Basics Thorax Anatomic Directions and Positions Basic Structures of Thorax Basic Skeleton Structures part 1 Clavicula Basic Skeleton Structures part 2 Sternum Bone Histology Basics Scapula Costae Cranium Brain Protection by Skull Pelvis Skull Bones Modules Pelvis Basics Os Frontale Os Coxae Os Parietale Os Sacrum Os Occipitale Os Coccygis Os Temporale Os Sphenoidale Membrum Superius Os Lacrimale Humerus Os Ethmoidale Ulna et Radius Concha Nasalis Inferior Carpalia, Metacarpalia et Phalanges Os Nasale Os Palatinum Membrum Inferius Vomer Femur Os Zygomaticum Patella Maxilla Tibia et Fibula
splenius cervicis asub eelmisest veidi all ja lateraalsemal (vt. ka pilti paremal, tumedam piirkond kaelaosas) 3 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 8. M. erector spinae asukoht: täidab piltlikult öeldes kogu selja ulatuses nn. Sulcus dorsalis' t e. lülide Processus spinosus' te ja roiete Angulus' tega piratud vagu; algab Os sacrum' i Facies dorsalis' elt, Crista iliaca posterior superior' ilt ning alumiste nimmelülide Proc. spinosus' telt, suundub ülesse ning jaotub juba nimmepiirkonnas kolmeks: 1) M. iliocostalis asub lateraalsemal, kiniitub paljude kõõlus- ja lihaskimpude arvel kõikide roiete Angulus' tele + alumiste kaelalülide Proc. transversus' tele, topograafiliselt jaotub:
Skelett Columna vertebralis Ossa membri sup.et inf. Cranium Selgroog (Columna vertebralis) vertebra selgroolüli) Vertebra T8 T8 Vertebrae cervicales C4 C6 Atlas (C1) inferior superior Axis (C2) anterioorne lateraalne Vertebrae thoracica T8 T12 Vertebra lumbalis (L3) Os sacrum facia pelvina facia dorsalia Os coccygis Rinnakorv ( compages thoracis) Costae Sternum
valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetriline. Mackintoch, Ver Sacrum-Wagner,Olbrich, Hoffman.
et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE Rinnalülid (T)12 X (vertebrae thoracica mitm., vertebra thoracica ains.) fovea costalis proc. transversii ROIDMINE LOHK fovea costalis sup. et inf. ROIDMINE LOHK (ÜLEMINE, ALUMINE) Nimmelülid (L)5 X (vertebrae lumbales mitm., vertebra lumbalis ains.) processus accessorius - LISAJÄTKE proc. costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD canalis sacralis - RISTLUUKANAL facies auricularis NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND basis RISTLUU ALUS hiatus sacralis - RISTLUU crista sacralis mediana, intermedia, lateralis - RISTLUUHARI KESKPIDINE, VAHEPEALNE JA KÜLGMINE promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM)
Musculus spinalis thoracis o: C5 – T2 (processus spinosus) i: C2 – C5 (processus spinosus) Musculus spinalis lumborum Musculus rotatores breves o ja i: T1 – T12 jräjestikuste lülide processus spinosuste ja transversuste vahel f: ühepoolne -> pöörab lülisamba vastaspoolele; kahepoolne - sirutab rinnaosa Musculus rotatores longi i ja o: T1 – T12 üle ühe lüli processus spinosi ja transversi vahel Musculus multifidus o ja i: C2 – sacrum processus spinosuste ja transversuste vahel, üle 2-4 lüli f: ühepoolne -> painutab samale poole, pöörab vastaspoole; kahepoolne -> sirutab selgroogu Musculus semispinalis cervicis o: T1 – T6 (processus transversi) i: C2 – C5 (processus spinosi) f: ühepoolne -> painutab pead, kaela ja rinnakut samale poole, pöörab teisele poole; kahepoolne -> sirutab rinnakut, kaela ja pead Musculus semispinalis thoracis o: T6 – T12 processus transversus
3 crista, ae, f. hari 1. 3 iliacus, a, um niude- , . 2. 3 crista iliaca niudeluuhari 3. 3 os, ossis, n. luu 4. 3 lium, , n. niudeluu 5. 3 os lium niudeluu 6. 3 sacrum, , n. ristluu , 7. 3 coccyx, coccygis, m. sabaluu, õnnar , 8. 3 carpus, , n. = ossa carp ranne 9. 4 ossa carp randmeluud 0. 4 pbs, is, f. häbe 1. 4 os pubis häbemeluu 2.
Igor ise veetis haiglas viis kuud, mil suri ta ema. Kuigi Igor oli 33 aastat abielus, oli tema tõeline armastus ja kaaslane kuni surmani Vera de Bosset, kellega kohtus 1921. aastal. Sellest ajast kuni Tema naise surmani elas Igor kaksikelu. Teise maailmasõja algul asus Ameerikasse, Vera järgnes talle ja nad abiellusid 1940. aastal. 1945. aastal sai Stravinski USA kodakondsuse. Kuigi ta ei elanud enam Venemaal, jäi ta hingelt venelaseks. Ameerikas valmisid teosed nagu ''Cantana'', ''Canticum sacrum'' ja ''Elupõletaja tähelend''. 1969. aastal kolis Straninski Essex Housi hotelli New Yorgis ja elas seal kuni surmani 1971. aastani. 13. detsembril 1937 juhatas Igor Stravinski Estonia teatris sümfooniakontserti, mille kavas oli ''Tulilinnu'' süit ja ''Capriccio'' klaverile ja orkestrile. Kontserdi solistiks oli Stravinski poeg. Igor Stravinskil on oma täht Holliwood Walk of Fame'il ja talle andi postuumselt Grammy elutööauhind aastal 1987.
Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5. õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu- OS COCCYGIS ülajäseme skelett: jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks -õlavöötme luud: 1. SCAPULA- abaluu 2. CLAVICULA- rangluu -vaba ülajäseme luud: 1. HUMERUS- õlavarreluu 2. ULNA- küünarluu 3. RADIUS- kodarluu 4. OSSA MANUS- käeluud, mis jaotuvad: -randmeluud OSSA CARPI/OSSA CARPALIA- 8 tk
Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu-, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl Saccus, II kääne, m - kott – sg gen, pl nom Lacrimalis, III k, f – pisar - sg gen 3. crista sacralis mediana – keskmine ristluuhari, keskmise ristluu harjaga [krista sakraalis mediaana] crista – I , f – hari – sg nom, sg abl sacrum III, n – ristluu – sg gen medianus , I/II – sg nom, sg abl, pl nom, pl acc 4. morbi graves – rasked haigused [morbi graaves] 5. arteria centralis aortae – tsentraalarteri aort, tsentraalarteri aordiga [arteeria tsentraalis aortää] arteria ae f – arter – sg gen, sg dat, pl nom – arteri, arterile, arterid centralis III, m, f – tsentraal- – sg nom, sg gen – tsentraal- aorta I, f – sg nom, sg abl – aort, aordiga 6
Kere tagumise rühma lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt koht koht toimuvad liigutust liigutused M. latissimus dorsi T7-L5, os sacrum humeruse crista -õlavarre -õlaliiges thoroco- ja crista iliaca tuberculi minoris siserotatsioon +nimme- dorsalis -aduktsioon ristluu liiges -ekstensioon +kallutab vaagnat
Prantsusmaal elatud aastad ning kümmekond aastat Ameerikas elatud ajast. AMEERIKA PERIOOD Stravinski Ameerika perioodil (1940–1971) kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Ameerika perioodil kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Ebony Concerto" džässorkestrile (1945), "Cantata" (1952), "Canticum sacrum" (1955), "Agon" (1957; pühendatud George Balanchineile), "Threni" (1958) ja "Liikumised" (Movements) 1958–1959. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm. OOPERID "Ööbik" (1914) "Renard" (1916) "Mavra" (1922) "Kuningas Oidipus" (1927) "Perséphone" (1933) "Elupõletaja tähelend" (1951) "The Flood" (1962) BALLETID
Stravinski vene perioodi iseloomustab eelkõige rahvuslikkus ja folkloor.´ Ameerika periood Stravinski ameerika perioodil (1940–1971) kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Ameerika perioodil kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Ebony Concerto" džässorkestrile (1945), "Cantata" (1952), "Canticum sacrum" (1955), "Agon" (1957), "Threni" (1958) ning "Liikumised" (Movements) 1958–1959. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, klaverimuusikat jpm. Ooperid "Ööbik" (1914) "Renard" (1916) "Mavra" (1922) "Kuningas Oidipus" (1927) "Perséphone" (1933) 4|Page "Elupõletaja tähelend" (1951) "The Flood" (1962) Balletid "Tulilind" (1910)
põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer
põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer
mõjul kasutama enam klassikalisi arhitektuurseid vorme Steinhofi kirik (1906). Wagneri enda arhitektuur (erandiks kirik Nussdorfis, 1897) ei vastanud täielikult neile lihtsuse printsiipidele, mida ta esitas oma raamatus. Selle teostasid tema õpilased. Tuntumad nende seas olid Joseph Maria Olbrich (1867 1908) ja Josef Hoffmann (1870 1956). Nemad jätkasid edukalt arhitektuurilisi eksperimente, millega olid alustanud töötades ajakirjale "Ver Sacrum". 6. Brüssel oli üks esimesi keskusi, kus juugendit aktsepteeriti rahvusvahelise stiilina, sest linnas tegutses ja esines näitustel väga arvukalt välismaiseid kunstnikke. Ka kohalikud kunstnikud saavutasid kiiresti edu tänu linna eriliselt aktiivsele kultuurielule. Nende seas on kunstnikke, keda seotakse juugendi suure eduga Euroopas Henry van de Velde, Paul Hankar ja Victor Horta, kelle looming esindab esimesena juugendliikumise tõelist küpsust
Varasem lilleline stiil asendus aastaks 1900 rohkem geomeetrilise, abstraktse stiiliga. Saksamaal leidis juugend rakendamist tarbe- ja interjöörikunstis ning opärane suund kujunes ka raamatugraafikas. Koloman Moser Moser oli edukas eriti kommertsgraafikas ning kavandas pangatähti ja marke, millele oli iseloomulik viini koolkonna tugevalt kontrastne kujund. Moseri kalduvus tugevale kontuurile oli ilmne tema kavandites ajakirjale "Ver Sacrum". Raamatuillustratsioonides kasutas Moser geomeetrilisi kujundeid, sageli must-valget kabelaua mustrit . Oma elu jooksul disainis Moser rõivaid, värvilisi klaasaknaid, portselani, keraamikat, ehteid, mööblit, tapeete. Ka siin kasutas ta sageli must-valge ruutu. Juugendgraafika Venemaal Petrburis asutati 1902.a. Sergei Djagilevi (1872 1929) ja Aleksander Benois (1870 1960) juhtimisel "Mir Iskusstva" rühmitus, mille ideed olid mitmeski sarnased "Arts and Crafts"
triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7
IX tahvli karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseseid jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud eesõiguste (privilegia) keeld, samuti karistus riigireetmise eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X tahvel sätestas matustega seotud õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele ja tema suguvõsale esivanemate kultus. Seega IX - X tahvel - ius publicum ja ius sacrum. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside tagasipöördumist traditsiooni juurde, seega reformi reformimist. XI tahvel sätestas aga ka abiellumisega seonduvat, nagu näiteks, et plebeide ja patriitside vaheline abielu on keelatud ja armees teenivad sõdurid ei tohtinud enne abielluda kui armees on käidud. Olgugi, et XII tahvlit olid jaotatud tahvlitesse, puudus neil täielik süsteem meie
triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7
varvas) o M. extensor hallucis longus (suur varvas) o M. extensor digitorum longus o Mm. Lumbricales pedis (2.-5. varvas) o m. flexor figitorum brevis ALAJÄSEMETE LIHASED M. ILIOPSOAS M. PSOAS MAJOR · ALGAB o T12-L5 anteromediaalselt · KINNITUB o Trochanter minor M. ILIACUS · ALGAB o Fossa iliaca · KINNITUB o Trochanter minor M. GLUTEUS MAXIMUS · ALGAB o Crista iliaca tagumine pind o Os sacrum o Os coccygis · KINNITUB o Tractus iliotibialiis o Tuberositas glutea M. GLUTEUS MEDIUS · ALGAB o Allpool crista iliaca'lt · KINNITUB o Trochanter major M. GLUTEUS MINIMUS · ALGAB o Os ilium'i tagumise pinna keskmiselt osalt · KINNITUB o Trochanter major REIE SÜVAD VÄLISROTAATORID PUUSALIIGESES M. PIRIFORMIS · ALGAB o Os sacrum'i eesmine pind · KINNITUB o Trichanter major
xiphoideus). ROIDED (costae) (peas) Pärisroided- costae verae (1-7) Kaareroided- costae arcuariae (8-10) Vallasroided- costae fluctuantes (11-12) Roidepea (caput costae) on roide alumine osa, millele järgneb roidekael (collum costae). Roidekaelast lateraalsemal on roideköbruke (tuberculum costae). Roidekeha (corpus costae) tagumises osas on roidenurk (angulus costae) ning sisepinnal on roidevagu (sulcus costae). RISTLUU (os sacrum) peas Ristluutipp (apex ossis sacri) on suunatud alla. Neem (promontorium). Vaagenmisel pinnal (facies pelvica) asuvad vaagenmised ristluumulgud (foramina sacralia pelvica). Nende mulkude vahel kulgevad ristijooned (linea transversae). Selgmisel pinnal (facies dorsalis) on selgmised ristluumulgud (foramina sacralia dorsalis). Keskpidine ristluuhari (crista sacralis mediana) kulgeb ristluu keskel, mille kõrval on keskmine ristluuhari (crista sacralis medialis)
(kui on, siis 2 lüli) Karnivoorid fe Skelett laiusega, kaudaalselt tugevalt längus. 1. Vaagnavöötme skelett (Cingulum membri pelvini): Puusaluu (Os coxae) 1.1. Vaagen (Pelvis): Puusaluud (Os coxae), Ristluu (Os sacrum), esimesed sabalülid (Vertebrae caudales) ukeha rohkem väljapoole kummunud, asemel Lateraalne põndaülene köprus, t jääb Mediaalne põndaülene köprus dylaris: lateralis et medialis). 2. Reieluu seesamluud: kaks sääremarjalihase- sesamoidea musculi gastrocnemii), Reie skelett (Skeleton femori): Reieluu (Os õluses Õndlalihase-seesamluu (Os femoris), Põlvekeder (Patella) oideum musculi poplitei)
Art. Sacroiliaca (sakroiliakaalne liiges) - Moodustub ristluu ja niudeluu facies auricularise vahel - Lameliiges - Teljetu, libisemine Sidemed: - Lig. iliolumbale (5 nimmelüli pr. transversused -> crista iliaca - Lig. sacrotuberale (sacrumi alumine ja os coccyxi ülemine osa->tuber ischiadicum) 10 - Lig. sacroiliacum anterius ja posterius - Lig. sacrospinosum (sacrum, os coccyx- > spina ischiadica) Veel ühendusi: · Symphysis pubica: Moodustub ees keskjoonel os pubiste (facies symphysialiste) ühendumisel. Kiudkõhreliste plaatide vahel on lõhe, õõs on täidetud vedelikuga. · Sündesmoosid (lisaks eelpool nimetatud sidemetele): Membrana obturatoria, mis täidab foramen obturatumi. · Sünostoosid: Os iliumi, os ischii ja os pubise vaheline luuline liidus. Art. Lumbosacralis (lumbosakraalne liiges L1-S5
Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (8431806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni
Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc
vertebrae Th12 L1; i. fascia iliaca; f. fastsia pingutamine). Tagumine rühm. M. gluteus minimus: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja inferior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon M. gluteus medius: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja posterior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon (+ osad kiud aitavad teha siserotatsiooni ja anteversiooni, osad kiud välisrotatsiooni ja retroversiooni) M. piriformis: o. os sacrum`i facies anterior (pelvina); i. trochanter major (läbib foramen isciadicum majus`e!); f. reie välisrotatsioon ja abduktsioon M. rotator triceps - mitteametlik nimetus!, koosneb 3-st algul suhteliselt iseseisvast lihasest: M. gemellus superior: o. spina ischiadica; M. obturatorius internus: o. membrana obturatoria sisepind; M. gemellus inferior: o. tuber ischiadicum; i.(kõik koos!) fossa trochanterica; f. reie välisrotatsioon M
3) Ameerika periood Stravinski ameerika perioodil (1940-71) kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused dzässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950-ndatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Ameerika perioodil kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Ebony Concerto" 13 dzässorkestrile 1945, Cantata 1952, Canticum sacrum 1955, Agon 1957, Threni 1958 ning Liikumised (Movements) 1958-1959. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm. Ooperid Balletid · Le rossignol (1914) · "Tulilind" (1910) · Renard (1916) · "Petruska" (1911) · Mavra (1922) · "Kevadpühitsus" (1913)
Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (8431806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni
funktsioon on käsivarre sirutamine) 15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? - Diafragma, kõhu sirglihas, välimine kõhu põikilihas, sisemine kõhu põikilihas, kõhu ristilihas, vaagna põhja lihased. 16. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? Kaela osa -7 lüli (vertebra cervicalis) Rinna osa 12 lüli (vertebra thoracica) Nimme osa 5 lüli (vertebra lumbalis) Ristluu 5-st osast kokku kasvand (os sacrum) Õndraluu 2 - 4 lüli (os coccygis) 17. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (sisekihti nimetatakse käsnolluseks ehk spongiosaks, pindmist kihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompaktaks) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane luuüdi, kollane luuüdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (liigesekõhrega) D: Millega on luu kaetud mujal/väljaspool? (tihe sidekoe kiht periost) 18. Nimeta luuühendusi:
ainult laenulepingut, mis tähendab eelkõige majandusliku käive vähest arengut. 1.2.1 Allika liigendus struktuur XII tahvli seaduste sisukorda arvatakse olevat järgmisena: I-II tahvel käsitlevad tsiviilprotsessi puutuvaid sätteid, III tahvel reeglid korratu võlgniku vastu, IV tahvel sätted isavõimu kohta, V-VI tahvel eestkoste, pärimine ja omand, VII-VIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted, IX X tahvel ius publicum ja ius sacrum, XI XII tahvel mitmesugused lisasätted. XII tahvli seadused ja neis peituvad sätted kujutavad endast Rooma tavaõigust. 1.2.1.1 Allika liigendus eeldatatav XII tahvli sisu põhjalikumalt I tahvel käsitles eelkõige kohtukohustust. Kui keegi kutsus kellegi kohtusse, siis pidi ta minema, vastupidisel juhul kui ei läinud, võis kutsuda tunnistajad. Kui pooled leppisid asjas kokku, siis preetor
eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum · III tahvel tsiviilprotsessi sätted · III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu (legis actio per manus iniectionem) · IV tahvel sätted isavõimu kohta (patria potestas) · VVI tahvel eestkoste, pärimine, omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio) · VIIVIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted · IXX tahvel ius publicum ja matustega seotud õigusküsimused (ius sacrum) · XIXII tahvel mitmed lisasätted Gaiuse Institutsioonid 451450 eKr. Teosed: · Ad legem XII tabularum · Res cottidianae sive (verba) aurea · Institutiones 4 raamatut (commentarius). · Inst. 1.8: Omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet vel ad res vel ad actiones 17 · Tsiviilõiguses institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus 2
Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (8431806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 10 keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses
76.Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges? Keraliiges 77.Tutvu pildil numbritega märgitud luudega ning otsusta, kas alltoodud väited nende kohta vastavad tõele. Numbriga 1 on tähistatud rinnaku mõõkjätke. → Väär, Numbriga 2 on tähistatud kaareroided. → Väär, Numbriga 3 on tähistatud nimmelülidevahelised lülidevahekettad. → Tõene, Numbriga 4 tähistatud luu nimetus ladina keeles on os sacrum. → Tõene 78.Milliste numbritega on pildil tähistatud allnimetatud kaelalülid? a) Kandelüli (atlas) → 1, b) Telglüli (axis) → 2, c) Väljuv lüli (vertebra prominens) → 79.Kudas nimetatakse alltoodud pildil kujutatud koljuluud ladina keeles? Õige vastus on: os sphenoidale 80.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Inimese keha suurima pindalaga lihas on seljalailihas.
8 Kuna XII tahvli seadus ei ole säilinud, siis arvatakse, et kogumiku sisu võiks olla järgmine: I-II tahvel - sätted, mis on seotud tsiviilprotsessiga, III tahvel - reeglid korratu võlgniku vastu, IV tahvel - sätted isavõimu kohta, V-VI tahvel- eestkoste, pärimise ja omandi kohta, VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslike suhete kohta, 5 IX- X tahvel- ius publicum (avalik õigus) ja ius sacrum (püha õigus), XI-XII tahvel- erinevad lisasätted 9 ____________________ 6 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 29-30 7 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 31 8 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 32-33 9 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 33 See õiguseallikas oli ülimalt tähtis Rooma õiguse edasises arengus ning roomlased ise hindavad seda õigusallikat väga kõrgelt. Rooma ajaloolane T
Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetriline. Mackintoch, Ver Sacrum-Wagner,Olbrich, Hoffman. Mackintoch- konstruktiivne ehk geomeetriline. Ruudumotiiv. 1. värv-tume mees, hele naine, 2. Ruumimäng, 3. joon, 4. ruut, 5. valgus- seob kõik eeleva. Arhitektuur- ruumi ja valguse konsentratsioon. Kunstisõprade maja. Arts and crafts, Glasgow raamatukogo-rangelt geomeetriline. Taimeornamentika. Kunstisõbra maja
) 9 Täpsemaks lugemiseks Hesi Siimets-Grossi magistritöö "Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel". Tartu, 2002. Ettevaatlik tuleks olla Elmar Ilusa asjade liigituste kohta käiva osaga. Gaius, Institutsioonide teine raamat: Diuini iuris sunt ueluti res sacrae et religiosae. (3) Sacrae sunt, quae diis superis consecratae sunt; religiosae, quae diis Manibus relictae sunt. (4) Sed sacrum quidem hoc solum existimatur, quod ex auctoritate populi Romani consecratum est, ueluti lege de ea re lata aut senatus consulto facto. (5) Religiosum uero nostra uoluntate facimus mortuum inferentes in locum nostrum, si modo eius mortui funus ad nos pertineat. (6) Sed in prouinciali solo placet plerisque locum religiosum non fieri, quia in eo solo dominium populi Romani est uel Caesaris, nos autem possessionem tantum uel
legal history. Copenhagen: DJØF omand ja selle saamine (mancipatio Publishing, 1997. ja in iure cessio) · A. Borkowski. Textbook on Roman · VII-VIII tahvel Law. obligatsiooniõiguslikud suhted London: Blackstone Press Ltd, 1994 · IX-X tahvel ius publicum ja (2nd matustega seotud ed. 1997). õigusküsimused (ius sacrum) · XI-XII tahvel mitmed lisasätted Õigussüsteemid Gaius, Institutiones Läänelik õigustraditsioon jaguneb: · II saj keskpaik pKr · kontinentaal- või Mandri-Euroopa (161? pKr) ehk civil law õigussüsteem · angloameerika ehk common law Teosed: õigussüsteem · Ad legem XII tabularum · Res cottidianae sive
järele jätma; pass. relinqu järele jääma, üle purustama; lõhestama, läbistama; rikkuma, jääma hävitama reliquus, a, um ülejäänud, järelejäänud; muu rrsus adv. tagasi; uuesti, jälle, taas remitt, ms, missum, ere tagasi saatma; sacer, cra, crum püha, pühitsetud; neetud minna laskma, lahti päästma, vabastama sacerds, dtis m, f preester; preestritar remove, mv, mtum, re eemaldama, sacrum, n püha talitus, ohver, ohverdus; pl. kõrvaldama sacra, rum ka: jumalateenistus, usutalitus reor, ratus sum, r mõtlema, arvama saeculum, n inimpõlv; ajastu; aastasada, repns, entis adi. äkiline, ootamatu sajand repente adv. äkitselt, ootamatult saepe adv. (comp. saepius; superl. saepissim) sagedasti, tihti
] Keskaja skolastika järgi oli inimene kristliku ühenduse (Corpus Christi mysticum) liige; corpus oli taevalikku korda järgivalt korrastatud pühaks kristlikuks impeeriumiks maa peal 1 Vt kas leidub ingl k A. Kaufmann, Grundprobleme der Rechtsphilosophie. München 1994. Seal on suhete ontoloogiast. 2 M.Luts 1997, lk 36 objektivistlikust ja lk 39 subjektivistlikust. 3 M.Luts 1997, lk 37. 4 M.Luts 1997, lk 39-40. Sacrum Imperium. Uusajal jätkus nominalistide alustatud universalistliku maailmapildi lammutamine. Koos universalismiga kadus õigusfilosoofilisest diskussioonist võimsaim universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati). Õige ehk loomulik õigus tuletati inimese kui indiviidi loomusest. Kuid mitte sokraatilise traditsiooni [ratsionaalselt] kõlbelisest indiviidist, vaid looduslikest ihadest ja tungidest kantud animalistlikust indiviidist
Isegi USA valitsetakse "Kapitooliumilt" · Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' (Rooma senat ja rahvas) Tiitlite pärandumine · Rooma: · Caesar (100/102 eKr-44 eKr) 48 "dictator perpetuus", "pater patriae" (alaline diktaator; isamaa isa). Need tiitlid võttis üle · Octavianus 27 eKr Imperator Augustus · Saksa-Rooma keisririik 9621806 (Sacrum imperium romanorum): · Otto I keiser 982 "Romanorum imperator augustus" nagu vahepeal polekski Rooma riik langenud barbarite kätte ja täielikult hävinud. · Üks versioon tiitlist algas: "Võitmatu Caesar ja Imperaator Augustus" Rooma ideede pärandumine · Au (gloria). Cicero üks sõjatüüp: võitlus impeeriumi ja au eest. (üks põhilisi ja esmaseid sõjatüüpe oli kaitsesõda, seda peavad nii loomad kui ka inimesed, aga
Niinimetatud sünnitusjärgses etapis väljub kerge valuga platsenta. Kiirabibrigaadi juht kontrollib, kas platsenta on terve ning toimetab selle koos naisega haiglasse. episiotoomia: lahklihalõige 396 Anatoomia Vaagen koosneb neljast omavahel ligamentide ja kõhredega tugevalt seotud luust: 2 puusaluud – Ossa coxae, millest kumbki koosneb: o niudeluust – Os ilium, o istmikuluust – Os ischii, o häbemeluust – Os pubis; 1 ristluu – Os sacrum; 1 õndraluu – Os coccygis. Naissuguelundite ülesehitus ja funktsioon Vt peatükki „Anatoomia ja füsioloogia alused”. Rasedus Normaalne rasedus kestab 280 päeva ehk 40 nädalat ehk 10 lunaarkuud. Rasedust saab arvestada Naegele reegli järgi – viimase menstruatsiooni esimesest päevast järgmise aastani pluss 7 päeva miinus 3 kuud. Veel on tänapäeval olemas nn raseduse arvestamise kettad ning unustada ei tohiks ka ultraheli
annaabi.ee 
