BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS........................................
saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud kõhus, valulik sooletühjendamine. Shigella perekonda kuuluvad bakterid levivad saastunudtoidu ja veega. Riikides, kus veehügieeni tase on kõrge, shigella tavaliselt levima ei pääse. Shigellad tungivad sügavale sooleseina ja tekitavad sealhaavandeid, mis paranevad armidega. Shigelladest vabanevad toksiinid ehk bakterimürgid, mis põhjustavad põletikku sooleseinas ning palavikku ja halba enesetunnet.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või
.........................................................................................10 Toiduinfektsioon.................................................................................................................. 10 Helmintoos...........................................................................................................................10 Helmintooside vältimine..................................................................................................11 5 SALMONELLOOS............................................................................................................... 12 Tekkepõhjused ja -mehhanismid......................................................................................... 12 Sümptomid...........................................................................................................................12 Diagnoosimine.........................................................................................................
....................................14 ..................................................................................................................................................14 Tuulerõuged............................................................................................................................14 Mumps....................................................................................................................................15 Salmonelloos............................................................................................................................17 Kokkuvõte:........................................................................................................................................19 Kasutatud kirjandus:..........................................................................................................................20
Haigused SALMONELLA Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum....................................
Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Botulism Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda näiteks saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 minuti jooksul 100 kraadi C juures. Kahtlustada tuleb alati paisunud konserve (nt purgi kaas on sisemisest rõhust kumer). Botulism Botulismus (ld.k) Salmonelloos Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate
BAKTERHAIGUSED aleksander pihlak SALMONELLOOS Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikuks võivad olla paljud koduloomad! Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees ning munas. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloosi saabumisel tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, väike palavik ja äge kõhulahtisus. AIDS'i haigetel võib see lõpeda surmaga. Ravi protsessil ei tohi tekkida vedelikupuudust. Raviks kasutatakse antibiootikume. Ennetamiseks mitte süüa omletti ja vähekeedetud kanamune. TUBERKULOOS
sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED
Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusaige väljaheidetetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigustekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade
Esimesed haigusnähud sarnanevad külmetusele, kuid 1-3 päevaga tekib üliraske seisund, hingamishäired ning mõne päeva möödudes šokk. Kopsupõletikku tavaliselt ei teki, vaid kujuneb keskseinandi lümfisõlmede lagunemisest põhjustatud põletik ehk hemorraagiline mediastiniit. Antibiootikumravi võib muuta haiguse kulgu ainult siis, kui seda alustatakse varajases staadiumis. Kopsuvormi suremus ravimata juhtudel on üle 85%.[7] Soolevormi iseloomustab seedetrakti äge põletik. Esimesed haigusnähud on iiveldus, isutus, oksendamine ning palavik. Sellele järgneb kõhuvalu, veriokse ning verine kõhulahtisus. Soolevormi puhul on suremus kõrge, ravimata juhtudel ületab 85%. Juhul, kui tüsistusi (soole mulgustumine, septiline šokk) ei teki, paraneb haige umbes 2 nädalaga.[5] 10 DENGUE VIIRUSPALAVIK Dengue viiruspalavikku palavik nimetatakse ka “Kontimurdev” palavik ehk Breakbone fever.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega. Haigus kestab tavaliselt 4 kuni 7 päeva. Haigust ravitakse tavaliselt ambulatoorselt, vaid raskemad haigusjuhud vajavad haiglaravi. Salmonellade kroonilisteks kandjateks on kodu- ja metsloomad, sealhulgas kodulinnud, veised, sead, närilised, koerad, kassid, aga ka lemmikroomajad nagu kilpkonnad
Euroopa liidus töötab hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris umbes 7,8 miljonit inimest. Töötingimused võivad sageli olla rasked ning esitada töötajatele suuri nõudmisis: olla füüsiliselt koormavad, ajutised või ebakorrapärase tööajaga. Suurte nõudmiste alla võib kuulude eeskätt klientidega otsene kokkupuude. Seetõttu võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. ,,Toiduvalmistamine peab toimuma ranges vastavuses tänapäeva nõuetega. Tuleb vältida toidu või joogiga levivaid nakkusi. Ka toiduvalmistajad ise võivad haigestuda." (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid Nakkusoht, lk 283) Ei tohi unustada, et haiguse sealhulgas kutsehaiguse tekkel on olulisteks näitajateks ka töötajate individuaalsed omadused, milleks on: vanus, sugu, kehaehitus, pärilik soodumus, tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus ja toimetulekuvõime. ,,Liiga tugeva tööpinge korral täheldatakse peamiselt kätel, harva ka jalgadel (nt raskeveokite
Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn * alla jääb kest ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus * rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge * viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA
antud loomaliigile kasutamiseks, kui just veterinaar seda ei kirjuta); ravimite kasutamine ainult siis, kui selleks on vajadus (varem nt anti profülaktika mõttes antibiotse, a need jõuavad kõik inimtoitu) 14. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus, suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse. Kõhulahtisus
Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 12. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja 13. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus, suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid
Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid
põskkoopapõletik, dehüdratsioon, krooniliste haiguste nagu südamepuudulikkus, astma või diabeedi ägenemine. Gripp võib põhjustada ka surma (nt HIV-positiivsetel inimestel ja vanuritel). Kõige suuremad gripi hooajad on kevadel ja sügisel. Gripi peiteaeg on 1-4 päeva. (Gripp) Grippi sümptomiteks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), lisaks veel kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused ning kõhulahtisus. (Gripi info) Gripp levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sama oluline on ka levik saastunud käte abil. Köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Seetõttu tuleb alati midagi suu ette panna (nt varrukas, taskurätik). (Gripi info) Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiin hakkab mõjuma 10-14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste
kõrvaldatud. Kui rikkumised korduvad ja ohutus pole tagatud, võetakse kaalumisele toidukäitleja kauplemisluba. Nõuete mittetäitmise korral tehtavas ettekirjutuses määrab toidu- ja veterinaarametnik toidukäitlemisettevõtte omanikule täitmise tähtaja sõltuvalt terviseriskist. Väiksemate rikkumiste korral määrab toidu ja veterinaarametnik trahve. Trahvi suurused olenevad rikkumisest. Kõige rohkem põhjustavad trahve järgmised toiduhügieeni eeskirjade rikkumised: · koristamata ja määrdunud ruumid; · liiga soojad tingimused madalat temperatuuri nõudvate toitude valmistamiseks ja säilitamiseks · aegumistähtaja ületanud toiduainete müük. NÄIDE: Kui tuleb Toidu- ja Veterinaarametnik toidukäitlemisettevõttesse ja leiab külmikust eilse kuupäevaga hapukoorepaki (seda ei tohi toidukäitlemisettevõte enam realiseerida, vaid peab olema käitlusest kõrvaldatud). Selle eest võib ametnik toidukäitlejat trahvida.
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2),
kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude),
immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang). Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Kasside parvoviirus (FPLV) -> Kasside parvoviirusinfektsioon ehk panleukopeenia ehk kasside katk Kasside panleukopeenia on ägedalt kulgev kaslaste viroos. Kasside parvoviirus on väga vastupidav väliskeskkonnas, kus säilitab eluvõime kuni aasta. Seose sellega on nakkus väga ulatusliku levikuga. Etiopatogenees: Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vireemiaga teistesse organitesse ja kudedesse. Täiskasvanud kassidel paljuneb viirus luuüdi, lümfisõlmede, tüümuse ja põrna lümfoid- ning müeloid prekursorrakkudes ja soolekrüpti
ka saastunud esemete kaudu. Toitu valmistades on mitu erinevat võimalust kuidas saab stafülokoki bakter toidu sisse, kas läbi inimese hingamisteede või siis saastatud käte kaudu, näiteks kui kätel esineb mõni haav. Stafülokoki bakterile on optimalseks paljunemise temperatuuriks toatemperatuur. Sellistel tingimustel paljuneb bakter kiiresti ja eritab mürgiseid toksiine. Need toksiinid põhjustavadki mürgitusi. Toiduainete kaudu levivaid nakkushaigusi: Salmonelloosi tekitab Salmonella bakter. Botulism tekitab C. Botulinium bakter Soolepõletiku tekitab E. coli bakter Väljatoodud kolmest toidumürgitusest on kõige ohtlikum inimesele botulism. Botulismi tekitajad toodavad teadaolevalt kõige tugevamat bakteriaalset mürki, neurotoksiini. Neurotoksiin mõjub halvasti närvisüsteemile. (surmav kogus on 10-9g 1kg kehamassi kohta). Botulismi põhjustavate bakterite spoorid ei hävi keemistemperatuuril
Laigu servades võib esineda nn. satelliitkoldeid. Kandidiaas suu nurgas 5 Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud lõhed. Värviline kliiketendustõbi Tegemist on kroonilise pindmise naha seenhaigusega. Rinnakul, seljal ja kaelal esinevad ümmargused, pruunikas-roosad või valged laigud. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud. Tüüpilise haiguspildi korral ei teki jalgade seenhaiguse diagnoosimisel probleeme. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse nahalt ja küüntelt proov haigustekitajate mikroskoopiliseks uuringuks. Ebatüüpilistel juhtudel on seenhaiguse eristamiseks psoriaasist või ekseemist vajalikud lisauuringud, näiteksproovitüki võtmine.
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid:
Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50%) kui ka taimse (50%) päritoluga valke. Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus pidurdub lastel kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, samuti väheneb vastupanuvõime nakkushaigus- tele. Tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valgu- vaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liig- tarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, langeb organismi resistentsus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritus- funktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõpp-produktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus
inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Katk on ajalooliselt olnud kõige suurema surnute arvuga lõppenud haigus. Haigusepõhjustajad bakterid kanduvad enamasti edasi metsikute näriliste, kuid ka kirpude abil inimeste eluasemetes. Haiged närilised võivad inimestega ise kokku puutuda. Euroopasse jõudis see Krimmi ja Itaalia kaudu. Katk levib inimese organismis väga kiiresti. Kui haigust ei diagnoosita ja ravi ei alustata, võib inimene surra ühe ööpäeva jooksul. Katkupõhjustajad paljunevad kiiresti inimese veres ning lagundavad inimese vererakke. Selle tagajärjel tekivad mustad villid nahal.
villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga. ● Haavand kattub söetükki meenutava musta korbaga. Põrnatõve nahavorm avaldub 3-5 päeva jooksul nakkusest. Ravita sureb umbes 20% siberi katku nahavormi põdevatest inimestest. 2. vorm- gastrointestinaal-põrnatõbi Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2-5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi, tekivad raske mürgistus, kõhulahtisus, sisemised verejooksud, haige oksendab verd. ● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki NSV rajoonis siberi katku 37 inimest: nad olid kokku puutunud haigete loomadega ja söönud nende tapasaadusi. Katk oli levinud erasektori loomade hulgas, kelle üle veterinaarne kontroll peaaegu puudus: loomi tapeti kodus ja tapasaadusi kasutati vabalt.
o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne o Bioloogilised siirutajad- teised kodu- ja ulukloomad, inimene, linnud, väliparasiidid o Viiruse loomulikuks reservuaariks on puugid, kelle organismis viirus püsib ja paljuneb. Puugid nakatuvad vireemia staadiumis loomadel parasiteerides Patogenees Viirus satub organismi läbi hingamisteede, seedetrakti või puugi hammustuse korral läbi naha Viiruse esmane paljunemine toimub tonsillides, edasi liigub teistesse lümfisõlmedesse ja kandub verega laiali kogu organismis. Viirus paljuneb lümfotsüütides ja retikulaarrakkudes. Rakud hävivad ja suureneb veresoonte seina läbilaskvus. Tekivad tursed, verevalumid, infarktid, kudede varustus hapnikuga väheneb, ainevahetusprotsessid on häiritud ja organismi kuhjuvad toksilised laguained
vaktsineerimata laste surmasid. Punetised Punetised on lapseeas ja ka täiskasvanutel suhteliselt kerge kuluga haigus. Palavik, lööve ja kaasuvad liigesvalud on mööduvad. Probleemiks on aga kaasasündinud punetiste sündroom ehk väärarengud. Punetiste põdemine raseduse esimesel kolmandikul annab kuni 90% riski, et sünnib pime, kurt, südamerikkega või vaimse arengupeetusega laps. Raseduse teisel kolmandikul põetud punetised põhjustavad väärarenguid kolmandikul juhtudest. Nakkus võib põhjustada ka raseduse katkemise. Arenenud riikides on hea vaktsineerimishõlmatuse juures (95% ja enam) punetised peaaegu kadunud ning kaasasündinud punetiste sündroomi ei esine. Kui vaktsineerimishõlmatus aga langeb, tuleb haigus tagasi ja rasedusaegne kahjustus muutub taas võimalikuks. Mumps Mumps on piisknakkuse teel kergesti leviv haigus. Peamiselt kahjustab mumpsiviirus kõrvasüljenääret, mis suureneb ja muutub valulikuks. Vähemtuntud on viiruse kahjustav
Klamüdioos Süüfilis Mükoplasmoos Viirusnakkused: Herpesnakkus Inimese papilloomiviiruse nakkus HIV, AIDS B- ja C-hepatiit Seennakkused: Õpik lk 70-73 Kandioos Helina Reino ettekanne uue õppekava Algloomanakkus: täiendustega Trihhomoniaas Suguhaiguste levik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
