Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti tegevkunstnik (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Eesti tegevkunstnik #1 Eesti tegevkunstnik #2 Eesti tegevkunstnik #3 Eesti tegevkunstnik #4 Eesti tegevkunstnik #5 Eesti tegevkunstnik #6 Eesti tegevkunstnik #7 Eesti tegevkunstnik #8 Eesti tegevkunstnik #9 Eesti tegevkunstnik #10 Eesti tegevkunstnik #11 Eesti tegevkunstnik #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egon Rehemaa Õppematerjali autor
powerpointi slaidi esitlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Peeter Allik

..............................lk 6 · Isikunäitused.............................................lk 7 · Valitud krupinäitusi.................................lk 8 · Rahvusvahelised kunstilaadad................lk 10 · Kasutatud kirjandus.................................lk 11 Elulugu Peeter Allik sündis 28. juunil 1966. aastal Põltsamaal. Aastatel 1987­1993 maali- ja graafikaõpingud Tartu Kunstikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Peeter Allik tuli oma kunstiga laiema avalikkuse ette Kursi koolkonna ridades, selle asutajaliikmena aastal 1988. Teised kursilased on Albert Gulk, Marko Mäetamm, Imat Suumann, Ilmar Kruusamäe, Priit Pajos, Priit Pangsepp, Külli Suitso ja Reiu Tüür. Melanhoolia (õli papil 220 X 120cm, 1997, erakogu) Näitused

Kunstiajalugu
thumbnail
10
doc

E. Okas referaat

Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008 2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 ­ 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 ­ 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 ­ 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige

Kunstiajalugu
thumbnail
28
doc

Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid

Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin.

Kunst
thumbnail
21
doc

LENNART MERI ELULUGU

.............................................................................................................19 LISA 2: KÜSITLUS LENNART MERI KOHTA......................................................................20 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI 2 SISSEJUHATUS Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas. Ta oli väljapaistev kirjanik, filmitegija, diplomaat, poliitik ja taasiseseisvunud Eesti esimene president. Lennart Meri oli ka ajaloolane ja kirjanik. Kuigi tal ei lubatud Nõukogude võimu poolt ajaloolasena töötada, leidis ta tööd dramaturgina ning hiljem Eesti Raadios toimetajana. Samuti on ta kirjutanud mitmeid raamatuid, millest üks tuntumaid on ,,Hõbevalge". Lennart Meri kuulsamaid filme on ,,Linnutee tuuled". Lennart Meri oli noore Eesti Vabariigi üks väljapaistvamaid poliitikuid. Aastatel 1990­92 oli ta Eesti välisminister

Ühiskond
thumbnail
120
docx

20.-21. sajandi kunst

varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti juhtivaks kunstitegemise viisiks. Lääne kunstimaailma metropoliks peeti kuni II Maailmasõjani Pariisi ning pärast II Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid kõigepealt aset enamasti seal, laiendades pikapeale mõjuvälja teistesse kultuuridesse, sh eesti kunsti. Eugene Delacroix, Vabadus juhtimas rahvast üle barrikaadide. 1830 Modernistliku kunsti juurteks peetav teos, mis on endiselt romantiline kunst. Modernistid võtsid üle mässamise ja revolutsiooni väärtustamise. Modernistliku kunstikriitiku väärtushinnangud Kõrgmodernistliku kunstikriitika (Bell, Greenberg jt) väärtushinnangute kolm teoreetilist eeldust: - kunstis on kõige tähtsam esteetiline kvaliteet;

Kunstiajalugu
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

· Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 ­ A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
25
doc

Tori sõjameeste kirik

katusekandjad; 1993. aastal paigaldati tornikiiver ja 02.mail 1993. pühitseti uus kirikukell(Lisa 2), mis valati Rootsis Singaturis. 1994. aastal ehitati kirikule katus ja valmis veskikividest altar(Lisa 3). 1996. aastal taastati käärkamber kahe korruselisena ning kirik sai pronksist altariristi. 1997-1998 toimusid sisetööd. 1999. sai kirik uue kella ja altarivõre põlvituspinkidega. 2000. aastal toimusid sisetööd. Jüripäeval, 23.aprillil 2001. aastal pühitseti kirik Eesti sõjameeste Mälestuskirikuks ja kogudus sai Püha Jüri pühaku nimetuse. Kõiki taastamistöid on juhtinud Tori Muinsuskaitse Seltsi esimees Jüri Kask. 4 Kiriku taastamise eesmärk Tori kiriku taastamine toimub deviisi all: "Euroopa humanismi nimel - Teise maailmasõja ohvrite mälestuseks." Kiriku taastajate sooviks on: jätta Tori kiriku näol tulevastele põlvedele läbi aegade ulatuv mälestusmärk

Ajalugu
thumbnail
25
doc

Eesti heliloojad

Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap.....................................................................................

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun