoleku pidid tagama 
Suurbritannia ning Itaalia, juhul, kui Saksamaa lepingut rikub.
h) Briand` i – Kelloggi  pakt 1928 Kellogg- Briandi  pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt)
on 27. augustil 1928 allkirjastatud  rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui 
rahvusliku poliitika edendamise vahendi( kõik konfliktid tuleks lahendada ainult 
rahumeelsete meetmetega). Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist – Ameerika 
Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa,  Austraalia , Belgia,  Kanada , 
Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vabariik, Uus- Meremaa , Poola, Lõuna-
Aafrika.
7. Saksamaa välispoliitikast: 
a) Inglise-Saksa mereväekokkulepe 1935  tühistas senised Saksa laevastikku piiranud 
piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada 
endale pealveelaevastikku. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku 
lahingulaeva "Bismarck" ja ’’ 
b) Reini-tsooni  hõivamine  1936 1936. aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed 
demilitariseeritud Reini tsooni (Versailles' lepingu tingimuse rikkumine) . See tekitas 
protesti , kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et  sakslased viisid oma väed 
omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse 
riigiga.  
c)  Anschluss 1938 Austria ühendamine Saksamaaga. (Hitleri eesmärgiks oli Suur-
Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides
                          Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa)
8. Isikuid:
a) Chamberlain Inglise  poliitik , konservatiiv . 1937–1940 peaminister. Osales 1938 
Müncheni kokkuleppe sõlmimises.
b) Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 
Berliin , Kolmas Reich) oli  Austriast  pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku 
Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa 
diktaator   ametliku  tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja 
riigikantsler"; 1934–1945).
c) Mussolini Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. 
juuli 1883 Predappio, Forli provints – 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister ja diktaator 
aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia 
Sotsiaalset Vabariiki.
d) Hindenburg – feldmarssal, sakslaste jaoks stabiilsuse ning sõjaeelse ja sõjajärgse 
Saksamaa järjepidevuse sümbol. 30. Jaanuaril 1933, määras Hitleri riigikanstleriks.
e)  Lenin  Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne  perekonnanimi   Uljanov ; vene keeles Владимир 
Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870  Simbirsk  Venemaa  keisririik  – 21. 
jaanuar 1924  Gorki  asula (tänapäeval Gorki Leninskije),  Moskva  oblast, NSV Liit) oli 
Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni  läbiviija , Nõukogude Venemaa esimene 
valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
f)
Trotski oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi  teoreetik  ( üks 
oktoobripöörde läbiviijatest)
g)  Stalin  oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. 
aastal.
h) Kirov  Sergei Kirov oli 1930ndate alguses üks Stalini peamisi soosikuid ning sai ÜK(b)P 
Leningrad  oblastikomiteei parteijuhiks - KK 1. sekretäriks.Kuid siis muutus ta juba liiga 
populaarseks, hakates koguni ohustama Stalini juhtrolli parteis, (1934. aastal toimunud 
ÜK(b)P Kongressil, nn Võitjate kongressil sai ta rohkem saadikute hääli kui  Jossif  Stalin) ja 
seega kogu riigis. Aastal 1934 valitigi ta koos Staliniga kommunistliku partei  keskkomitee  
sekretäriks.1934. aastal, vaid mõni kuu hiljem, lasti  NKVD  Leningradi oblastivalitsuse poolt 
kaitstav Kirov kolmandal katsel maha. Võimalik, et mõrv oli  sooritatud  Stalini soovil, kuid 
kindlaid  tõendeid selle kohta pole säilinud
16.  Ärge unustage ka oluliste sündmuste dateeringuid!
a) okt 1917 Oktoobrirevolutsioon. Tallinnas ja Petrogradis.  Bolševikud enamlased) 
kukutasid Ajutise Valitsuse - Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur.
b) okt 1922 Fašistide „marss  Rooma ” - Mussolini kasutas töötajate üldstreigi ära ning 
teatas, et Fašistlikule Parteile peaks andma poliitilise võimu või muidu tuleb riigipööre . Kuna 
vastust kohe ei tulnud, alustas väike arv fašiste pikka rännakut läbi Rooma (üritasid veenda 
inimesi, et fašistid taastavad seaduse ja korra); B.Mussolini sai Itaalia peaministriks.
c) jaan 1933 A. Hitler sai Saksamaa kantsleriks.
d) dets 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks.
e) 1925 Locarno Konverents
f) märts 1938 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss).
17. Mõisted:
a) sõjakommunism Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. 
Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära andma, rahapalka ei makstud, 
toiduaineid ja tarbekaupa jagati tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest.
b) nep (uus majanduspoliitika) pakkusid välja Lenin ja Trotski ajajärgul 1921. Aastal, Mindi 
tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati 
toitlusmaksuga,  talupoeg  võis ülejääke vabalt turustada, taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi 
väikeettevõtteid ja kooperatiive), kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad 
ettevõtted)väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel 
põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks), rahareform (uus raha tšervoonets seoti 
kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks)
c) „pikkade nugade öö“ Pikkade nugade öö (saksa keeles:  Nacht  der langen 
Messer (abi·info)), mõnikord nimetatud ka kui  operatsioon  Koolibri või saksa keeles Röhm-Putsch, oli 
poliitmõrvade sari, mis leidis aset Natsi-Saksamaal ajavahemikul 30. juuni – 2. juuli 1934. Mõrvatute 
hulgas olid mitmed Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) vasaktiiva – strasseristide – 
juhtivad tegelased, nende hulgas ka Gregor Strasser. Samuti mõrvati siis väljapaistvad konservatiivsed 
antinatsistid ekskantsler Kurt von Schleicher ja 1923. aastal Hitleri Õllesaali putši maha surunud Gustav 
Ritter von  Kahr . Paljud tapetutest olid poolsõjalise pruunsärklastest rünnakrühma Sturmabteilung (SA) 
liikmed.
d) Kristalliöö (saksa keeles Kristallnacht) oli Natsi-Saksamaal ja  Austrias  läbi  viidud  juudipogrommide rida 
1938. aasta 9. ja 10. novembril. Rüüstati juutide kodusid, asulaid ja kauplusi. Sturmabteilung ja tsiviilisikud 
hävitasid  ehitisi , laastati üle pooleteise tuhande sünagoogi. Kahepäevaseid rahutusi hakati nimetama kristalliööks 
tuhandete lõhutud poeakende järgi. Arvatakse, et kristalliööl  tapeti  Saksamaal vähemalt 91 inimest. Üle 30 000 
juudi mehe arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Juudi  kogukonnale  määrati miljardi riigimargane  trahv . 
Vägivalla käivitas Saksamaal sündinud Poola juudi Herschel Grynszpani poolt Pariisis toime pandud tapmine. 
Mõrtsukas lasi  diplomaat  Ernst vom Rathile saatkonnaruumides kolm kuuli kõhtu 7. novembril ja 9. novembril 
mees suri.
e) „Marss Rooma“ Oktoobris 1922 kasutas Mussolini ära töötajate üldstreiki Itaalias ja teatas 
Itaalia valitsusele oma nõudmisest anda Fašistlikule Parteile poliitiline võim või olla silmitsi riigipöördega. 
Kui kohe vastust ei saadud, alustas väike arv fašiste pikka rännakut läbi Itaalia Rooma (mida hakati kutsuma 
Marss Rooma), veendes itaallasi, et fašistid  kavatsesid  taastada seaduse ja korra.
f)  Komintern  oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Vaata ka Internatsionaal 
(organisatsioon). Komintern loodi 1919. aasta märtsis Vladimir Lenini, Lev Trotski ja Venemaa 
Kommunistliku (bolševike) Partei juhtimisel. Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas
relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest".
g) sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud 
aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-
kooperatiividesse.
h)  küüditamine  Inimeste sunniviisiline ümberasustamine