Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saksamaa,Prantsusmaa ja Inglismaa 19.saj.lõpus ja 20.saj. alguses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahutused, ametiühing, liitriik, ümberkorraldusi, soovisid, kolooniaid, tavalisest, kolonialism, kommuun, rantjee, streik, kolmikliit, bismarckPresident Louis Bonaparte korraldas 1851.a riigipöörde, millega koondas võimu oma kätte ja sai aasta hiljem keisririigi taastamise järel Napoleon III nime all keisriks. 13.Miks Prantsusmaa sai sõjas Preisimaaga 1870.-1871 lüüa? Preisimaal oli tugevam armee ja parem ettevalmistus, nad tegutsesid kiiresti ja oskuslikult.Prantsuse armee ei olnud aga sõjaks hästi valmistunud. 14.Kes olid kommunaarid? Pariisi Kommuuni liikmed. 15.Milliseid ümberkorraldusi tegid vabariiklased Prantsusmaal Kolmanda vabariigi alguses? Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju, jõustus sunduslik tasuta algharidus, koolis asendati usuõpetus moraaliõpetusega, riigi tasemelhinnati ümber ajaloosündmusi, kommunaarid vabastati süüdistustest ja karistustest, riigi hümniks sai „Marseljees“. 16.Kes on rantjee? Ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik. 17.Kellest saab 19
MIS OLI PRANTSUSMAA MAJANDUSE PEAMISEKS HARUKS? TÄPSUSTA. Põllumajandus. Prantsusmaal toodeti häid ja kvaliteetseid naturaalveine jne. Nende tootmine vähenes kuna vaesed inimesed said endale paremini lubada odavaid piiritusveine. Vaesete jaoks ei olnud kvaliteet tähtis. MILLELE KESKENDUS NAPOLEON III OMA VALITSUSAJAL? Majanduse arendamisele ja aktiivsele välispoliitikale. Edukas välispoliitika pidi keisri arvates kindlustama tema vägivaldselt haaratud võimu, ära hoidma siseriiklikud rahutused ning väljaastumised. MIKS OLID PRANTSUSMAA MAJANDUSES PROBLEEMID? Kuna Prantsusmaa peamisteks majandusharudeks olevad põllumajandus ja tööstus ei suutnud enam Euroopas konkurentsile vastu hakata langes ka majandus Prantsusmaal. Prantsusmaa naturaalveine ei olnud enam väga vaja, sest elanikkonnad olid vaesed ega suutnud endale kalleid ja klaviteetseid jooke lubada. Vaesed hakkasid tarvitama odavaid ja kangeid piiritusveine. Maailmaturu ja
majanduslik ühtlustamine.Sellega suurenes Bismarcki toetajaskond. Prantsusmaale see ühendamine muidugi ei meeldinud ja slp puhkes Saksa-Prantsuse sõda.Prantsusmaa aga alistati. Saks keisririigi väljakuulutamine. Lõuna-Saksa riikid ühendatigi Põhja-Saksa Liiduga edukalt.Saksa keisririik kuulutati 1871.aastal pidulikult Prantsusmaal välja.Wilhelm, I sai ühendatud Saksamaa keisriks.Ja rahvusriigi loomine andis hea võimaluse erinevaks arenguks. Riigikord. Saksa Keisririik oli liitriik,kuhu kuulusid 4 kuningriiki,6 suurhertsogkonda,12 hertsogkonda,3 vabalinna ja eraldi veel Elsass-Lotringi piirkond.Keisririigis teostati välis-,tolli-,rahandus-,kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat.Keisri kõrval tegutses seadusandliku organina parlament,mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast.Keisri kõrval oli tähtis ka riigikantsler,kelleks sai muidugi Bismarck. Wilhelm II uus kurss. Peale Wilhelm I surma sai troonile Wilhelm II,kes ei soovinud kellegiga oma võimu jagada ja
Saksa- ja Prantsusmaal viid läbi sotsiaalseid reforme. 12. Võrrelge nende maade välispoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused USA'l ja Inglismaal olid väiksed sõjalised kulutused, samas, kui Prantsusmaa ja Saksamaa nägid vaeva, et oma sõjaväe ja laevastiku korralikult üles ehitada. Inglismaa ja Prantsusmaa olid mõlemad tugeva kolooniariigid ja Saksamaa hakkas veel oma kolooniaid looma. USA'l ei olnud kolooniaid vaja, sest temal oli juba tooraine ja tööjõud omal olemas. Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid mõlemad liite teiste maadega. Prantsusmaa sõlmis liidu Venemaaga ja Saksamaa kõigepealt Kolmekeisriliit (Austria- Ungari, Saksamaa ja Venemaa), mis tagas Saksamaale Venemaa neutraalsuse ja hiljem Kolmikliit(Austria-Ungari, Itaalia, Saksamaa), mis oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Prantsusmaa oli ka ainuke riik, mis sai sõdades pidevalt alandavalt lüüa.
Saksamaa tõeliselt suureks riigiks. 1) Mida tähendas ,,uus ajastu Preisimaal"? Et päevakorda hakkas ilmuma rahvusliku ühtsuse idee ning taheti ühendada Saksamaad. 2) Milliseid abinõusid kasutades õnnestus Preisimaal Saksamaa ühendada? Alguses sõjaga, vallutades tagasi Taanilt mitmed endised linnad ning kukutada Austria ülemvõim Saksa aladel. Loodi ka Põhja-Saksa Liit. 3) Saksamaa oli liitriik. Mida see tähendab? Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev ja juhiks Preisi kuningas. Liitriik koosneb paljudest väikestest alamüksustest. 4) Miks hüüti Bismarcki raudseks kantsleriks? Sest ta oli väga kindlakäeline ja karm mees, kes uskus, et lihtsalt jutuga ei lahenda midagi ära. 5) Milles seisnes Wilhelm II uus kurss? Tema idee oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks ja võimsaks maailmariigiks. 6) Selgita mõistet maailmapoliitika?
*Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV - koloonia => India, Egiptus *Prantsusmaa: - koloonia => Maroko, Alzeeria, Tuneesia. *Jaapan: - koloonia => Korea *Venemaa: - ülemere kolooniaid polnud. *Saksamaa: - koloonia => Saksa Edela-Aafrika 2. Koloniaalimpeeriumite tekke eeldused ja põhjused? Tehnika ja majanduse arengu (näidetega) seos imperialismi arenguga? Kuidas majanduse arenguga kaasnev konkurents võis viia riikidevaheliste konfliktideni? - Eeldused: *Suured maadeavastused 15.saj. * Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitikas kui ka teaduses. Põhjused: *Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust laiendada majanduspiire.
5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III? Ta korraldas riigipöörde ja koondas võimu endale. 9.Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa? Ta oli halvasti ettevalmistatud. 10.Mida kujutas endast Pariisi Kommuun? Tööliste moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus. 11.Milliseid ümberkorraldusi viidi sisse III vabariigis? Kodanikuõigused, vähendati kirikut koolis ja ühiskonnas, Tasuta algharidus. 12.Millised olid Prantsuse majanduse põhiprobleemid? Veini ei tahetud enam osta, põllum. konkurentsist väljas. 13.Kes on rantjee? Laenuprotsentidest / väärtpaberituludest elatuv isik. 14.Kuidas püüti ellu viia Prantsuse välispoliitikat
5. Kuivõrd edukas oli Napoleon III valitsejana? Mitte eriti, tal ei olnud rahva poolehoidu, ta kaotas sõjas ja langes vangi. Kuid ta tegeles aktiivselt välispoliitikaga. 6. Millised kaugemale ulatuvamad tagajärjed Prantsusmaa jaoks olid sõjal Saksamaaga? Prantsusmaa kaotas sõjaga 5 miljardit franki ja hea tööstuspiirkonna ALsace Lorraine´i. See andis Prantsusmaa majandusele tugeva hoobi. 7. Miks olid Prantsusmaa ja Saksamaa lepitatud vaenlased? Mõlemad riigid soovisid suurendada enda valdusi. Pärast sõda soovis Prantsusmaa kättemaksuks Saksamaa purustada. 8. Kuidas võivad olla seotud Prantsusmaa majandusprobleemid ja industriaalühiskonna areng maailmas? Tööstus ei suutnud arenguga sammu pidada. Nad pidid ka loovutama Alsace Lorraine´i Saksamaale. 9. Miks kaotas Inglismaa 20. sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Põhjenda.
-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Eurooplased suundusid Põhja-Ameerikasse, et alustada uut elu, leida maavarasid või põgeneda senisest elust. Kolooniad on asumaad. Kõige rohkem oli Ameerikas kolooniaid Inglismaal, nimelt 13 tükki idarannikul. Kolooniate ja emamaade vahel halvenesid suhted, sest Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning sättis neile igasuguseid piiranguid ja nõudmisi, Inglismaa tahtis tõsta kolonistide maksukoormust. Ärveas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes kuulutas välja Iseseisvus-deklaratsiooni 4. juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad
„Revolutsioon sööb oma lapsi“, Dantoni hukkamine. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljoteeriti ka Robespierre’i endine sõber Danton. 9. termidoori riigipööre (juuli 1794). termidoorlased ehk mõõdukad jakobiinid ja „Soo“ liikmed ei püüdnud otseselt rev.lõpetada vaid anda sellele teine eesmrök ning kehtestada teised valitsemisprintsiibid. Parlamendi juurde loodi palju komisjone. Pariisi Kommuun kaotati, linn jagati 21 regiooniks, igalühel neist oma linnapea ja valitsus. Nende vastu tõusti üles. Reaktsiooniline terror. Rahvas suudeti lubadustega maharahustada, kuid pärast mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist hukati. 13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud. Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrde võimuga direktorit
Tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase, avardus eurooplaste maailmapilt, kujunesid uued filosoofilised, poliitilised ja majandusalased õpetused. 8.Mis on reformatsioon?Nimeta selle põhjused. Reformatsioon on usupuhastus. Usupuhastus on ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon on nii kiriku kui ka ühiskonna muutmine. Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla, vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. 9.Kes on ja millega läks ajalukku Martin Luther? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teist kristlik traditsioonide õpetust. 10.Kuidas toimus reformatsioon Inglismaal? Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16. Sajandil poliitiliste ja
1860ndatel oli sotsialistlikud liikumised, eriti marksism saanud uue hoo ja hingamise ning Bismarck selgelt üritas oma konservatiivse ja kodanliku suhtumisega seda vaigistada. 1878 sotsialismi seadus, millega keelustas igasugused sotsialistlikud parteid. Põhjuseks toodi Bismarcki poolt atendaadikatsed keisrile. See pigem kasvtatas rahva poolehoidu sotsialistide suhtes. Kui 1890ndatel sotsialistlikud parteid uuesti legaliseeriti, siis sest oli saanud suur massipartei. PARIISI KOMMUUN Nõukogude ajal üheks kõige võltsikumaks teemaks. Ses nähti esimest tõendit proletariaadi diktatuurist. Sai alguse Prantsuse Preisi sõjas, kus Pariis langes septembris 1870 Preisimaa piiramise alla, ent rahvas ise mobiliseeris end kõvasti. Algselt Pariisi ei loovutatud, piirati jaanuarini. See tõi kaasa nälja ja viletsuse Pariisis.Pariisi elanikkonna suurus oli sel ajal juba 1,7 miljonit. Pariisi loomaaed söödi tühjaks. Kui Pariis jaanuaris langes
lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida. Arreteeriti ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel. Kuid Konvendi toetuse kaotanud Robespierre mõistis ilmselt, et võitlus on juba kaotatud ning keeldus parlamendi vastu relvajõudu kasutamast. Nii võeti ta sama päeva õhtul uuesti kinni ning hukati järgmisel, 28. juulil 1794. Jakobiinide diktatuur oli lõppenud. 13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pärasr jakobiinide kukutamist tõstsid pead rojalistis. Troonitaotleja oli Louis XVI poeg ja vend. 13 Vandemjäär 1975 (5
Liberaalid on hakanud Viini kongressi suhtuma üldiselt halvakspanuga, nimelt territoriaalsete muudatuste pärast, mis viidi ellu enesemääramist eirates. Konservatiivid seevastu on imetlenud ja kiitnud Viini lahendusi nende realismi pärast, mis puutub suurriikide vahelistesse suhetesse, ja selle eest, et need aitasid mitmekümneks aastaks säilitada rahu. 2) Selle lagundamine õpik lk.167 Põhitegurid: - siseriiklikud pinged ja rahutused, mis tingivad Püha Liidu tegevuse - idaküsimus – Venemaa ja Austria huvide põrkumine Balkanil Kuna 1848.a. revolutsioonis tagandatakse Metternich, kes oli Viini süsteemi hoidja ja Prantsusmaal tuleb võimule Napoleon III, kellel on suurriiklikud ambitsioonid, siis puhkenud Krimmi sõda (1853-1856) lagundab lõplikult „Euroopa kontserdi). Tänu Viini kongressil loodud süsteemile puudusid Euroopas sel perioodil suuremad riikidevahelised sõjad
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine)
RESTAURATSIOON vana võimupoliitika taastamine SOVINISM - rassi-, soo- või mingi ingimgrupi üleolek teistest KOLMEKEISRILIIT Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksamaa, Austria- ungari ja Venemaa vahel. Eesmärk: hoida Prantsusmaad tugevnemast. KOLMIKLIIT 1882. a loodud liit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata kolooniaid ja suurendada võimu merel; Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil; Itaalia soovis end kaitsta. REALPOLITIK peamiselt Saksamaa ühendamisega seotud mõiste, mis tähendab seda, et poliitika ajamisel kasutatakse pigem jõu ja diplomaatia meetodeid kui eetika- ja moraali punkte 4. Seleta mõistet IMPERIALISM Venemaa näitel 5 seostatud faktirohke lause abil. Venemaa soovis laiendada oma mõju Lähis-Idas. 19. saj
valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). · Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiine. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). soov pärismaalasi tsiviliseerida jne
toodangu valmistuseks). Samas kontroll ja regulatsioon tootmise üle oli väga suur. Nimelt oli koostatud palju erinevaid määrusi, kuidas tootmisprotsess peaks toimuma. See oli riigi poolt väga reglementeeritud. Prantsusmaa majandusele tuli kahjuks eeskätt luksuskaupade tootmisele tähelepanu pööramine (parfüümid, meigitarbed, vaibad, pits, siid, samet). Et toorainet saada, oli tarvis kolooniaid. 17. sajand oligi asumaade hõivamise periood. Sealt sai ühelt poolt toorainet ja teiselt poolt sai sinna ka tooteid müüa, kuigi Prantsusmaa seda ei teinud (polnud turgu). Prantsusmaa hõivas alasid PõhjaAmeerikas Kanada, Louisiana, Atlandi ookeanist kaugemale jäävad tänapäeva USA alad. Peale selle rajati kolooniaid Aasiasse IndoHiina (Vietnam, Kambodza, Laos, Tai).
*K. Päts Eesti riigitegelane; Eesti Vabariigi I president. *V.Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. *F. Foch Prantsuse väejuht; tänu temale ei karistatud sakslasi veel karmimalt. *W. Wilson USA president; aitas Pariisi rahukonverentsil rahu luua. Tegi rahukava, millega ei arvestatud. *M. Kemal Türgi president; tema abil õnnestus Türgil sõlmida antandiga uus ja soodsam rahuleping. *L. Kornilov Vene kindral; tegi ettepaneku rahutused jõuga maha suruda, millest keelduti. *V. Uljanov (Lenin) Venemaa bolsevike juht; Oktoobrirevolutsiooni läbiviija. *Kerenski Petrogradi Nõukogu esindaja; lubas valitsuse tegevust toetada, kui see täidab rahva tahted, kuid sõda Saksamaaga jätkus. *Schlieffen Saksa kindralstaabi ülem; koostas Saksa sõjaplaani (Schlieffeni plaan). *A. Brussilov Venemaa kindral; pealetung Galiitsiasse ja murdsid läbi Austria-Ungari kaitseliinist. *F
Balti erikord oli Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Koos valgustusideede levikuga hakati kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest .Alles keisrinna Katariina II sekkumine sundis Liivimaa rüütelkonda asuma talupoegade elu kergendamisele. Mõisakoormistele seati kindlad piirid. Talupojad said õiguse mõisnikku kohtusse kaevata. Kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud. Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes usulise kirjanduse väljaandmine : ilmus esimest korda eesti keele piibli täielik tõlge. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid rahva hulgas kalendrid .Need sisaldasid näpunäiteid ja nõuandeid küll põllumajanduse, küll arstimise valdkonnast. 5.VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM
provintside vastu, kuid mässu ajal ta suri ja pärast neid sündmusi, ka eelnevates lausetes lõppes valgustatud absolutismi poliitika Euroopas Prantsusmaal puhkenud revolutsiooni tõttu. 9. Venemaa 18. sajandil Noor tsaar Peeter I suundus aastal 1697 oma suure saatkonnaga välisreisile, et leida liitlasi Türgi vastu, kuid astusid hoopis Poolaga liitu Rootsi vastu ja 1700. aastal algas Põhjasõda, mis algas Venemaa jaoks kaotusega. Kaotus sundis Peeter I ümberkorraldusi tegema ja tänu nendele suudeti põhjasõda võita ning Venemaast sai Ida-Euroopa võimsaim riik. Aastal 1725 aga haigestus Peeter I ootamatult ja suri, kuid tema asemele tõusis troonile Katariina I, 1727. aastal aga juba legendaarne Katariina II, kes proovis ühiskonda paremaks muuta, uusi häid ja õiglasi seaduseid kehtestada ning talupoegade olukorda parandada, mis aga ei tulnud bojaaride vastuseisu tõttu kõne allagi. Algas suur talurahvasõda, mis algas 1773 ja lõppes 1775
Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! Revulutsioonid said alguse 1848 a jaanuaris Itaaliast 1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks. 1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas Berliinis 1848 a märtsi keskel Austria pealinnas Viinis ning võimult kukutati Metternich Mõnipäev hiljem vallandusid rahutused ka Ungaris. Revolutsioonide põhjused: Revolutsioonide põhjused: 1.1. Võim oli aadlike käes, aga rikastunud kodandus tahti samutiosaleda riigijuhtimises. 2. Aadlikud ei arvestanud tihti riiki juhtides ettevõtjate huvideg.a 3. Tekkisid majanduslikud raskused 4. Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud Jaanuar 1848- Revolutsioonid said alguse Lõuna-Itaaliast Veebruar 1848-Revolutsioon Prantsusmaal kukutati kuningas ja mõneks aastaks sai
Prantsusmaa. Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei toonitas, et järgib marksistlikku teooriat.Teenistuslik aadelkond ja progressiivne kodanlud, kes olid sada aastat unistanud ühtsest Suur-Saksamaast, savutasid oma eesmärgi kuid probleemid ja vastuolud säilisid.Saksa valitsus ei teadnud, kuidas taolisi küsimusi lahendada. Hakati vaid patriootilisust ja suurriiklust propageerima.Saksa ühiskonda hakkasid valitsema natsionalistlikud meeleolud.Pan-Germaani Liidu liikmed soovisid ühendada ühtsesse riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed, ükskõik kus nad siis ka ei elanud. Nende meelest ei olnud Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus end liiga tihedalt maailmakaubanduse ja maailmarahanduse süsteemiga ja muutus liiga kosmopoliitiliseks (natsionalismi vastand). Pangermanistide liiduga sarnane ühing üritas piirata Poola mõju suurenemist Preisimaale kuuluvais linnades. Germanismi pealesurumist takistasid aga arenev turumajandus ja
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha l
Euroopa osa sakslastele (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Valgevene, Ukraina ja Moldova). Samas säilitasid nad (Venemaa) võimu ja võisid hakata maha suruma siseopositsiooni. Venemaa sõjast välja astumisega sai Saksamaa läänerindele paisata suuri lisajõude. Saksamaa võttis ette mitu suurrünnakut, kuid otsustavat edu ei saavutanud. Peamine põhjus oli see, et Saksamaa oli sõjast kurnatud. Saksamaa liitlased astusid sõjast välja. Novembris 1918 puhkesid Saksamaal rahutused (novembrirevolutsioon). 11. novembril sõlmisid Saksamaa ja Antanti riigid Compiegne'i vaherahu, algasid rahu läbirääkimised Pariisis (Pariisi rahukonverents). Keiser Wilhelm II astus tagasi. Mille poolest oli I maailmasõda eriline? 1) Osalenud riikide ja sõjas hukkunute arv oli enneolematu. 2) See oli esimene totaalne sõda. See tähendab, et sõdiva riigi ühiskond oli täiel määral sõjaga seotud, näiteks orienteeriti majandus sõjale.
saj oli Hollandi kuldajastu. Varauusajal kuulus Holland Hispaania koosseisu. Vastureformatsiooni tagajärjel hakkas Holland 1568 mässama. Sisuliselt oli Holland iseseisev a-st 1581, de jure 1648. Küll jäid Hispaania koosseisu Belgia. Holland oli nagu Rootsigi protestantlik riik. Hollandi jõukus põhines kaubandusel. Holland on jõuka kodanluse riik. Hollandi suurimateks rivaalideks said Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. saj I poolel kuulus 75% kaubalaevastiku mahust Hollandile. Holland rajab ka kolooniaid: Kaug-Idas vallutati Portugalile kuuluvaid kolooniaid, tugipunkte rajati Aafrikasse. Riigikorralt oli Holland vabariik, kõrgeim ametnik on asehaldur. Hollandist kujunes ka usulise sallivuse pioneer ning Holland oli ka teaduses eesrinnas (Leeuwenhoek, Huygens). Kodanliku maalikunsti õitseng. Hollandi ressursid on aga piiratud ning õige pea võtab Inglismaa Hollandi pos üle ning Prantsusmaa ohustab Hollandi iseseisvust; Holland ei suuda saavutatud pos hoida. 16
ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda. I MAAILMASÕDA 1914-1918 XX sajandi ajalugu lk 49-66/Lähiajalugu lk 23-37 I Sõja põhjused (lk 23-24): (6 põhjust) 1. Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada (4 näidet): Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest Saksamaa soov omandada uusi kolooniad 2. Separatismiilmingud impeeriumites:
Rakendati Austrias, Preisimaal, Venemaal. 18 saj. Katariina II tahtis kehtestada seadusi, teha suuri ümberkorraldusi. Kuigi ta neid ellu ei viinud, sest ta oleks troonist kadunud. Ta ei olnud seaduse kohaselt õige valitseja. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Euroopa tahtis vabaneda maata talupoegadest, käsitöölistest, kaupmeestest, vargatest, röövlitest ja kerjustest. Paljud eurooplased tahtsid ka leida või alustada uut elu. Inglismaal oli kõie rohkem kolooniaid Põhja-Ameerikas. Koloonia on asumaa, mis asub emamaast kaugemal. Algul olid head suhted, vahetati kaupa jne. Pärast tahtsid eurooplased indiaanlastelt osta maad. See viis sõjani, mille võitsid eurooplased. Inglaste ja ameeriklaste vahel tekkisid probleemid- maksuprobleemid, tollipoliitika. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati 4. juulil 1776. aastal. Iseseisvus sõda toimus 1775-1781 aastatel, mille võitsis Ameerika. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87)
MAAILMA SUURRIIGID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID KIIRE MAJANDUSARENG. VÕITLUS TRUSTIDEGA. 19. saj. lõpul jõudis kapitalism USA-s imperialismistaadiumisse. Jätkus tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemusel kujunesid monopoolsed hiigelettevõtted - trustid. Need püüdsid enda kätte haarata kogu tootmisala või koguni tervet majandusharu. Trustides kaotasid ettevõtted oma iseseisvuse, alludes ühtsele juhtimisele. Ägedas konkurentsivõitluses, kus väiksemad ja nõrgemad firmad laostati suuremate poolt, kerkisid esile võimsad monopolistlikud koondised: 1."STANDARD OIL COMPANY," mille 1870. a. oli asutanud J. D. Rockefeller ja mis allutas endale peaaegu kõik teised USA naftakompaniid. Talle kuulus kümneid tuhandeid kilomeetreid naftajuhtmeid, sadu ookeanilaevu, ladusid, dokke jne. Ka kuulus Rockefellerile hiigelpank. 2."UNITED STATES
· Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (1904-1905), kuhu oli mobiliseeritud ka tuhandeid eestlasi b) Ajend: Verine pühapäev Peterburis 9. jaanuaril c) Revolutsiooni algus: · rahutused (streigid ja miitingud) - Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poliitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · enamlevinuks palvekirjad võimudele "Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja "Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d) 16. oktoobri veretöö: · ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16
Suurriikide vahel jagati maailm ära mõjusfäärideks. Inglismaa oma oli suurim, järgnes Prantsusmaa.) 15 16 27.03.08 Impeeriumide rajamine ja kolooniad - kolooniatesse sai oma riigi toodangut müüa - sai toorainet - tööjõud (väljatreenitud) - võimu näitamine (mida rohkem kolooniaid seda võimsam oled) prestiiz - strateegilised huvid - liigse rahvastiku väljaviimine - kultuuriline ja religioon misjon Kolooniate rajamisperioodid: 1. 16. sajandil Ameerika (põhi ja lõuna), India, Kagu-Aasia. hispaanlased, portugallased, hollandlased, prantslased, inglased. Lähis-Ida türklased. Venelased hakkasid vallutama Siberit. 2. 18.-19. sajand Inglased vallutasid Indiat ning selleni tugipunktid
poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Antant Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. Saksamaa Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari Kolmikliidus # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu
Venemaa rahvusvaheline autoriteet langes, Jaapanil tõusis. Pärast seda puhkes ka Venemaal revolutsioon 1905. USA tulek maailmapoliitikasse - 19.saj ja 20.saj vahetusel astusid Ameerika Ühendriigid üha rohkem sekkuma Lõuna-Ameerikas toimuvasse, eesmärk oli eurooplaste mõjule lõpp teha ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Ameerika-Hispaania sõda 1898, kus Hispaania kaotas. Loovutas oma Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Ühendriigid soovisid kasutada Panama kanalit transpordiks kaupadele kuid selleks tuli Kolumbia riigist Panama riigi eraldamist toetada, et saaks ise Panama riigiga kokku leppida rendi summad kanali eest (Kolumbia küsis liiga suuri summasid). Samuti tõmmati Ameerika Euroopa keeristesse Inglismaa kaudu, kes olid Ühendriikidega tihedas kaubavahetuses. 2. §2 Kolmikliit ja Antant: liikmeskond, eesmärgid üldiselt ja riigiti Kolmikliit
annaabi.ee 
