Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud. rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika piiblist. temaatika piiblist. Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekutehoone tüüp. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, koosolekutehoone tüüp. Varakristlik kirik oli pikergune hoone,
Kristlaste kokkutuleku kohtadeks esialgu üksikute jõukamate kogususeliikmete elamud, aiad või vaba loodus Apsiid madal, kitsas poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum , nii meenutas kiriku põhiplaan risti Katakombid maa alused koopad kuhu maeti surnuid Peamiselt seina ja laemaalid Kõrvale on jäetud erootilised motiivid, sai alguse keeruline kristlik sümboolika Varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu Harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage, meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti kuid temaatika pärineb piiblist Kristalsed vajasid kokkutulekuks sobivat ruumi, eeskujuks võeti rooma kohtu ja koosoleku hoone basiilika Varakristlik kirik : 1. lihtne pikergune 2. kaks rida sambaid 3. lääne-ida suunaline 4. üks asus lääne pool 5. trausept kiriku pikkiteljega risti asetsev ruum, idaseinas
laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Y Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Y Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Y Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Y Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist Y Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega Y Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega
ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks.
üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. · Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. · Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. · Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. aastal. · Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku. Ehitustööde kulg aga venis paljudel põhjustel ligi saja aastani. Uus, basiilika
Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri Prantsuse revolutsioon algas 1789.aastal. See on jätnud Prantsusmaa ajalukku suure poliitilise kui ka kultuurilise jälje. Kultuuris hävitati, kui ka võeti vastu uuendusi, sellel ajal. Revolutsiooni aeg hävitati mitmeid maale, skulptuure ja epitaafe. See juhtus tänu sellele, et toimus rüüstamisi üle riigi. Notre-Dame´i katedraalis visati alla 90 kuju. Paljudes kirikutes rüüstati kunginglikke sarkofaage. Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv. Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid
Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur? lootus Paabulind? surematus Tuvi? Püha Vaim Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks? Kristlased ei viljelenud peaaegu üldse skulptuure seda püüti vältida,kuna see sarnanes paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.(nad valmistasid ainult sarkofaage ka armulaua esemesid) Miks võttis Rooma riik ristiusu 4.sajandil omaks? Sest ristiusk levis kulutulena ja selle levikut ei suudetud peatada.Ei jäänud muud üle,kui ristiusk omaks võtta. Mida maaliti Bütsantsis: kuplile? Kristus inglite vahel apsiidi ülaosale? Jumalaema Maarja lääneseinale? apostlid Joonista ristkuppelkiriku võimalikud põhiplaanid! Joonista tsentraalehituse võimalikud põhiplaanid! Joonista vene ikoonimaali kompositsioonitüübid!
Tagakiusamiste tõttu pidid kristlased kokku saama kas jõukamate koguduseliikmete elamutes, vabas looduses või katakombides (koopad, kuhu maeti ka surnuid; osalt looduslikud, osalt inimese loodud; Rooma linna all ulatus käikude pikkus 900 kilomeetrini; seal leidub seina- ja laemaale, mis üldilmelt sarnanevad Rooma omadele, kohmakavõitu, erinevus on temaatikas). Mõnd tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, millest said aru vaid nemad. Reljeefidega ehiti sarkofaage, hakkas levima kui kristlus lubatuks sai; monumentaalust ei peetud oluliseks, tingmärgid. Vabalt seisvaid skulptuure peaaegu ei loodud. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks basiilika (Peetri basiilika, 4-5 saj.). Varakristlik kirik (Santa Costanza, 4 saj; Santa Maria Maggiore) oli lihtne, lääne-idasuunaline pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks, millest keskmine oli laiem ja kõrgem. Transept oli kiriku pikiteljega risti olev lööv
Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage. Temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai. Rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peetud oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kujult ja stiililt sarnanevad kristlikud sarkofaagid täielikult paganausu sarkofaagidega. Säilinud ainult Itaalias. Tekkis Idas. Hellenistlikul ajastul ja Roomas kasutati peamiselt põrandate kaunistamisel. Pind kaetakse lubja- või kitikihiga ja sellesse vajutatakse
tuvi jne. · Pildid, mis illustreerivad otseselt mõnda kohta piiblist ( Vana Testamendi lugusid) (NT; Mooses kaljust vett välja löömas, kolm meest tulises ahjus jne) · Sagedased motiivid : rist, ülestõstetud kätega iniene(palvetaja) Skulptuur: · Ei loodud · Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega · Harrastati näiteks hoopis reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage (temaatika piiblist) Arhitektuur: · Algas kirikuehitus · Varakristlik kirik(eeskujuks Roomas levinud äri-ja kohtuhooned basiilikad) pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks (lööviks). Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga ruum (apsiid)
eriti kooriruumis. Pärast tulekahju taastati 1686 kirik praktiliselt endisel kujul. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest. 1778-79 ehitati kiriku kesklöövi lääneossa barokne läänetorn koos kiivriga. Praktiliselt sellisena on kirik säilinud ka tänini. Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. aastal.
laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · Etruskide hauad: kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium), Orvietos(Volsinii), Vulcis ja mujal; mõnes ainult üks ruum, mõnes aga kõrvalruumid nagu elumajas; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega, leidub sarkofaage, kaste surnute põrmuga, surnutele kaasapandud esemeid · Etruskide maalikunst: peegeldub kreeka maalikunsti areng 300 aasta kestel; tavaliselt heledates toonides, meesfiguurid tumedamad, naised heledad; üldine laad elav, tihti maneerlik, burleskne; sündmused igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenid, tihti ka mütoloogilised pildid ja kujutised allilmast · Etruskide skulptuur: põletatud saviesemete valmistamine ja metallplastika; saviplastikat
Tavalisemad sammaste arvud on 6X13 ja 8X17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Karüatiid-naisekujuline sammas. Inimest kujutati ideaalsena Etruskide 8.saj. 4.saj. e.Kr Võlvivad Tombid Sarkofaagid- lamavad inimesed lamamisvoodil oma parimates eluaastates. On leitud ka ,,magavaid" sarkofaage. Etruskidel oli surnutekultus. Uskusid elusse peale surma ning seetõttu püüdsid seda võimalikult helgeks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimat poolt- tantsu, võistlusi, pidusööke, jahiretki ja sündmusi
katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.
Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati surnute matmiseks. Seal leidus peamiselt seina-ja laemaale 13. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Sarkofaage LK 111 1.Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? 7.saj alguses, Araabia poolsaarel, ainujumalaks Allah 3.Mida tähendavad mosee, minaret, mihrab, medrese? Mosee: pühakoda Minaret: sale ja kõrge torn, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse Mihrab: poolümar palveniss Medrese: muhameetlik ehitispüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse 5.Milliseid motiive ja materjale kasutati ehitiste kaunistamisel?
Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega, monumentaalsus ei ole enam oluline. *Näiteid ehitistest ja teostest: Santa Sabina basiilika Santa Maria Maggiore Püha Peetri kirik 5-lööviline ja maailmas suurim Püha Peetri mosaiik
Olulisemate inimeste tuha jaoks ehitati savist või kivist sarkofaagid ning säilitati tuhk nendes. Sarkofaagide peal oli lahkunu pooleldi lamavas asendis figuur. See asend pärineb nii kreeklaste kui ka etruskide söömiskultuurist: nimelt lamades ja tõstetud ülakehaga oli kombeks istuda ülikute pidusöökidel. Tihti olid hauakambrid kujundatud elutubadena, mille seintel olid lisaks seinamaalidele ka illusoorsed uksed ja aknad. (Kangilaski 2003: 74) Alpatov(1973: 164) on etruskide sarkofaage iseloomustanud järgnevalt: sarkofaage, milles lamasid abielupaari laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutistega. Surnute hea käekäigu tagamiselt ilmutasid etruski kunstnikud ebatavalist arukust ja oskasid hästi edasi anda lahkunute omapäraseid jooni. Selles ületavad nad Alpatovi arvates nii egiptlasi kui ka kreeklasi. Kõne all olevad kunstiteosed olid sageli rohmakalt joonistatud ja seejärel väga kirevalt üle maalitud
ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks
mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest. – Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja praktilistel põhjustel. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 30.Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? – Basiilika. 31
Leitud freskod on lihtsustatud ja üldjoonelised. Seinamaalingutel kasutati palju ühe olukorra variatsioone. Piiblimotiividest kujutati näiteks Aadamat ja Eevat õunaga (Vanas Testamendis) ning Kristust hällis (Uues Testamendis). Igapäevaelustseenides oli kujutatud näiteks hauakaevajaid, kaupmehi ja müürseppi. Kujutusstiil oli lihtne: selged värvid, liikumine ja meeleolud anti edasi lihtsa joonega, näod olid reeglina ainult visandatud. Veel mõjutas ristiusk sarkofaage, mis kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive: viinamarjakobaraid, puuviljakorve ja joogipeekreid, millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Kristlased võtsid üle vanad ja tuntud motiivid ning andsid neile uue tähenduse. Ebausuga seotud seigad kujundati ümber piiblistseenideks. Kasutati samu motiive, mida maa-aluste matmispaikade seintel.
üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutisega. Kunstiteosed olid kohati rohmakalt joonistatud ja kirevalt üle maalitud. Rooma vanimat kunstiloomingut on suurel määral mõjustanud hellenistliku kunsti realistlikud tendentsid. Samal ajal kujunesid välja ka rooma portreekunsti alused. Selle tene on seletatav range perekonnaeluga vanimas rooma ühiskonnas, perekonnapea ja esi-isade, suguvõsa kaitsjate austamisega
Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri Prantsuse revolutsioon algas 1789.aastal. See on jätnud Prantsusmaa ajalukku suure poliitilise kui ka kultuurilise jälje. Kultuuris hävitati, kui ka võeti vastu uuendusi, sellel ajal. Revolutsiooni aeg hävitati mitmeid maale, skulptuure ja epitaafe. See juhtus tänu sellele, et toimus rüüstamisi üle riigi. Notre-Dame´i katedraalis visati alla 90 kuju. Paljudes kirikutes rüüstati kunginglikke sarkofaage. Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv.Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili
3. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik? Kirik on kahe läänetorniga, (Tallinna kirikutel on üks torn) ehitatud punastest tellistest. 4. Kuidas sai Pirita klooster oma nime? Püha Birgitta järgi. 5. Milline Tallinna kirik on kõige rikkalikum oma sisustuse poolest? Miks? Toomkirik Tallinnas, kuna seal on läbi sajandite ja erinevatest aegadest pärit sisustust. Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. Aastal 6. Milline on Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Punasel alusel valge rist. Seda näeb Taani kuninga aias, mis asub Tallinna vanalinnas, Lühike jalg 9A. 7.Kas gootika mõjutas Talllinna Raekoja ehitust? Kuidas?
Vaimulikele määrati palk ja nad pidid andma vande uuele korrale *dekristianiseerimise käigus hävitati religioosseid sümboleid, riik võõrandas kirikute väärtasjad,hävitati ka skulptuure,maale ja epitaafe *kiriku lahutamine riigist,kirik jäeti välja ka riigieelarvest *hävitati kuningaid&kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja valitsejate säilmeid *kannatada sai Notre Dame'i katedraal *Pariisis St.Denis' katedraalis rüüstati valitsejate,kuningannade,printside ja printsesside sarkofaage *ohtu sattusid paljud raamatukogud&arhiivid,hävitati juriidilisi,usulisi,ajaloolisi,filosoofilisi ja muid väljaandeid ( ~5miljonit raamatut pidi minema hävitamisele) *hävitati palju dokumente ja materjale ka kloostrites *soengumoe muutumise tõttu kaotasid töö parukameistrid Üldiselt muutus: *mood *tähtsustati voorust ( uus moraal *rõhutati patriotismi *heaks tooniks kujunes kaine ja karske ellusuhtumine *ühtse mõõtühikutesüsteemi loomine
Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmiva septembris-oktoobris Jugapuu viljad marikäbid, on küpsena punased. Jugapuu seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid,rehapulki ja vesirataste hambaid. Vana-Egiptuses tehti jugapuust sarkofaage Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) RIIK Taimed HÕIMKOND Õistaimed KLASS Üheidulehelised SELTS Asparilaadsed SUGUKOND Käpalised PEREKOND Tolmpea LIIK Valge tolmpea Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega need võivad olla kuni kahe sentimeetri pikkused. Õied muudab eriliseks lumivalge värvus
Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur sai ju siit alguse uue ajastu kunst, milles väljendus uus ellusuhtumine. Vabalt seisavaid figuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsiooniga. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva
Valitsevateks värvideks olid heleroheline, kuldne, külm sinine ja lillakas ooker. Motiivideks stseenid piiblist. Inimesed on nendel rikkalikult rõivastatud, mis kajastab suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi. Seega tähtsaim varakristliku kunsti saavutus ongi basiilika kasutuselevõtt. Seda hoonetüüpi rakendatakse juba kaks aastatuhandet, peamiselt sakraal-, e kirikuehitiste puhul
11)Räägi raamatumaali e. Miniatuurimaali tekkest. -Hakkati jumalasõna levitama. Hakkati raamatuid tegema. Hakkati tegema raamatutesse miniatuurmaale, et seletada piltidega. 12)Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? -Katotombe kastusaid kristlased, et seal kokku saada ja teha seal usutalitusi, selleks, et mitte jääda võimudele vahele ja oma tegevusi varjata. Katakombides leidus lae ja seinamaale. 13)Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? -Sarkofaage 14)Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? -Et eristuda teistest paganlikest religioonidest. Kirikuehituse algus 1)Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? -Peetrus. Ta löödi pea alspidi risti. 2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse. 3)Milline ehitistüüp võeti kasutusele kirikuna? -Basiilika 4)Kes oli esimene rooma piiskop ja paavst? -Peetrus
Temaatika väga tagasihoidlik · motiivides olid peidus kristlikud sümbolid, mida teadsid vaid kristlased. Kristus- lamba talle õlul hoidev karjane, kala. Surematus-paabulind. Lootus- ankur. Püha Vaim-tuvi. Maaliti pilte joonasest ja vaalaskalast, taaniel lõvide keskel, Moosest, riste, üles tõstetud kätega inimesi · katakombimaalid olid kohmakavõitu. Sai alguse uus kunst, uus ellu suhtumine · harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika Piiblist · reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust · monumentaalsus pole enam oluline, jutustust tehakse arusaadavaks tingmärkidega VARAKRISTLIK KIRIK · 313. Milano edikt · hoone tüüp basiilika (kohtu- ja ärihoone) · kompaniil- eraldiseisev kellatorn · Santa Maria Maggiore Roomas 5. saj
14. Revolutsioon ja kultuuriküsimused viha vana korra vastu tabas eellkõige kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid, lisaks seati löögi alla ka katedraalid ja kirikud, neid kaunistavad skulptuurid ja maalid jms. Enamiku barbaarsest hävitustööst saatsid korda üksikud aktivistid. 1793 aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum, kuhu suudeti koondata osa maale. Hävitati väga palju! (nii maale, skulptuure, rüüstati sarkofaage!) Ohtu sattusid ka paljud raamatud. Arvatavalt oli raamatuid umbes 10. Miljonit, kuid hävitada taheti 5. Miljonit. Õnneks siiski niipalju ei hävitatud ja raamatuid jäi alles palju. 1794. Võeti vastu dekreet raamatukogude võrgu loomise kohta. Kasutusele võeti meetermõõdustik ja raskuse põhiühikuks kilogramm. Kümnendsüsteem: päevas 10h, tunnis 100min, minutis 100sek. lisaks asendati kristlik kalender revolutsiooni kalendriga ja ajaarvamise alguseks võeti 22
olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käks armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. 18. 19. Katakombikunst tähendab lae- ja seinamaale maa-alustes käikudes ehk katakombides. ,,Kunsti tehti" just katakombides, sest tol ajal oli kristlus keelatud ja seega kristlastel jäi üle tegeleda ,,põrandaaluse kunstiga". 20. Varakristlik skulptuur koones ainult reljeefidest, millega ehiti sarkofaage. Reljeefide teemad olid võetud Piiblist. Vabaskulptuure ei loodud, sest püüdi vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 21. Kirikuna võeti kasutusele ehitustüüp basiilika, sest vajati hoonet, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja mille pearõhk oleks siseruumil. 22. Altar asub alati idas. Transept on kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Apsiid on transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud
aja mõistes. Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati kristlaste kokkutulekukohtadena. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefikunstiga ehiti näiteks sarkofaage. Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Varakristlikus kunstis välditi skulptuure, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus tuli legendi järgi Rooma ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta läädi pea alaspidi risti). Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks?
kirstud. Seal peeti ka jumalateenistusi. Katakombides on palju inimeste luid , sest hauad said täis. Siis hakati luudest erinevaid kujundeid moodustama, enamasti riste. sümboolika oli kristlikus maailmas oluline, sest ei osatud lugeda. Kristluse sümbolid- karjane, kala, tuvi(püha vaim), paabulind(surematus). skulptuure ei loodud, sest kardeti, et neid hakatakse jumala asemel paganlikult kummardama. oli reljeefkunst, mis sarnanes rooma omale.sellega kaunistati sarkofaage. See tekkis, kui kristlusega ühinesid rikkamad inimesed. 4.sajandil kristlus rooma riigis legaliseeriti ja kõik muud usud muutusid paganlikuks. Täna sellele tekkis vajadus pühakodade järgi. Võeti kasutusele basiilika(hoone, mis on jaotatud samaste abil löövideks). Pühakodades oli sissepääas läänes ja altar idas.basiilikatel oli kesklööv külglöövidest kõrgem. Alguses torne polnud kiriku küljes, tornid olid kirikutest eemal
leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid 3.Tavalisi antiikkunsti motiive käsitleti kristlaste poolt tingmärkidena lambatalle õlul kandev mees Hea Karjane (Kristus) kala Kristus ankur - lootus paabulind surematus tuvi Püha Vaim rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja 4.Reljeefikunst a) reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage b)temaatika on võetud Piiblist varakristlikud reljeefid rõhutaad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust monumentaalsust ei peeta enam oluliseks kasutatakse tingmärke 5.Diptühhon kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel sisekülg kaetud vahakihiga puust, elevandiluust või mingist väärismetallist kasutati varakristlikul perioodil omamoodi meelespeadena
· Paabulind surematus · Tuvi pühavaim On olemas ka motiivid, mis illustreerivad mõnda kohta piiblist. Kõige tuntumad ikoonid on rist ja ülestõstetud kätega inimene ehk palvetaja. Piibli tegelased meenutavad veel inimesi, mis siis, et on kohmaka võitu. Kuid neil on suur tähendus, sest just nendest sai alguse uue ajastu kunst. Välditi skulptuure, kuna kardeti sarnasust paganlike religioonidega. Selle asemel tegeleti reljeefi kunstiga, millega kaeti sarkofaage. Vormilt on need reljeefid nagu roomlastel, kuid ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi. Taheti ühendada kristlust Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja kannatusi. Reljeefid muutusid tinglikumaks (monumentaalsus ei olnud enam oluline, jutustus tehti arusaadavaks tinglikult).
Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Kasutamine Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid. VanaEgiptuses tehti jugapuust sarkofaage. Mõnel pool on andami maksmist nõutud jugapuupuidus. Jugapuust tehtud vibusid ja ambusid on peetud paremaks muust materjalist tehtutest. Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna. Jugapuust on sorte aretatud. Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli. Mürgisus Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised
9 saj oli j2rjekorde k6rgperiood.9 saj levis viie kupliga ristkuppelkirik.Kuna kiriku v2lisseinad olid siledad siis hakati seinte kaunistamsieks kasutama petikaid.Petik on lame ust v6i akent meenutav syvend seines.Bytsantsi seinte kapiteel erines varajasematest.Kapiteeli moodustavad kaks kiviblokki mis on ylalt laianevate tahkudega ja kaetud reljeefidega. Skulptuur Ymarplatsika ehk kujud puudusid kuna ei tahetud sarnaneda eelnevate uskudega.Tehti reljeefi millega kaunistati kapiteele ja sarkofaage. Maalikunst 3 maalikunsti liiki>seinamaal ja mosaiik,ikoonid ehk pyhapilt,miniatuurmaal.Seinamaalidega ja mosaiikidega kaunistati kirikute siseseinu.V2lja t66tati kindel kord piibliaineliste maalide paigutamiseks.Lisaks kujutati ka valitsejaid.Kolm v2rvi domineerisid>must,kuldne,violetne.Figuurid on pikaks venitatud.Ikooni maali eeskuju v6eti Egiptuses ja Syyrias levinud muumjaportreedest.Ja ristiusus kujutatakse ikoonide pyhakuid ja m2rtreid.Ikoonid on maalitud pinnaliselt
väljendatakse tollaste inimeste tõdesid. Esimeste sajandite kunstil on pigem sotsiaalne kui esteetiline väärtus. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga. Kunst sai ühiskondliku elu osaks. (Lassus 1966) Vanimad säilinud kristliku kunsti mälestised pärinevad haudadest. Maeti sarkofaagidesse (kivihauad), algselt eelkõige Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis sarkofaagidesse matmise komme ka läände. Sarkofaage kaunistati kristlike motiividega – näiteks Kristuse surnuist ülestõusmine; kasutati ka otseselt varasemast (antiigi kunstist) üle võetud kaunistusmotiive – viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekrid, millele anti (piiblistseene kasutades) kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. sajandist, pärast kristluse tunnustamist. Maeti maa-alustesse katakombidesse. (Onasch, Schnieper 2003).
Kirikud on ida-lääne suunalised, kus altar on alati idas ja peasissepääs läänes. Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell. 2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Kirikud on ida-lääne suunalised, kus altar on alati idas ja peasissepääs läänes. Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell. 2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
ehk Isa, või oleks tegu ebajumala kummardamisega. SKULPTUUR Bütsantsi kunst Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti Bütsantsi kunsti tähtsaim aines oli kristlus. Kujutatavad vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem zestid ja värvid said täpse tähenduse. Bütsantsis kasutati harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika rohkesti muna emaili, mis oli püsiv ja tehtud ikoonid on alles võeti eranditult alati Piiblist. tänapäevani. Seda müüdi ka teistesse maadesse. ARHITEKTUUR Bütsantsi kunsti varaseimate näidete hulgas on Itaalias Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus Ravennas asuva San Vitale kiriku mosaiigid. jumalateenistuseks sobivate ruumide järele
sümb. palvetajat. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kuju kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt. sarkofaage. Vormilt meenutavd need varakristlikud reljeefid ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma
tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid. Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega. Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero valitsemise ajal (64-67 a). 4-5. saj. ehitati ta hauale Rooma Peetri basiilika. Varakristliku kiriku eeskujuks ei sobinud antiiktemplid, kuna olid rajatud jumala kuju jaoks ja inimesed sinna ei pääsenud. Sellepärast võeti kasutusele:
maalingud ja mosaiigid akende all või vahel. Mosaiigis kasutati siledaid marmortükikesi, erksavärvilised klaasikuubikud. Koloriit heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Seinamaalidel kujutati nagu katakombideski piiblistseene. Mosaiigis kujutati pühakuid tardunud poosidega. Figuurid on rikkalikult rõivastatud . Kiriku idaosa ja altari ümbrus on rikkalikult kaunistatud. Skulptuur - ei loodudki vabalt seisvaid skulptuure, harrastati rohkem reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Varakristlik reljeef rõhutab kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. 15. Bütsantsi arhitektuur Kujunes välja 5. saj pKr kui Lääne-Rooma riik kukutati. Kirikud olid tsentraalehitised; ringi,ruudu,võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujulised. * Hagia Sophia katedraal. Minaretid tornid moseedel. * San Vitale kirik 8 nurkne. Tähtsal kohal olid mosaiigid. 9 saj. hakati ehitama 5 KUPPEL kirikuid. Hilisbütsantsi kirikud on tagasihoidlikumad.
6) Mis on etruskide kultuuri tundmaõppimise peamisteks allikateks? Nende hauad. 7) Kirjelda etruskide hauakambreid! Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad hauakambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda, kivist ehitatud majataolised hauakünkad. Enamik haudu asusid suurte rühmadena, surnute linnades. Etruskid tuhastasid oma surnuid. 8) Kirjelda rikaste etruskide sarkofaage! Vaata ka illustratsiooni lk 75! Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Etruski hauakirstudel lebavatel figuuridel on mõnikord ilme, nagu võtaksid ka nemad osa suursugusest nautlemisest 9) Kirjelda etruski hauakambri sisemust! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid.
kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR: Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika.
katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Katakombe on leitud mitmel pool LähisIdas, Itaalias jm. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seinaja laemaalid. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast e Kristust. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti nt sarkofaage. § 20. Kirikuehituse algus. Mosaiigid. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas, mida on küll hilisemate ümberehitustega muudetud.
Revolutsiooni ajal püüdis lihtrahvas hävitada kõike, mis sümboliseeris vana korda. Vägivalda kasutasid revolutsioonitegelased endiste priviligeeritud seisuste ja kuninga, samuti mässuliste suhtes; kriisiolukordade lahendamisel kasutati vägivalda "kahtlaste" (nende, kellel oli eriarvamus või kes olid ebakindlad) suhtes. 10 Mineviku eitamise väliseks vormiks oli kultuuriväärtuste hävitamine, lõhuti kirikute sisustust: kujusid, maale, sarkofaage, samuti raamatukogusid ja arhiive, hävitamaks dokumente, kus olid kirjas maksud ja kohustused. Revolutsiooni käigus muutusid oluliselt inimeste väärtushinnangud. Revolutsiooni algul püüdsid rikkad oma jõukust varjata, revolutsiooni käigus rikastunud uusrikkad vastupidi üritasid omandatud jõukust igati demonstreerida. Tõusikud ei teadnud, kuidas peaks rikas inimene elama.
Usukommete täitmiseks katakombid maa-alused koopad kuhu seintesse maeti surnuid Osalt looduslikud koopad, aga ka inimeste kätetöö, nt Rooma linna all oli käikude kogupikkus 900 km Seina ja laemaalid · Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale · Temaatikas oli kõrvale jäetud erootika, paganlus Kristlik sümboolika vihjed ristiusule Nt püha vaim tuvi Sagedane ka ülestõstetud kätega inimene palvetaja Vabalt seisvaid skulptuure ei tehtud Reljeefkunst ehiti sarkofaage, rõhutavad kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust Monumentaalsust ei peetud enam tähtsaks, jutustused tingmärkidega Diptühhon kaheosalinne kokkuklapitav kirjutustahvel, sisekülg kaetud vahaga, materjalid: puust, elevandiluust, väärismetallist Nt diptühhon peaingel miikaeli kujutisega Varakristlik kirik: · Basiilika stiilis · Pikergune hoone · Kaherealised sambad jaotasid 3 lööviks · Lääne-idasuunaline(uks läänes)
varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp
annaabi.ee 
