Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Säästev areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lumiste, daniel, elukvaliteedi, paranemise, saastavate, tootmisprotsesside, haridus, tööhõive, ettevaatlik, keskkonnamõju, protseduur, loodusele, printsiipi, saastaja, transpordikulusid, võrdõiguslikkus, elujõuline1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne
· Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5
· Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5
Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästev areng on selline areng, kus praegune majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Selline säästva arengu sõnastus pandi esimest korda kirja 1987. aastal ilmunud raamatus "Meie ühine tulevik." Alates säästva arengu konseptsiooni tekkimisest on seda pidevalt edasi arendatud ja laiendatud. Ülemaailmsed
Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon otsustas oma kümnendal istungjärgul (20.-22. oktoober 2003) kokku kutsuda säästvat arengut toetava haridusstrateegia väljatöötamise töörühma, mille ülesandeks sai 2004. aasta jooksul vastava haridusstrateegia väljatöötamine. Strateegia üldeesmärk on julgustada UNECE2 liikmesriike arendama ja kaasama säästvat arengut toetavat haridust haridussüsteemidesse, kõikidesse ainetesse ja vabahariduslikku õppesse. Säästvat arengut toetav haridus kujundab inimeste teadmisi ja oskusi, muutes neid pädevamaks ning enesekindlamaks ja võimaldades neil kooskõlas loodusega tegutseda edukama ja tulemuslikuma tuleviku nimel. Säästvat arengut toetav haridus kannab samu põhimõtteid ja eesmärke nagu meie riiklik õppekavagi. Oluline on kujundada kriitiliselt mõtlevaid ja sotsiaalselt aktiivseid inimesi, kes tahavad ja on võimelised võtma endale vastutust tulevikuühiskonna kujundamise eest.
tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinna-sesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskkonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskkonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Saastamine ei võrdu automaatselt kahjustamine, niiet on erinevad mõisted. Saasta-mine on üks keskkonnakasutuse liike ning on peamiselt seotud saastelubade ja saastetasudega ja keskkonda saastavate tegevuste eest tuleb tasuda keskkonna kasutamise tasu. Keskkonnakahju on keskkonda mõjutavate tegevuste tegelike negatiivsete tagajärgedega seotud. Lisada võib seda, et keskk. kahjustamine ei toimu mitte üksnes saastamise kaudu. Üsna levinud on keskk. füüsiline kahjustamine metsaraie, ehitustegevuse või põllumajandusliku tegevuse tagajärjel, mida saastamise mõiste tavaliselt ei hõlma.Potentsiaalselt keskkonnaohtlikud tegevused-
Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad Visioon Asustus Transport Energeetika Rohevõrk Eesti 2030+ arengueesmärgid. Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Puhas looduskeskkond ja kestlik areng. Head ja mugavad liikumisvõimalused Varustatus elutähtsate võrkudega Maakonna teemaplaneeringute teemad: Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu Keskkonnamõju hindamine on kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Eesmärgiks on optimaalse lahenduse leidmine otsuse ettevalmistamise käigus. Keskkonnamõju strateegiline hindamine hõlmab: Poliitika Tegevuskava Programm Planeering Eesmärk tagada kõrgetasemeline kkkaitse, edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese
Samas on keskkonnapoliitika suhteliselt hiline halduspoliitika valdkond: Keskkonnapoliitika ajaline määratlus 20. Saj. Teine pool. Looduskaitse 19. Saj. > KKP algus. Väiksemate küsimustega tegeletud ka varem. Looduskaitse kui KKP algus 19. Saj. Kui murranguline periood. Väärtuste muutus romantism. Euroopa vs. USA looduskaitse. Keskkonnapoliitika peale II maailmasõda: Keskkonnaprobleemide kasv Muutus väärtushinnangutes: tarbimise ja elukvaliteedi seos Kuidas määratleda heaolu? Alates 1950ndatest peamised valdkonnad: Õhk Vesi Jäätmed Tuumaenergia ja sellega seonduvad probleemid 3 ,,Limits to growth" 1972 ja selle mõjud: MIT tulevikunägemus Rooma klubi jaoks Majanduskasvu takistavad faktorid Peamised järeldused: Tööstustoodangu jaoks vajalikud ressursid lõppevad ja majandus variseb kokku
Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine . Stewart 2007 KKP instrumendid (vahendid): käsu ja kontrolli ( õiguslik regulatsioon), majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid .
3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse taotlused: Majanduslik aspekt – optimaalne loodusressursside kasutamine – taastuvad ja taastumatud ressursid. Sotsiaalne aspekt – areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid- ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris.
kapitali samas koguses jätkumine tulevastele põlvkondadele. Kapitali all on mõeldud nii looduskapitali kui ka inimese loodud kapitale. Nõrga ehk majanduliku kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada kapitalide koguhulga samaks jäämine inimese kohta. Selle kriteeriumi puhul võib öelda, et loodusvarasid võib vähendada, kui kapital, mille on loonud inimesed, selle 2 arvelt kasvab. Soovitatavalt võiks kasutada, ettevaatlik olles, niinimetatud tugevat jätkusuutlikkust. Säästva arengu kolm printsiipi on: mida tuleb säästa, mida tuleb arendada ja kolmandaks eelnevad punktid seoses generatsioonide vajaduste ja õigustega. Võib öelda, et määratlusviise on mitmeid ning variante ja mõiste lahtiseletamine võib olla keerukas. Säästva arengu ideed hakati rakendama ametlikult 1983. aastal ÜRO poolt, kes pani
1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T
1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T
KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus VALDKONNAÜLESED TEEMAD KESKKONNAALASED ÕIGUSED ︎Keskkonnaalased õigused Puhas keskkond Ruumiline planeerimine ︎Menetluslikud õigused: Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎ Juurdepääs keskkonnainfole, Keskkonnatasud Õigus osaleda otsustamisel, ︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll Juurdepääs õigusemõistmisele ︎Keskkonnavastutus Keskkonnajärelevalve EESTI KESKKONNAÕIGUS Seaduste liigitus alates 1. august 2014: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) ︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS
territooriumitele aina ulatuslikema piirangute näol. *Klassikalise keskkonnakaitse puudused: tarbijalikkus, sunduslikkus, kampaanialikkus *Kaasaegne keskkonnakaitse püüab leida vahendeid ja teid klassikalise keskkonnakaitse puuduste vältimiseks, tema tähelepanu keskpunktiks on inimene kui probleemide ja nende lahenduste ainuke allikas. *Teadlik, keskkonnakaitseliste meetmete rakendamine elanike endi poolt toob kaasa heaolu ja elukvaliteedi paranemise, nende eiramine aga piirkondliku konkurentsivõime vähenemise ja elukvaliteedi halvenemise. *Õpetav, toimetulek saavutatakse süstemaatilise ja eesmärgipärase arendustöö kaudu, mille põhieesmärgiks on ühiskonna ja kogukonna majanduslik toimetulek keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata. *Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase
Keskkonnapoliitika teostamiseks peaks organisatsioon koostama kava: 1) sellega selgitatakse välja keskkonnaaspektid, millega seotud olulisi keskkonna- mõjusid arvestatakse organisatsiooni keskkonnaeesmärkide püstitamisel. Keskkonna- aspektide väljaselgitamine määrab organisatsiooni tegevusega minevikus toimunud, praegusel ajal ning tulevikus kaasneda võiva, nii positiivse kui ka negatiivse mõju keskkonnale; 2) organisatsioon peab arvestama oma tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnamõju ning selleks kehtestama kindlad reeglid ja protseduurid; 3) kui välised nõuded ei vasta organisatsiooni vajadustele või puuduvad, siis kasutata- sesisemiseid tulemuslikkuse hindamise kriteeriumeid ja eelistusi; 4) organisatsioon peab püstitama keskkonnapoliitikast tulenevalt kindlad eesmärgid, et saavutada keskkonnaalast efektiivsust. Keskkonnategevuse tulemuslikkust võib hinnata indikaatorite abil; 5) töötatakse välja keskkonnajuhtimiskavad, mis käsitlevad kõiki keskkonnaeesmärke.
keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega. Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid ja ühikud. Keskkonnamõju arvutamine. Mõju on ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Keskkonnamõju tegurid Inimeste arv Isiku tarbimine Hüviste tootmise tehnoloodiad Toodetud hüvised I=P*A*T
1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992) Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) o tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega
5) Eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamine. 6) Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE Keskkonnamõju hindamine: KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju hindamise ulatus: Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või
ümbritsevat keskkonda Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid) - EL keskkonnaõigus - Teemavaldkonnad - Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid: - Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele) - Integreerimine ( säästev Eesti 21) - Kahju vältimine ( ravimid viia apteeki) - Ettevaatus ( keskkonnamõju hindamine) - Saastaja maksab ( kommunaalmaksed) - Keskkonna kaitstuse kõrge tase ( El 7. keskkonna programm) Leia 1 selle aasta kaasamise teave, mis puudutab kohalikku omavalitsus ! www.keskkonnaamet.ee (kiirelt kätte jne) Looduskaitseseadus Seaduse eesmärgid: - Kaitse ja soodne seisund - Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik - Loodusvarad Põhimõtted, millest lähtutakse - Alade kasutamise piiramine - Toimingute reguleerimine
Keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonna probleeme ei lahenda. (Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda.) 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid ja ühikud. Keskkonnamõju arvutamine. Majanduse mõju keskkonnale sõltub: inimeste arvust, isiku tarbimisest, hüviste tootmise tehnoloogiast, toodetud hüvistest. Muude tingimuste konstantsuse korral on mõju võrdne kas: 1) Indiviidide hulgaga 2) Tarbitud kaupade kogusega 3) Tootmistehnoloogiatega. I P * A * T I-mõju on kas ressursside ammutamine loodusest või jääkide paiskamine keskkonda (impact) P-indiviidide hulk; mõõdetakse loendades (population) A-jõukus kaupade
bilanss oleks tasakaalus, mida ka ökoloogiliseks maksureformiks kutsutakse (Oja 1998, 1275; Heidmets 2000; Annist jt 2000). 2. Esitatud säästva ühiskonna määratlus on inimese ja looduse tasakaalukeskne. Näitena inimkesksest (inimene on kõige mõõt) määratlusest toome siinkohal järgneva seletuse: "Säästev areng/arendamine - sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja järeltulevatele põlvedele... " (Annist jt 2000, 54). 3. Ühe sellise võimalusena võib käsitleda ka ideed Riigikogu uuest, nn tulevikukomisjonist, mis vaataks Eesti arengut pikaajaliselt ja strateegiliselt. 4. Eelmise aasta 23
kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud
mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a
KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud · tehnoloogiale põhinev lähenemine · keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud (8) · maksud ja hüvitised · laenud, toetused, subsiidiumid · müüdavad saasteload · sisse ja tagasimakse süsteem · ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud (5) · organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem · kk auditid · keskkonnamõju hindamine · kk indikaatorid · teadlikkus kui mõjutaja Maksud ja tasud jagunevad omakorda: 1. Emissioonimaksud ehk saastamaksud- maksustatakse mingi aine paiskamist KK. 2. Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist. 3. Tootemaksud- kehtestatakse tootetele või teenustele mis tootmise, tarbimise või jäätmekäitluse käigus tekitavad saastatust nt. Bensiin 4. Administratiivsed maksud- tavaliselt kehtestatakse teatud majandusharu ettevõtetele,
Kordamisküsimused-teemad eksamiks 2015/16 1.Mis on säästev areng ja miks on see praegusel ajal nii oluline? Säästev areng – areng, mis rahuldab meie praegused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele samaväärse või parema elukeskkonna ja elukvaliteedi. Olulisus- meie maailm pidevalt muutub, maailm globaliseerub, see toob kaasa endaga tagajärjed näiteks õhusaaste on aastatega suurenenud tänu massiivsele autotööstusele, inimesed kasutavad tohutul hulgal autosid, õhk mis oli 20 aastat tagasi ei ole enam meie ajal samasugune, 20 aasta pärast meie järglastel on ilmselt see olukord hullemaks läinud. See, kuidas meie käitume ning kasutame seda maailmat on suureks määrajaks meie tulevaste põlvkondade elukvaliteedis. 2
Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Peab olema: Demokraatlik; Kõikehaarav; Funktsionaalne; Orienteeritus pikaajalisusele. Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited: Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; asustuse arengu suunamine; üleriigilise transpordivõrgustiku. Inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus). Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded: 8 Maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; asustuse arengu suunamine. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid: Valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; rohelise võrgustiku
generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh 1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada
Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Jäätmetekke vähendamine (ladestavate jäätmete –30%), jäätmete ohtlikkuse vähendamine; Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, saavutada hea seisund; Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, saavutada hea seisund; Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine; Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnasõbralik mulla kasutamine, kaitsealade pindala suurendamine; Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, kasutada erinevad energiaallikad, tarbimise ja kadude vähenemine; Õhukvaliteedi parandamine, osoonikihi kaitse, keskkonnasõbralik ja ohutu transport; Jääkreostuse likvideerimine; Keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnaharidus; Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks , maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mürataseme alandamine, saasteainete vähenemine Toidu saastumise vähendamine.
19 saj. keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt
kõrge taseme edendamine, integreerimisprintsiibile suurema õigusliku tähenduse andmine, deklarats KMH kohta, kaitstuse kõrge taseme kontseptsioon. VI periood. Põhiseaduslik leping. Esialgu kkga seotud sätted Euroopa Põhiseaduses puud. Aga sel perioodil: Liidu eesmärgid: Liit taotleb E säästvat arengut, mis põhineb tasakaalust majkasvul ja suure konkurentsivõimega sots turumajl, mille eesmärk on saavut täüielik tööhõive ja sots progress, samuti kõrgetasemeline kkkaitse ja kkkvaliteedi parand. See tuleb integreerida e lõimida liidu poliitikasse ja tagada säästva arengu põhimõtete kohaselt. Liidu muu poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid. I, II ja III generatsioon, vt eespool Kkõiguse põhieesmärgid: kk (nii loodus kui tehiskk, mis riigipiire ei tunnista, aga mitte töökk)
keskkonnakahjustusi vahetult tekitanud toodete või teenuste turuhindadega. Püütakse realiseerida põhimõtet "Saastaja maksab" Keskkonnalõiv - kogutakse keskkonda saastavatelt sektoritelt ning saadud vahendeid tuleks sihtotstarbeliselt kasutada keskkonnaprojektide rahastamiseks. Keskkonnamaksud ja -lõivud Saastekahju hüvitised - arvestatakse lähtuvalt emiteeritavate saasteainete kogusest või iseloomust. Tootehüvitised - tootmise või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamine. Kasutaja hüvitised - enamasti olmejäätmete käitlemise süsteemida käigus hodmiseks. Maksusoodustused - keskkonda rohkem saastavetle tootjatele, toodetele ja ainetele kehtestatakse kõrgemad keskkonnalõivud ning sel teel luuakse turueelis vähem saastavatele tootjatele. Üldisi maksutulusid suurendavad maksud. Lõivud, toetused ja subsiidiumid Majanduslikud mõjurid peavad olema eelkõige ergutama tootmise
heaolust tähtsamaks kujunenud. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu (see on nii Eestis). Lisaks rahvaarvule on oluline ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Kuidas jätkusuutlikus tagada ? Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka
annaabi.ee 
