Saksamaa Liitvabariik (0)

Palupera Põhikool
Saksamaa Liitvabariik
Geograafia
Kristi Roodla
9. klass
Õpetaja Tiiu Rohtla
2011
Saksamaa üldandmed
Põhiandmed:
Pindala: 356 945 km2
Rahvaarv: 82 071 000 inimest
Pealinn: Berliin
Keel: saksa keel
Usundid: protestantism, katoliku usk
Rahaühik: saksa mark, euro
 
Suurimad linnad:

• Berliin - 3 454 000 inimest
  
• Hamburg - 1 675 000 inimest
  
• München - 1 241 000 inimest
  
• Köln - 950 000 inimest
  
• Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest
  

Kõrgeimad mäed:

• Zugspitze - 2962 m
  
• Watzmaan - 2714 m
  
• Mädelegabe l- 2643 m
  

Pikimad jõed:

• Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km)
  
• Rein -  1326 km
  
• Elbe - 1136 km
  

Saksamaa impordib:

• Veondusmasinaid ja –seadmeid
  
• Keemiatooteid
  
• Toiduaineid
  
• Tekstiilitooteid
  
• Kütuseid
  

Saksamaa ekspordib:

• Autosid, veondusseadmeid
  
• Keemiatooteid
  
• Kodumasinaid
  
• Toiduaineid
  
• Valtsmetalli ja terast
  

Haldusjaotus

Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast ( Land )):

•  Alam-Saksi (Niedersachsen) – Pealinn:  Hannover  (9)
  
•  Baden-Württemberg (1) – Pealinn: Stuttgart
  
•   Baieri  ( Bayern ) (2) – Pealinn: München
  
•  Berliin ( Berlin ) (3)
  
•  Brandenburg (4) – Pealinn: Potsdam
  
•   Bremen  (5)
  
•  Hamburg (6)
  
•   Hessen  (7) – Pealinn: Wiesbaden
  
•  Mecklenburg- Vorpommern  (8) – Pealinn:  Schwerin
  
•  Nordrhein- Westfalen  (10) – Pealinn: Düsseldorf
  
•  Rheinland- Pfalz  (11) – Pealinn: Mainz
  
•  Saarimaa ( Saarland ) (12) – Pealinn: Saarbrücken
  
•  Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) – Pealinn: Magdeburg
  
•  Saksimaa (Sachsen) (13) – Pealinn: Dresden
  
•  Schleswig- Holstein  (15) – Pealinn: Kiel
  
•  Tüüringi (Thüringen) (16) – Pealinn: Erfurt
  

Saksamaa lipp
Saksamaa vapp
Asukoht, asend
Saksamaa jaguneb pinnalt ja maastikult kolmeks suureks alaks. Kolmandiku maast hõlmab Põhja-Saksa madalik. Seda iseloomustavad järvede ja jõgedega künklikud tasandikud. Lai vööndina läbivad riiki laugete nõlvadega vanad kulunud mäestikud. Seal lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on üsna mägine. Tuntuimad kõrgustikud on Eifeli ja Hunsrücki kõrgustikud lääneosas, Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgeimad mäetipud kerkivad Saksamaa lõunaservas Baieri Alpides .
Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″ ja 15°02′37″ idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes  Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle  Bodensee ), lõunas Šveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas  Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest.
Veestik
Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi Oder suubub Läänemerre. Palju on järvi. Neist tuntuim on Austria ja Šveitsi piiril asetseb Bodeni järv.
Jõed
Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on:

Doonau (Donau; 2852 km)

Rein (Rhein; 1320 km)

Elbe ( 1165 km)

Odra (Oder; 866,12 km)

Mosel  (545 km)

Main (524 km)

Inn (510 km)

Weser (433 km)

Saale  (413 km)

Spree  (382 km)

Järved

Suurimad järved on
 Bodeni järv (536 km²)
 Müritz (117 km²)
Chiemsee (80 km²)
Taimestik
Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine . Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Üle kolmandiku metsast kuulub riigile. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase -, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki.
Loomastik
Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv , mäger, nirk , kobras , põder, hunt, metskits ja rebane . Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud.
Rahvastik
Sakslased on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Igas piirkonnas on kohalikul rahval oma kombestik ja eneseteadvus , kuid neid seob tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaale rännanud inimesed Türgist, Itaaliast , Balkanimaadest ja Hispaaniast. Suurem jaolt on sakslased luterlased ja katoliiklased, kuid on ka islami-ja juudiusulisi.
86% riigi elanikest elavad linnas.
Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik[1]. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal[ viide ?]. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta.
Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad.[2]
91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku.

Kasutatud kirjandus:

• www.google.ee
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa