Alternatiivid traditsioonilisele naftale On üsna selge, et traditsioonilise nafta varud hakkavad peatselt väheseks jääma. Millised võiks olla alternatiivid? 1) Ebatraditsioonilise nafta (non-conventional oils) all mõeldakse peamiselt naftaliivasid (oil sands) ning põlevikivi (oil shale). Mõlema puhul on probleemiks see, et nendest nafta kättesaamine on üsna kulukas ning ka keskkonda reostav. Kuid nafta kõrgustesse tõusnud hind teeb ka need projektid rahaliselt atraktiivsemaks. 2) Alternatiivenergia puhul otsitakse naftale alternatiive energia hankimiseks. Siia alla kuuluvad: biokütused, päikeseenergia, tuuleenergia, maaküte jne. See on väga kiiresti arenev valdkond, kuid näiteks tuule- ja päikeseenergia lahenduste arengut on piiranud nende kõrge hind. Kuid see on muutumas kahe teguri tõttu - esiteks on nafta kõrge hinnatase muutnud nende suhtelist
Järelikult peavad Lisa I konventsiooniosalised (arenenud riigid) võtma enda peale juhtiva osa kliimamuutuste ning nende ebasoodsate tagajärgedega võitlemiseks. Konventsiooniosalised peavad rakendama abinõusid kliimamuutuste ennustamiseks, ära hoidmiseks või minimeerimiseks ning nende ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks. 11. detsembril 1997. aastal võeti Jaapanis Kyotos kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kolmanda konverentsi raames vastu Kyoto protokoll. See konventsiooni rakendusakt mõjutab kõiki suuremaid majandussektoreid ja on kõige kaugemale ulatuva mõjuga keskkonna- ja säästva arengu kokkulepe, mis kunagi vastu võetud. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 3. septembril 2002. aastal (RT II 2002, 26, 111, RT I 2004, 43, 298) Kyoto protokolli eesmärgiks on seatud siht vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Lisa I riikide seas aastatel 2008-2012 5% võrreldes aastaga 1990 (nn baasaasta)
Miks maailma kliima soojeneb? Kristina Pau P2e 1 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus Lk 4-5. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid,joonis. Lk 6 10kuumemat aastat ja tagajärjed Lk 7 Tegutse Lk 8 Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas. Viimane on elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos mõningate teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna. Suurel hulgal atmosfääri kuhjudes võib seal koguneda nii palju soojust, et selle tagajärjel tõuseb temperatuur endisest kõrgemale. Nii moodustavad need gaasid Maale justkui "teki", mil
kasvuhoonegaasid on globaalse soojenemise ja kliimamuutuste põhjustaja üle maailma. Euroopa Liidu näol 48% kasvuhoonegaasidest tekitab tööstus, transport 21%(millest ligi pool on põhjustatud sõiduautodest) ning põllumajandus 10%. Ülejäänud 17% kasvuhoonegaasidest toodetakse kodumajapidamistes ja väikeettevõtetes. 1 Selleks, et vähendada CO2 hulka jõustus 2005 aastal Kyoto protokoll, et aastaks 2012 peavad 36 tööstusriiki vähendama või piirama kasvuhoonegaaside koguseid tasemeni, mis oleks 5- 8% madalam 1990. aastatel. CO2 heitkoguste ühikute ehk AAU (Assigned Amount Unit) müümine on võimalik tänu Kyoto protokollile, mis lubab riikidel vabad heitkogused riikidevahelisel kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise turul maha müüa. Müügireeglid näevad ette, et kvoodi müügist saadud raha tuleb suunata CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool ELEKTRIAUTODE EHITUS, TEHNILISED NÄITAJAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID. ELEKTRIAUTODE LAADIMINE. AKUTÜÜBID. ELEKTRI- JA SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTO KULUDE VÕRDLUS. KAS ELEKTRIAUTO VÕIDAB TAVAAUTO? Referaat Koostaja: Tallinn 201 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.ELEKTRIAUTODE EHITUS..........
ei saa lähtuda üksnes Eesti riiklikest ja huvigruppide vajadustest, vaid peavad arvestama ka erinevaid Euroopas vastuvõetud põhimõtteid, mis Eesti on kas otse või läbi Euroopa Liiduga liitumise aktsepteerinud. Lisaks kuulub Eesti erinevatesse organisatsioonidesse, kes omakorad dikteerivad, milline peaks olema Euroopa ja maailma tulevik. Kõige selgemini on Eesti energiapolitiikale seni mõju avaldanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, millega arenenud lääneriigid nõustusid kasvuhoonegaaside heitkogust võrreldes 1990. aastaga vähendama aastaks 2008.-2012. vähemalt 5% võrra. Samade põhimõtetega pidi Eesti Euroopa Liiduga liitudes nõustuma. Eesti on seni Kyoto protokollist vaid positiivset mõju omanud, kuna võrdlusaluseks aastaks valitud 1990. aastal tegutsesid siin ressursimahuka tootmisega suurettevõtted, mille kokkukukkumise tõttu on statistiliselt
87°C, et see vedelane püsiks. Sellisena tuleb seda hoida tanklates ja autopaagis. Tanklates hoiustamine ei oleks suur probleem, seda saaks teha elektri arvelt, autodes peaks selleks olema suur aku ja veel suurem generaator mis aku kiiresti täis laeks, sest nii madala temperatuuri hoidmine võtab tohutult energiat. Sellepärast, tühjenebki vesinikauto paak ligikaudu nädalaga, tehes kasutamise kalliks. [6][8][9][10] 2.3. Elekter Elekter on hetkel enim kasutusel olev bensiini alternatiiv. Elektriautod on vanemad kui sisepõlemismootoriga autod, seda sellel lihtsal põhjusel, et elektriauod on oma loomu poolest lihtsamad. Põhjus miks elektriautod tahaplaanile jäid oli nafta odavus ($1/barrel). [11] 5 Elektriautol on mitmeid eeliseid bensiinil töötava auto ees. Elektriauto ise ei saasta keskkonda, kuigi elektri tootmine saastab. Elektri tootmine areneb ka järjest ning aina suurem osa elektri tootmisel on loodussõbralikel viisidel. Veel on elektriauto vähem kulukas
haloonid; tetrakloorsüsinik; 1,1,1-triklooroetaan. Samuti kuuluvad Montreali protokolli alla järgmised ained: Metüülbromiid; HCFC-d; HBFC-d; bromoklorometaan.18 17 http://www.horisont.ee/node/1851 18 http://www.klab.ee/o3/meetmed/montreali-protokoll/ Kyto protokoll 11. detsembril 1997. aastal võeti Jaapanis Kyotos kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kolmanda konverentsi raames vastu Kyoto protokoll. See konventsiooni rakendusakt mõjutab kõiki suuremaid majandussektoreid ja on kõige kaugemale ulatuva mõjuga keskkonna- ja säästva arengu kokkulepe, mis kunagi vastu võetud. Eesti ühines Kyto protokolliga 1998. aastal. Eestil tuli ajavahemikus 20082012 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada kaheksa protsenti võrreldes 1990. aasta mahtudega.19 Kyto protokolliga reguleeritakse kuue peamise kasvuhoonegaasi emissioone. Protokolli
miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. Jõujaamade paiknemine Eesti idapiiril, nagu ka nende potentsiaalne tootmismaht ning kasutatav kütus pole lähtunud pärast II maailmasõda mitte Eesti, vaid ennekõike Nõukogude Liidu vajadustest. Seda ilmestab kasvõi asjaolu, et pärast Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama rajamist vähenes põlevkivikasutus ja sellest elektri tootmine 1980ndatel aastatel järsult. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi, millest 1994. aastaks jäi järele umbes 14 miljonit tonni. Siinkohal tuleb kindlasti meenutada, et Kyoto protokolli Lisa B riigina on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitmeid atmosfääri võrreldes 1990 aastaga (32 miljonit tonni, millest 20 miljonit tonni CO2te tekkis põlevkivi põletamisest) aastaks 2008-2012 8% võrra.
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis
3.MIKS ON VAJA CO2 KINNI PÜÜDA JA LADUSTADA? Märgid inimtegevuse mõjust kliimale muutuvad üha tugevamaks. Selles mängib võtmeosa fossiilkütuste üha suureneva kasutamisega kaasnev süsinikdioksiidiheide atmosfääri. Enamik teadlasi on seda meelt, et atmosfääri CO2-sisalduse stabiliseerimiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks tuleks selle heidet kogu maailmas vähendada enam kui 50%. Esimene samm selles suunas oli 1997.aastal vastu võetud Kyoto protokoll, mille kohaselt heide tuleb 2012. aastaks vähendada allapoole 1990.aasta taset. Vähendada saab kolmesuguste meetmetega: energiakasutuse tõhustamine ja energiavajaduse vähendamine; taastuvenergiaallikate (nt tuul ja päikeseenergia) kasutamine; lenduva CO2 pidev kinnipüüdmine ja ladustamine. 7
Biokütuse tootmine peab olema jätkusuutlik. Trantspordisektor tekitab Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidest ühe neljandiku. 2009. aasta aprillis jõustunud määruse kohaselt peavad autotootjad 2012. aastaks tagama, et 65% uutest autodest ei paiska keskmiselt õhku rohkem kui 130 g/km (11, lk 244). Elekter Elektriautod olid populaarsed 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Järgnenud sisepõlemismootorite areng lükkas elektriautode kasutuse pikaks ajaks tahaplaanile. 1970-80 aastate energiakriis tõstatas aga taas diskusiooni elektriautode kasutuselevõtust (7). Kuni 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid. 20. sajandi saabumisel oli 38% ameerika autodest elektriautod. Elektriautode müügi tipp oli 1912. aastal. Seoses odava nafta üleküllusega jäid elektriautod tagaplaanile. 1970. aastatel toimunud
Biokütused Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Biokütuse liigid...........................................................................................................................3 Biokütuse minevik ja olevik....................................................................................................... 3 Tootmine..................................................................................................................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused.................................................................................
aga enamasti on valed. Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu. Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem
kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. (E-õpe. Rahvastikuprobleemid. http://www.e- 10 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h tml (2012, 6 veebruar).) 2.2. Õhu saastamine Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks
Kasutatud materjal Internetiallikad 1.Futuren [WWW] http://www.futuren.ee/?op=body&id=57#art8 (29.03.2009) /Internetis/ 2. Futuren [WWW] http://www.futuren.ee/?op=body&id=107 (06.01.2009) /Internetis/ 3. Futuren [WWW] http://www.futuren.ee/?op=body&id=25 (06.01.2009) /Internetis/ 4. Futuren [WWW] http://www.futuren.ee/?op=body&id=107 (06.01.2009) /Internetis/ 5. Inglismaa Tuuleenergia Assotsiatsioon BWEA [WWW] http://www.bwea.com/ref/noise.html (28.03.2009) /Internetis/ 6. Kyoto in the home [WWW] http://eesti.info/uudised/uudis.php?uudis=Passiivne_p %E4ikeseenergia&uid=425670 (10.02.2009) /Internetis/ 7. PacifiCorp [WWW] http://www.pacificorp.com/Article/Article23458.html (29.03.2009) /Internetis/ /Internetis/ 8. Pakri Tuulepark [WWW] http://www.pakri-tp.ee/?page=10&subpage=0&type=page&lang=et (28.03.2009) /Internetis/ 9. Postimees [WWW] http://www.postimees.ee/070707/esileht/valisuudised/270961.php (02.02.2009) /Internetis/ 10. Taastuvenergia ettevõte [WWW] http://www
põllumeestele kasuga lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 1990-2010. Asjade seis? WWF alustas uuringu avaldamisega kampaaniat Kyoto protokolli ratifitseerimise edendamiseks. Protokoll vajab jõustumiseks vähemalt 55 riigi parlamendi ratifitseerimisotsust, samas arvestades, et need riigid toodavad kokku 55 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. WWFi kampaania on suunatud eelkõige 25 otsustava tähtsusega riigi poliitikutele, kus ei ole Kyoto protokolli ratifitseeritud. «Tuleb võtta vastutus kliimamuutuste globaalseks pidurdamiseks,» tõdeb WWF. Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga - 8%. Arengumaad ei
lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 19902010. Asjade seis? WWF alustas uuringu avaldamisega kampaaniat Kyoto protokolli ratifitseerimise edendamiseks. Protokoll vajab jõustumiseks vähemalt 55 riigi parlamendi ratifitseerimisotsust, samas arvestades, et need riigid toodavad kokku 55 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. WWFi kampaania on suunatud eelkõige 25 otsustava tähtsusega riigi poliitikutele, kus ei ole Kyoto protokolli ratifitseeritud. «Tuleb võtta vastutus kliimamuutuste globaalseks pidurdamiseks,» tõdeb WWF. Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga 8%
[Lõpparuanne]. Tamsalu. 59 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu. 60 AS Tamsalu Kalor ja Soome Keskkonnaministeeriumi vaheline heitkoguste vähendamise ühikute ostu-müügileping. (2002). Tamsalu. 21 1. Eesti ja Soome Vabariigi valitsused on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonvektsiooni ja selle alla kuuluva Kyoto protokolli. 2. Eesti ja Soome Vabariigi valitsused on 17. detsembril 2002. aastal Tallinnas alla kirjutanud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakenduse kokkuleppele ning selle kokkuleppe artikli 3 alusel kavatsevad nad sõlmida Tamsalu valla soojavarustuse projekti kokkuleppe. 3. Soome Vabariigi valitsus on käivitanud katseprogrammi, mille eesmärk on osta
Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine .............................................................................................. 7
kasutamine; võimsa autoga sõitmine 15. Mis on suhteline ja absoluutne vaesus? Miks ülemaailmset vaesust vaadeldakse säästva arengu piirina? Suhtelise vaesuse indikaatorit: vaeseks peetakse seda, kes teenib oma riigi keskmisest sissetulekust kaks või enam korda vähem (Eestis alla 60%). Absoluutse vaesuse indikaatorit: vaene on see, kes ei saa endale osta minimaalset ostukorvi ega lubada baastenuseid, nagu eluruum, transport ja arstiabi. 16. Kyoto protokolli põhimõte. Miks sel protokollil ei õnnestunud oma kõiki eesmärke saavutada? Kyoto protokolli eesmärgiks oli vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid arenenud tööstusriikides aastatel 2008-2012 võrreldes aastaga 1990 (nn baasaasta): Euroopa Liidus (sh ka Eestis): 8% võrra; USA: 7%; Jaapan, Kanada: 6 %; Venemaa, Ukraina, Soome: kasvuhoonegaaside saaste hulk ei tohi olla suurem kui oli seda 1990. a.
valikuna päikeseenergia ja 10 tuuleenergia. Teisena oskasid vastajad vastata 16 korral tuuleenergia, 10 korral päikeseenergia ning ühel korral biokütuseenergia. Kolmandana nimetati 20 korral hüdroenergia, ühel korral nimetati tuuleenergiat ning korra mainiti biokütust. 15 Joonis 3. Taastuvenergia ressursi vastused Kas oskate öelda, mida reguleerib Kyoto protokoll? 1997. aasta toimus Jaapanis Kyoto linnas rahvusvaheline kohtumine, kus võeti vastu Kyoto protokoll. Lepinguga nõustus kolmandik maailma riikidest, et tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemele. Kyoto protokoll on esimene ülemaailmne samm võitluseks globaalse soojenemise vastu. Kolmandale küsimusele vastasid jaatavalt ainult 8 vastajat. Õigesti vastanute keskmine eluiga oli 34,4 aastat. See näitab, et nooremad inimesed ei ole kursis või ei ole kuulnud
(1) 7 Euroopa Liit osaleb ametlikult metsade kaitset ja säästvat majandamist käsitlevas üleeuroopalises Strasbourgi ja Helsingi protsessis. Samuti on EL kas otseselt või liikmesriikide vahendusel mitmete keskkonnaküsimusi käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete osapooleks: näiteks ÜRO valitsustevaheline metsandusfoorum, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, selle konventsiooni lisaks olev Kyoto protokoll, mille EL ratifitseeris 31. mail 2002 ja milles toodud kohustusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osas peavad täitma kõik liikmesriigid. Sel eesmärgil on EL käivitanud kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS), millega pannakse teatavatele sektoritele kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid teatava kvoodini (13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/76/EÜ). Kuigi ülemaailmne metsade pindala
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda and
Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused:
KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE Referaat Sisukord 2 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE........................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Karusnaha ajaloost..............................................................................................................3 2. Karusnahkade hankimine...................................................................................................4 3. Karusloomakasvatuste mõju keskkonnale..........................................................................6 4. Karusnaha töötlemine.........................................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................11 Kasutatud all
hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused:
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS........................................................................
kirjeldab hiiglaslike jäämägede lagunemist, liustike äkilist merre kukkumist ja jääkarude uppumist, sest nad ei saa enam varasemal kombel jääpankade vahel ujuda. Isegi need, kes kahtlevad, kas soojenemist põhjustab fossiilkütuste kasutamine, nõustuvad, et maakera temperatuur on kerkinud, ja et tõus näib jätkuvat. Gore'i film, mida USA-s näidatakse maikuust saadik on tõstnud ameeriklaste teadlikkust kliimasoojenemise suhtes. USA föderaalvalitsus aga seisab vastu Kyoto protokollile, mis seda pidurdada püüab. Kasvav hulk teadlasi arvab, et maailma ei oota ees mitte temperatuuri kümnenditepikkune aeglane tõus, vaid metsik teekond kliimakaosesse. Mõni temperatuuritõusust tingitud nähtus loob tagasisideefekti. Süsinikdioksiidi kasvav hulk lükkab atmosfääris tagasisideefektide abil maailma kliima üle hulga piirjoonte või murdepunktide, mis ähvardavad kaasa tuua -1- kataklüsmilisi tagajärgi
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab looduskaitselisi vä
Tõusnud on ka ookeanide temperatuur ja veeauru sisaldus atmosfääris . Kliima soojenemise põhjused - Antropogeensed: Fossiilkütuste kasutamine, kasvuhoonegaasid, Freoonid . Looduslikud: Päikesekiirguse kõikumine, Ookeanide soojenemine. Kliima soojenemise mõjud Ilmastik, Jääkatte vähenemine, Muutused sademetes ja taimestikus, Muutused rannikualadel, Muutused ookeanides. Kliimamuutustealased kokkulepped - Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon ei ole siduv, Kyoto protokoll: vähendada kasvuhoonegaase. Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina (arenevad riigid) Toetajad: EL, arenenud riigid. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega. Bioloogiline mitmekesisus - elukeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate
(Ibid.) 4.2. Elektrimootorsõidukid ja nafta Suurema osa maailma mootorsõidukitest sõidab kütusega, mis on valmistatud naftast. Aina suurenev on trend, kus otsitakse alternatiivseid lahendusi seadmetele, mis ei oleks sõltuvuses kütustest. Milline on tegelik naftanõudluse tulevikustsneraarium? Tegemist on küsimusega, mil puudub ühene vastus. 17 Paljud analüütikud ja uuringud väidavad, et elektriautode kasvav turg põhjustab naftaturul järgneva 10-20 aasta jooksul pöördumatu kriisi. Bloombergi artiklis esitatud analüüsi kohaselt peaks aastaks 2023 naftanõudlus vähenema nii mastaapselt, et 60% tõus elektriautode müügis vähendab nõudlust nafta järele. (Randall 2016) Sarnaseid uuringuid ja analüüse ka on saadaval väga suures koguses. Vastandlikud arvamused on sellised, et siiani suurenev naftanõudlus on jätkuva trendiga
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt avaldatud kolme uuringu tulemused näitavad selgelt, et tööstuse, põllumajanduse ja majapidamiste võitlus vaba veeressursi pärast üha suureneb ning looduskeskkonna võimalused üha halvenevad. (Veepuudus maailmas süveneb 2010) Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming. Kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C , vaid -18°C . Niinimetatud kasvuhooneefekt, kus atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Globaalse soojenemise tagajärjed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
