50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
290848
Õppematerjali autor
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.........................................................................8 9. ASPERGILLUS................................................................................9 KASUTATU
Ohtlikud nakkushaigused maailmas Andra Pant, NT 12 Shigelloos, teise nimega düsenteeria Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia
.........................................................................................10 Toiduinfektsioon.................................................................................................................. 10 Helmintoos...........................................................................................................................10 Helmintooside vältimine..................................................................................................11 5 SALMONELLOOS............................................................................................................... 12 Tekkepõhjused ja -mehhanismid......................................................................................... 12 Sümptomid...........................................................................................................................12 Diagnoosimine.........................................................................................................
....................................14 ..................................................................................................................................................14 Tuulerõuged............................................................................................................................14 Mumps....................................................................................................................................15 Salmonelloos............................................................................................................................17 Kokkuvõte:........................................................................................................................................19 Kasutatud kirjandus:..........................................................................................................................20
Haigused SALMONELLA Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni
................5 1.6 Clostridium botulinum...........................................................6 2.Hallitused.................................................................................... 6 2 1. Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid 1.1 Salmonella Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse Pilt 1 Salmonella suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella- enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi
toksiin. Tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda näiteks saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 minuti jooksul 100 kraadi C juures. Kahtlustada tuleb alati paisunud konserve (nt purgi kaas on sisemisest rõhust kumer). Botulism Botulismus (ld.k) Salmonelloos Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonellaenteriiti ehk soolepõletikku. Haigestumise oht on põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha (sagedamini linnuliha), tooreste linnumunade söömisel, kui need on salmonellatekitajatega saastunud. Salmonelloosi haigestumise esimesed nähud (oksendamine,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid